Otsi

Faktid, faktid, faktid …

Rosling, Hans ; Rosling, Ola ; Rosling Rönnlund, Anna. Faktitäius : kümme põhjust, miks me maailmast valesti mõtleme – ja miks asjad on paremini, kui sa arvad. Tallinn : Tänapäev – 308 lk.

“Faktitäius” on väga populaarne raamat, mille kohta on isegi Bill Gates öelnud, et see on üks harivamaid raamatuid, mida ta on kunagi lugenud. Ajal, mil inimesi hoiatatakse pidevalt valeinfo eest ning õpetatakse, kuidas valeinfot ära tunda, on tegu üsnagi värskendava lugemisega. Eriti soovituslik on antud raamat nö „ülemõtlejatele“ ning raamatututvustuses on selgitatud suurepäraselt, miks see nii on.

Miks maailma rahvaarv kasvab? Kui palju maailma inimesi elab vaesuses? Mitu protsenti maailma üheaastastest lastest on vaktsineeritud? Inimesed kalduvad ka kõige lihtsamatele küsimustele globaalsete trendide kohta vastama valesti. Lausa nii valesti, et šimpans, kes valib vastused suvaliselt, on sageli tõele lähemal kui paljud ajakirjanikud, pankurid, õpetajad ja Nobeli preemia laureaadid. Raamatus „Faktitäius” selgitab rahvusvahelise tervishoiu professor Hans Rosling koos kaasautoritega, miks see niimoodi on, tuues välja kümme põhjust, miks meie arusaam maailmast on moonutatud – alustades kalduvusest jagada kõike ja kõiki kahte vastanduvasse leeri ning lõpetades viisiga, kuidas me tarbime hirmudest toituvat meediat.

Ohtrale statistilisele andmestikule tuginedes näitab Rosling, et paljud asjad maailmas on tegelikult paremini, kui me arvame. Kriitiline, faktidel põhinev maailmavaade instinktide ja illusioonide asemel võimaldab meil keskenduda probleemidele, mis on kõige olulisemad, ning mitte muretseda asjade pärast, mis polegi muretsemist väärt!

 

 

Hans Kelseni õigusteooria eesti keeles

Kelsen, Hans. Puhas õigusõpetus : sissejuhatus õigusteaduse probleemistikku. – Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. – 185 lk.

Maailma mõtteloo võtmetekste tutvustavas raamatusarjas „Avatud Eesti Raamat” ilmus Hans Kelseni Puhas õigusõpetus, mida peetakse üheks 20. sajandi õigusfilosoofia mõjukaimaks teoseks. „Oleks liialdus öelda, et Hans Kelseni (1881–1973) nimi on üldtuntud. „20. sajandi säravaim jurist” leiab isegi õigusteaduslikus erialakirjanduses harva mainimist. Laiema juriidilise publiku ette jõuab ta, kui üldse, siis ainult õigusfilosoofia õpikutes. Kui klassik on see, keda kõik teavad, aga vähesed on lugenud, siis pole Kelsen kindlasti klassik. Ja ometi on tema mõjukust ühiskonnateoreetikuna peetud samaväärseks suurimate klassikute omaga,” kirjutab järelsõnas raamatu eesti keelde tõlkinud Hent Kalmo.

Raamat annab selge ja lühikese ülevaate Austria juristi ja õigusfilosoofi Hans Kelseni õigusteooriast, mis püüab vastata küsimusele, mis on õigus ja kuidas seda luuakse.

Loe lisaks:
Tammar, Atko-Madis. Hans Kelseni õigusõpetuse lähtekoht // Juridica (2005) nr. 2, lk. 133-140.

Continue reading “Hans Kelseni õigusteooria eesti keeles”

ELi kodakondsus, identiteet ja üliõpilasvahetus

James, Cherry. Citizenship, nation-building and identity in the EU : the contribution of Erasmus student mobility. – London ; New York, NY : Routledge, 2019.

Raamatus käsitletakse kolme omavahel seotud teemat – Euroopa Liidu (EL) kodakondsus, ülikoolide olukord Euroopas ja üliõpilasvahetus – milliseks need kujunevad, arvestades Erasmus programmi konteksti. Erasmus programmi rahastab EL ja selle eesmärkideks on edendada eelkõige Euroopa väärtusi, Euroopa teadvust ja Euroopa kodanikkonda.

Autor tõstatab küsimuse, kas rahvusriigi kodakondsuse nn ehituskivid on võimalik kanda üle rahvusriikideülesele tasandile ja aidata nii kaasa ELi kodakondsuse loomisele.
Toetudes erinevatest riikidest pärit üliõpilastega läbiviidud intervjuudele, jõutakse üllatava järelduseni. Nimelt töötavad Erasmus programmi kesksed eesmärgid ELi kodakondsuse arendamisele pigem vastu.

Raamat on suunatud tudengitele ja õppejõududele, kes tegelevad ELi õigusega, Euroopa õpingutega, sotsioloogiaga või on huvitatud kodakondsuse ja kõrghariduse teemadest.

Kapitalistliku ühiskonna lõhedest ja tulevikust kirjutab Paul Collier

Collier, Paul. The future of capitalism : facing the new anxieties. – New York : Harper, 2018. – 247 lk. 

Paul Collier juhib oma viimases raamatus tähelepanu ühiskonna kitsaskohtadele, muutustele ja probleemidele.  Collier leiab, et suureks ohuks on haridustaseme erinevus, muutused moraalis ja ärevus. 

Ta toob näiteid majandusest ja poliitikast, lahates ka suuremaid poliitilisi nähtusi ja ühiskondlikke valupunkte. Raamatus pakub autor välja lahendusi/reforme tulevikuks – nii eetilisi kui ka tehnilisi. Ta peab oluliseks, et säiliks ja paraneks koostöö tegemise vorm, kasvaks sotsiaalne turvalisus ja vastastikune pühendumus. Siinjuures peab autor tähtsaks sellist käitumist peres. 

 

Väärinfo ja propaganda õiguse vaates

Rahvusvahelised suundumused kinnitavad populismi ja autoritaarsuse levikut tänapäeva maailmas. Kuidas kaitsta sõnavabadust, kuid tõkestada väärinfo levi(ta)mist, on küsimus, millele otsitakse vastust riikide tasandil. Seetõttu on igati asjakohane tutvuda Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse kahe värske uuringuga Disinformation and propaganda – impact on the functioning of the rule of law in the EU and its Member States ja Regulating disinformation with artificial intelligence.

Esimene käsitleb sotsiaalmeedia kaudu levitatava väärinfo ja poliitilise propaganda mõju õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste toimimisele ELis ja liikmesriikides. Suurt tähelepanu pööratakse riikides kehtestud õiguslikele abinõudele, mis on olulised valimispettuste ennetamiseks ja valijate mõjutamise vältimiseks just Euroopa Parlamendi eelseisvate valimiste eel.

Teine peatub mh mõistetel meediapluralism, sõnavabadus, reklaam ja ebaseaduslik sisu ning analüüsib tehisintellekti osa väärinfo leviku tõkestamisel internetis (sh filtrid, blokeerimine jm). Lühiülevaadet uuringust vaata siit.

Loe ka:
https://elik.nlib.ee/fookuses/vaarinfo/

Kuidas digitaalajastu mõjutab inimest?

How´s Life in the Digital Age? Oppurtunities and Risks of the Digital Transformation for People`s Well-being / published by the Organisation for Economic Co-operation and Development. –  Paris : OECD, 2019.

OECD aruanne dokumenteerib, kuidas digitaalne muutus mõjutab inimeste elu – sissetulekuid, rikkust, töökohti, tulusid, eluaset, tervislikku seisundit, haridust, töö- ja eraelu tasakaalu, kodanikuühiskonna kaasamist ja juhtimist, sotsiaalsed sidemed, keskkonna kvaliteeti, isiklikku turvalisust ja heaolu.

Uuringute kokkuvõttes tuuakse esile 39 digitaalse ümberkujundamise peamist mõju inimeste heaolule. Need mõjud võivad olla positiivsed, kuna digitaaltehnoloogia laiendab teabe kättesaadavuse piire ja suurendab tootlikkust, kuid võib tähendada ka ohtu inimeste heaolule, alates küberkiusamisest kuni desinformatsiooni või küberkuritegevuse tekkimiseni.

Eesti kohta loe siit

OECD raamatuid loe OECD iLibrary vahendusel.

Tuleviku töö

Work for a brighter future / International Labour Office. – Geneva : International Labour Office, 2019.
2019. aastal tähistab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 100. aastapäeva ja seoses sellega ilmus aruanne tuleviku töö uutest suundadest ja lahendustest.
Tuleviku töö komisjoni olulises raportis vaadeldakse, kuidas saavutada kõigi jaoks parem töö  enneolematu muutuste ja erakorraliste väljakutsetega tööturul ning kuidas uued trendid kujundavad töö tulevikku.

Aruande põhiküsimuste hulka kuuluvad uued töövormid, töö muutuva olemuse institutsionaalsed tagajärjed, elukestev õpe, suurem kaasatus ja sooline võrdõiguslikkus, töö ja inimeste heaolu mõõtmine ning universaalse sotsiaalkaitse roll stabiilses ja õiglases tulevikus.

Tuleviku töö aruandes selgitatakse välja uued jõud, mis muudavad töömaailma, näiteks tehnoloogilised edusammud – tehisintellekt, automaatika ja robootika, majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmine ja demograafia muutused.

Oluline on  rakendada nende muutustega kaasnevaid võimalusi, et luua helgem tulevik ja pakkuda majanduslikku turvalisust.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni e-raamatuid loe ILO kodulehekülje vahendusel.

Noorte tööhõive – probleemid ja võimalused Euroopas

Suur majanduslangus aastatel 2008-2009 muutis noorte ülemineku täiskasvanuellu ning sisenemise tööturule keerulisemaks. Noorte tööelust kõrvale jäämisel on kõrge hind ning selle  vähendamiseks tuleb ka riiklikul tasandil rakendada sihtotstarbelisi meetmeid.

Raamatus “Youth Labor in Transition: Inequalities, Mobility, and Policies in Europe” analüüsitakse noorte tööellu siirdumise probleeme Euroopas. Autorid on välja toonud mitmed tulevikuväljakutsed noorte tööturule kaasamisel – niinimetatud NEET-noored ehk noored, kes ei õpi ega tööta, ülekvalifitseeritus, pikaajaline töötus,  tööturu killustatus. Continue reading “Noorte tööhõive – probleemid ja võimalused Euroopas”

Naised parlamenti

Naiste osalemine poliitikas ja nende valimine esinduskogudesse on kõne all nii valimiste eel kui ka järel. Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse värske infograafika Women in parliaments annab ülevaate naiste arvust riikide parlamentides ja võrdleb neid Euroopa Parlamendi näitajatega. Lisaks on äsja valminud uuring Women in political decision-making in view of the next European elections, mis käsitleb naiste esindatust Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidu institutsioonides. Analüüsitakse liikmesriikide valimissüsteemide mõju ja pööratakse tähelepanu liikmesriikide ning erakondade strateegiatele ja tegevusele soolise tasakaalu saavutamiseks järgmistel valimistel. Põhjalikumalt on vaadeldud Poola, Hispaania ja Rootsi kogemust. Siinkohal tasub meelde tuletada ka uuringut Analysis of political parties’ and independent candidates’ policies for gender balance in the European Parliament after the elections of 2014 Euroopa Parlamendi eelmiste valimiste tulemuste kohta soolise tasakaalu aspektist, milles püütakse muuhulgas välja selgitada peamisi tõkkeid naiste valimisel ning antakse soovitusi soolise tasakaalu parandamiseks parlamentides.

Vaata ka:

Mathiesen, Külli. Valimissüsteemi mõju kohustuslike sookvootide efektiivsusele naiste esindatuse määra suurendamisel postkommunistlike riikide parlamentides : magistritöö / Tartu Ülikool, sotsiaal- ja haridusteaduskond, riigiteaduste instituut ; juhendaja: Vello Andres Pettai. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 103 lk.

Moreland, Anne. The effect of hegemonic masculinity in the proportion of women in post-communist parliaments: a case study of Estonia and Poland : master’s thesis for Transatlantic MA Program in East-European studies / University of Tartu, Faculty of Social Sciences and Education, Centre for Baltic Studies ; supervisors: Robert Blobaum, Dagmar Kutsar. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 80 lk.

Continue reading “Naised parlamenti”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑