Otsi

Parlafon

Parlamendiraamatukogu ajaveeb: õigus, majandus, poliitika, Euroopa Liit

Töötajateta raamatukogud

Johannsen, Carl Gustav. Staff-less libraries : innovative staff design. – Cambridge, MA : Chandos Publishing, [2017].
Raamatus arutletakse avatud juurdepääsuga raamatukogude eeliste ja puuduste üle. Esimene selline raamatukogu avati Taanis 2004. a. ja alates 2010ndatest on seda raamatukogumudelit rakendatud teistes Põhjamaades, aga ka Suurbritannias, Hollandis jm Euroopas, USAs ning Kaug-Ida riikides (Hiina, Jaapan, Singapur, Taiwan). Raamatukogude lahtiolekuajad on pikemad, mis teeb teenuse kättesaadavamaks, aga abistavat personali pidevalt kohal pole. Vajalik on tehnoloogiline infrastruktuur. Tagada tuleb turvalisus ja mõnus keskkond. Avatud juurdepääsu kontseptsiooni on rakendatud nii teadus- kui rahvaraamatukogude puhul, levinum on see siiski rahvaraamatukogude seas. Käsitletud on kogukondade ja kohalike omavalitsuste rolli ning lugejate arvamust asja kohta.

Loe raamatut „Staff-less libraries : innovative staff design“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

 

 

 

 

Advertisements

20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga

Liitumisläbirääkimised algasid 1998. a. 31. märtsil Brüsselis avatud liitumiskonverentsiga, kus tollase eesistujariigi Suurbritannia välisminister Robin Cook esitas ELi nimel Eestile kutse alustada liitumiskõnelustega. Koos Eestiga asusid kõnelustesse ka Küpros, Sloveenia, Tšehhi, Ungari ja Poola, moodustades nn Luksemburgi grupi. Aasta hiljem esitati sama kutse veel kuuele riigile – Lätile, Leedule, Slovakkiale, Bulgaariale, Rumeeniale ja Maltale.

Läbirääkimised keskendusid 31 valdkonnale. Välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas oma konverentsi avakõnes eriti tähtsateks läbirääkimise teemadeks energiapoliitikat, põllumajandust, kalandust, transporti, keskkonda ja regionaalpoliitikat. Continue reading “20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga”

100 Eesti õigusraamatut

2. aprillist kuni 31. oktoobrini on Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis avatud näitus Eesti õigusraamatutest.

Näitus on koostatud Eesti Vabariik 100 raames. Idee algatajaks on professor Peeter Järvelaid, kellega koostöös on väljapanek valminud.

Peeter Järvelaid kirjutab näituse sissejuhatuseks järgmist: Continue reading “100 Eesti õigusraamatut”

Robotid ja õigus ehk tehisintellekti seadustamisest

Robotics, autonomics, and the law : legal issues arising from the AUTONOMICS for Industry 4.0 technology programme of the German Federal Ministry for Economic Affairs and Energy / ed. by Eric Hilgendorf, Uwe Seidel. – Baden-Baden : Nomos, 2017. – 267 lk.

Tööstus 4.0, robotid, isejuhtivad  autod on tehnoloogia arenguga tuntuks saanud mõisted. Mida rohkem võetakse kasutusele automaatsüsteeme, seda sagedamini räägitakse tehisintellektiga seotud õigusest ja vajadusest ajakohastada seadusi. Tehnoloogia areneb rahvusvaheliselt, seadusi luuakse riikide tasandil. Kuidas õigus peaks lahendama tehnoloogia üldisest arengust tulenevaid, aga ka näiteks isejuhtivate sõidukite ja droonide kasutamisega kaasnevaid probleeme? Rahvusvahelised eksperdid analüüsisid õiguslikku olukorda Saksamaal, Euroopas tervikuna ning Jaapanis, Koreas, Hiinas ja Ameerika Ühendriikides. Tulemused avaldati artiklikogumikus Robotics, autonomics, and the law, mis on nüüd ka meie lugejatele kättesaadav. Ülevaate kogumikus käsitletud teemadest leiate siit.

Continue reading “Robotid ja õigus ehk tehisintellekti seadustamisest”

Tööstus 4.0 ja asjade internet

The Internet of Things : Industrie 4.0 Unleashed / edited by Ulrich Sendler. – Berlin, Heidelberg : Springer Berlin Heidelberg : Imprint: Springer Vieweg, 2018. – 270 lk.

Raamat tuleviku tööstusest käsitleb muu hulgas ka küsimusi: mida toob kaasa asjade internet tööstusrevolutsioonis ja kuidas asjade interneti parimal viisil ära kasutada? Raamatus on käsitletud tööstus 4.0 temaatikat ja olemust ning räägitakse, milllised on muutused ja mida toob endaga kaasa neljas tööstusrevolutsioon.

Suurtel tööstusriikidel nagu Ameerika, Saksamaa ja Hiina on eesmärgid ja plaanid, kuidas ja kuhu nad soovivad aastakümnete jooksul jõuda ning kuidas digitaliseerumist ja tehisintellekti seejuures ära kasutada. USAs internet mõjutab majandust, võimaldab luua uusi ärimudeleid. Hiina on seadnud eesmärgiks saada nr. 1 tööstusriigiks ning Saksamaa on leidmas oma suunda tööstus 4.0 kontekstis. Continue reading “Tööstus 4.0 ja asjade internet”

Kas Euroopa Liidul on tulevikku?

After Europe / Ivan Krastev. – Philadelphia : University of Pennsylvania Press, 2017. –  v, 120 lk. ; 23 cm. 

Euroopa Liidu jätkusuutlikkus on seatud mitmete kriiside valguses küsimärgi alla. Raamatus “After Europe” käsitleb Ivan Krastev praegusel ajahetkel olulisi probleemkohti, et mõista Euroopa Liidu võimalikke tulevikustsenaariume. Vaatluse all on probleeme tekitanud rändekriis, parempopulismi laialdane levik ja ka keeruline julgeolekuolukord Ida-Euroopa liikmesriikides. Krastev toob välja tõsiasja, et Euroopa Liidu tulevik pole sugugi kindel, võimalik on ka suisa tuleviku puudumine.

 

 

 

 

 

Kuidas läheb Põhjamaadel?

Veebruaris avaldas Põhjamaade Ministrite Nõukogu üle kahe aasta ilmuva Põhjamaade sotsiaalmajandusliku olukorra ülevaate “State of the Nordic Region”. Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga –territooriumilt maailmas 7. kohal olev piirkond on globaalses majanduses 12. kohal, selle rahvaarv (praegu 27 miljonit inimest) kasvab kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ning hoolekandesüsteem on osutunud vastupidavaks ka muutuvates oludes. Raport annab hulgaliselt fakte Põhjamaade elanikkonna, urbaniseerumise, migratsiooni, tööturu, hariduse, majanduse, ökoinnovatsiooni jm kohta. Näiteks 2016. aastal oli Euroopa väikseim majanduslikult mitteaktiivsete inimeste osakaal elanikkonnas (u 9%) Islandil; 2017. aastal oli ELi kõige innovaatilisem piirkond Stockholm.

 

 

 

 

 

 

 

Eesti on Maailmapanga raportis 12. kohal

Doing Business 2018 : Reforming to Create Jobs / World Bank Independent Evaluation Group. – Washington, DC : World Bank, 2018. – 312 lk.

Maailmapanga uuring Doing Business 2018 paigutab Eesti ettevõtluse lihtsuse poolest maailmas 12. kohale 190 riigi väikeettevõtjate hulgas. Parim on Uus-Meremaa, teine Singapur ja kolmas Taani.

Uuringus küsitakse ettevõtetelt kui lihtne on riigis alustada ettevõtlusega, saada ehitusluba, elektriühendust ja laenu, registreerida vara, maksta makse, kaubelda piiriüleselt, jõustada lepinguid, lahendada maksejõuetust ja kuivõrd kaitstud on väikeosanike huvid.

Hea tulemuse sai Eesti üldtabelis veel kinnisvara registreerimisel, ehituslubade saamisel ja lepingute jõustamisel. 2017. aastal avaldatud raportis oli Eesti samuti 12. kohal.

Maailmapanga väljaandeid loe andmebaasist – Open Knowledge Repository

https://openknowledge.worldbank.org/

 

 

 

 

 

 

 

Raamat tehnoloogiast ja selle usaldamisest

Botsman, R. Keda usaldada? : Kuidas tehnoloogia meid ühendas ja miks see võib meid uuesti lahutada? – [Tallinn] : Hea Lugu, 2017, 281 lk.

“Miks on nii, et enamikus arenenud riikides usaldatakse trammis kohatud inimest rohkem kui demokraatlike traditsioonide järgi valitud valitsust? Miks meile tundub, et suurkorporatsioonid pigem valetavad, tundmatud internetiavarustes räägivad aga tõtt? Kuidas on juhtunud, et kui 20 aastat tagasi hoiatati võõraste inimeste koju lubamise eest, siis nüüd kutsuvad miljonid inimesed täiesti võhivõõraid veebiplatvormide kaudu endale koju?”

 Swedbanki poolt välja antud raamat kõneleb usaldusest ajastul, kus kogu inimkond on muutunud suureks koostöövõrgustikuks.

Raamatus räägitakse ühiskonnas aina enam süvenevast usalduse puudumisest ning  usalduse muutumisest erinevate institutsioonide vastu. Continue reading “Raamat tehnoloogiast ja selle usaldamisest”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑