Otsi

I Riigikogu liikmed

Eesti Rahvusraamatukogus valmis Riigikogu I koosseisu elulugude e-väljaanne (2019, koostaja Piret Viljamaa, kujundaja Margit Plink, toimetajad Rita Hillermaa ja Gerli Randjärv, tehniline toimetaja Piret Pärgma).

 

Hintparemf

100-liikmelise Riigikogu I koosseisu volitused kehtisid 20.12.1920−30.05.1923. Parlamenti said kümnest valimisnimekirjast valitud liikmed. Tuuakse kõigi koosseisu kuulunud 168 liikme elulood, mis on jagatud kahte ossa, ees pikemalt, taga väga lühidalt Riigikogus olnud liikmed. Elulugude maht on erinev, mõne liikme kohta on materjali ilmunud väga palju, mõne isiku kohta sai lisainfot arhiividest, kuid on ka neid, kelle kohta eluloolisi andmeid ei õnnestunudki kuigivõrd leida. Võib-olla oskavad väljaande lugejad täiendada?

Kuivade faktide ilmestamiseks on lisatud karikatuure ning tsitaate, need annavad edasi ka ajastu vaimu ning (loodetavasti) toovad selle tänapäeva lugejale lähemale.

E-väljaande ühe plussina tuleb rõhutada, et allikad on võimalusel lingitud.

Loe väljaannet “I Riigikogu liikmed” siit.

 

Täiendavaid eluloolisi andmeid võib saata e-postile: yktsaal@nlib.ee

Featured post

Autori varaliste õiguste uusi mudeleid

Copyright reconstructed : rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change / edited by P. B. Hugenholtz. – Alphen aan den Rijn, The Netherlands : Wolters Kluwer, 2018. – XX, 338 lk.

Meie kogudesse on jõudnud Wolters Kluweri raamatusarja Information Law Series uus väljaanne – autori varaliste õiguste mudeleid käsitlev Copyright reconstructed: rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change. Amsterdami ülikooli infoõiguse instituudi intellektuaalse omandi professor Bernt Hugenholtz on raamatusse koondanud peaaegu kolm aastat (sügis 2014 – suvi 2017) kestnud akadeemilise uurimisprojekti „Reconstructing Rights” tulemused. Projektis osalenud Euroopa autoriõiguse ja majandusekspertide ülesandeks oli mõtestada ümber autori varalised õigused, mis vastaksid ajakohasele majanduse ja tehnoloogia arengule ning kujundada autori varaliste õiguste n-ö ideaalne mudel. Seejuures keskenduti autoriõigustega seotud viiele tegevusele:
1) digitaalne edasimüümine, 2) isiklikul eesmärgil kopeerimine, 3) hüperlinkimine ja manustamine, 4) kordusülekanne kaabellevis ning 5) teksti- ja andmekaeve.

Loe edasi “Autori varaliste õiguste uusi mudeleid”

Tulevik on praegu

„Meie maailm, nagu me seda tunneme ja tulevik, mida me soovime, on ohus.“ Nii alustab oma eessõna üleilmse kestliku arengu 2019. aasta aruandele ÜRO peasekretär António Guterres. Aruande „Tulevik on praegu: teadus kestliku arengu saavutamise teenistuses” koostajad nõuavad kiiret ja kooskõlastatud tegutsemist ning hoiatavad, et eesmärgi – vaesuseta maailm, kus on tagatud kõigi heaolu – saavutamine aastaks 2030 on endiselt võimalik, kuid ainult siis, kui inimeste ja looduse vahelised suhted muutuvad põhjalikult ja sotsiaalne ebavõrdsus väheneb.

reportfuture3Majanduskasvu saavutamine materiaalsete kaupade tarbimise suurendamisega ei ole globaalsel tasandil enam tulemuslik. Prognooside kohaselt peaks materjalide globaalne kasutus aastatel 2017–2060 peaaegu kahekordistuma, 89 gigatonnilt 167 gigatonnini, vastavalt kasvavad ka kasvuhoonegaaside heitkogused ja tootmise muud toksilised mõjud. Senise kursi muutmiseks peab maailm teadusliku lähenemisega ümber kujundama inimtegevuse võtmevaldkonnad, sealhulgas toidu, energia, tarbimise, tootmise ning linnade olemuse ja toimimise, arvestades keskkonnahoidu ja inimeste heaolu. reportfuture5Eesmärgi saavutamine nõuab tugevat poliitilist tahet ja pühendumust ning tuleb silmas pidada, et puuduvad kõigile sobivad lahendused. Oma panuse saavad anda kõik, üksikisikutest riikideni.

Aruandega saab tutvuda siin

reportfuture6

Eesti õigusbibliograafia ja Vabariigi Presidendi bibliograafia

Eesti õiguskirjandus ühes andmebaasis 

Eesti õigusbibliograafia (BIE) on andmebaas, mis sisaldab Eestis ilmunud õiguskirjandust, Eesti õigusteadlaste töid ja Eesti õigussüsteemi kohta välismaal ilmunut. BIE_infograafikaPNG

Andmebaas on heaks abiliseks kõigile, kelle jaoks on oluline kiirelt leida õigusalast materjali –  tudengile, spetsialistile, juristile, õiguse ajalooga tegelejale jne.

Andmebaasi leiab aadressilt www.nlib.ee/bie  Loe edasi “Eesti õigusbibliograafia ja Vabariigi Presidendi bibliograafia”

Jürgen Habermas ja Euroopa majanduskriis

Ülemaailmne majanduskriis mõjutas kogu Euroopat, kuid tabas mitmeid eurotsooni riike valusamalt kui teisi. Vaatamata sellele, et on ilmunud arvukalt majanduskriisi käsitlusi, jääb arusaamine poliitiliste otsuste mõjust integratsioonile ebamääraseks. Mida tähendab eurooplaseks olemine? Loe edasi “Jürgen Habermas ja Euroopa majanduskriis”

100 aastat maareformist Eestis

10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse. Maaga seotud ümberkorraldused olid radikaalsed, samas Eesti riikliku iseseisvuse oluliseks eeltingimuseks.
Selle sündmuse tähistamiseks on Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis 1. oktoobrist 2019 avatud näitus, mis annab ülevaate maareformi eelloost ja maaseaduse vastuvõtmisest. Tutvuda saab artiklite ja raamatutega, mis käsitlevad maareformi läbiviimist ja tähendust. Välja on pandud ka baltisakslaste hinnanguid kajastavaid trükiseid, kus leidub arvamusi nii maareformi poolt kui ka vastu.
Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.

Vaata ka:
Maaseaduse vastuvõtmise kronoloogia Asutavas Kogus

Loe edasi “100 aastat maareformist Eestis”

Innovatsioonist hariduses. Mis on koolis muutunud?

Measuring Innovation in Education 2019: What Has Changed in the Classroom?, Educational Research and Innovation / OECD Publishing, Paris, 2019.

Hariduse innovatsiooni mõõtmise uus väljaanne uurib, mis on õpilaste jaoks viimase kümnendi jooksul haridussüsteemides muutunud. Raport heidab valgust süsteemsele innovatsioonile alg- ja keskhariduses.

Kas tehnoloogia kasutamine on levinud? Kas hinnangud on muutunud pedagoogilises praktikas olulisemaks? Kas õpilastele antakse õppetöös rohkem informatsiooni? Kas neil palutakse ikka meelde jätta faktid ja protsessid? Kas õpetajad kaasavad õpilasi üha enam koos õppimisse? Kui palju on muutused ja innovatsioon seotud paremate õpitulemustega? Nendele ja veel teistelegi küsimustele püüab raamat vastata.

Oluline on palju rohkem teada, kuidas õpetajad muudavad oma ametialase arengu tavasid, kuidas koolid muudavad oma suhteid vanematega ja üldisemalt seda, mil määral on muutused ja innovatsioon seotud paremate õpitulemustega.

OECD raamatuid loe OECD iLibrary vahendusel.

Aktsionäride lepingud – seadustes, praktikas ja võrdlevalt analüüsituna

International handbook on shareholders’ agreements : regulation, practice and comparative analysis / eds. Sebastian Mock, Kristian Csach, Bohumil Havel. – Berlin ; Boston : de Gruyter, 2018. – XII, 679 lk.

Kuigi aktsionäride lepingud reguleerivad aktsionäride suhteid, õigusi ja kohustusi äriühingu juhtimisel ja majandamisel, avaldavad nad mõju ka äriühingu tegevusele, konkurentsivõimele ning võivad tugevalt mõjutada kapitaliturgu. See muudab aktsionäride lepingute teema oluliseks äriühingu- ja lepinguõiguse üldisel mõistmisel ning vastavate seaduste loomisel. Levinud angloameerika õigusruumist väljapoole, on aktsionäride lepingute sõlmimine üha rohkem jõudmas ka Eestisse. Seega on teemakohane õiguskirjandus igati teretulnud. De Gruyteri kirjastuselt ilmunud raamat International handbook on shareholders’ agreements : regulation, practice and comparative analysis on ühtlasi artiklikogumik ja käsiraamat. Lugejad saavad ülevaate aktsionäride lepingute üldisest kontseptsioonist ja regulatsioonidest Euroopa, rahvusvahelises ja enam kui 20 riigi (sh ka Iisraeli, Brasiilia, Ukraina) õiguses. Käsitletakse teoreetilisi ja praktilisi probleeme nii üldiselt kui ka riikide praktikast lähtuvalt ning rahvusvaheliste korporatsioonide ja piiriüleste tehingute puhul kohaldatava õigusega seotud küsimusi. Raamatu koostajad avaldavad lootust, et raamat võiks olla alus rahvusvahelise arutelu tekkeks aktsionäride lepingutega tegelevate juristide, kohtunike, praktikute ja õigusteadlaste vahel.

Vaata ka:
Maripuu, Siim. Aktsionäride lepingus sisalduvate kokkulepete lubatavus ja õiguslikud tagajärjed Eestis : magistritöö / Tartu Ülikool, õigusteaduskond, äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool ; juhendaja: Andres Vutt. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 85 lk. – TÄISTEKST

 

 

Aeg – kõige väärtuslikum ressurss?

Spending Time: the most valuable resource / Daniel Hamermesh. – New York, NY : Oxford University Press, [2019].

Tunnustatud teadlane Daniel Hamermesh kirjutab oma raamatus aja kasutamisest ja sellest, miks on oluline, kuidas aega veedame.

Ta uurib aja kasutamise erinevates riikides ja regioonides, erinevate kultuuride, klasside ja sugude hulgas. Mehed ja naised teevad erinevaid asju erinevatel aegadel, mis mõjutab ka nende enesetunnet.

Moodsat elu iseloomustab see, et ollakse aja pärast stressis. Hamermesh  uurib, kes on need, kes kiirustavad ja miks.  Samuti kirjutab ta sellest, kuidas kasutatakse aega, mida saadakse töötamisest vabanenud ajast.

Raamatus on näiteid, kuidas ületunnitöö tasustamise kaudu mõjutatakse aja kasutust.

Samuti leiab soovitusi, mida saavad mõistlikuma ajakasutuse heaks teha nii töötajad ise kui ka tööandjad.

Muu hulgas peab autor oluliseks poliitika muutmist tööaja reguleerimise suunal.

Lisaks leiab raamatust motivatsiooni veetmaks aega arukalt.

Maailmapank ja IMF

22. juulist 2019 on Rahvusraamatukogu 6. korruse õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis avatud näitus „Maailmapank ja IMF: 75 aastat rahvusvahelist koostööd“

Näitus on pühendatud Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) asutanud Bretton Woodsi konverentsi 75 aastapäevale. 1. – 22. juulini 1944 kohtusid 44 riigi esindajad  maalilises  New Hampshire’is, Bretton Woods’is. Eesmärk oli luua rahvusvaheline koostöö süsteem, mis aitaks riikidel taastuda II maailmasõja tagajärjel tekkinud hävingust, abistades samas pikaajalist globaalset majanduskasvu. 1944. aasta juulis võeti vastu Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi põhikiri.
Eesti on Maailmapanga (sh. IBRD, IFC, MIGA, ICSID) ja IMF´i liige alates 1992.

Maailmapanga ajaloolist ülevaadet saab lugeda siit ja IMF ajaloolist ülevaadet siit

Näitusel saab näha raamatuid Maailmapanga ja IMF ajaloost, majandusest, rahandusest ja statistikast. Näitus jääb avatuks 28. septembrini 2019.

Maailmapanga e-raamatuid loe andmebaasist:
World Bank Open Knowledge Repository (OKR)

Rahvusraamatukogus saab lugeda IMF e-raamatuid andmebaasist:
IMF eLibrary

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑