Otsi

ÜRO 75

ÜRO 75 : kujundame tulevikku koos
Hetke trendid maailmas
ÜRO keskkonnaprogrammi rahandusalgatus (UNEP FI)

ÜRO loodi 24. oktoobril 1945, kui harta olid ratifitseerinud Hiina, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja enamus teisi allakirjutanuid. ÜRO on oma tegevusaja jooksul viinud läbi kümneid rahuvalveoperatsioone, aidanud kaasa koloniaalstaatusest vabanenud riikide taasiseseisvumisele, abistanud näljahädalisi ning suurte keskkonnakatastroofide ohvriks langenud piirkondi. Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991.

ÜRO aruandes „Report of the UN Economist Network for the UN 75th Anniversary: Shaping the Trends of Our Time“ uuritakse viit megatrendi: kliimamuutused; demograafilised muutused, rahvastiku vananemine; linnastumine; digitaalsete tehnoloogiate esile kerkimine ja ebavõrdsus – mis mõjutavad majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tulemusi. Tuleb teha jõupingutusi, et tagada tegevuskava 2030 täielik täitmine ja seada alus järgmise 75 aasta jooksul kaasavale, jätkusuutlikule ja õiglasele tulevikule.

13. oktoobril 2020 Genfis toimunud UNEP FI ülemaailmsel ümarlaual teemal „Finantseeriv ringlus“ arutati, kuidas finantsasutused saavad aidata globaalset majandust ümber kujundada, muutes meie tarbimis- ja tootmisviisi. ÜRO Keskkonnaprogrammi UNEPi uus raport „Financing Circularity: Demystifying Finance for the Circular Economy“ toob välja finantsasutuste kriitilise rolli ringluskasvu edendamisel, investeerides ettevõtetesse, mis lähenevad säästlikumalt tootmisele ja tarbimisele.

Üleminek ringmajandusele, mis kasutab ressursse tõhusamalt, minimeerides samal ajal reostust, jäätmete ja süsinikdioksiidi heitkoguseid, võib tekitada triljoneid dollareid ärivõimalusi, kaitstes samal ajal meie ökosüsteemide tervist. Aruandes tuuakse välja finantsasutuste võimalused ringluse suurendamiseks ja uuritakse mitmes sektoris juba toimuvaid üleminekuid. Ringmajandusse liikumine võib aastaks 2030 toota 4,5 triljonit USA dollarit aastatoodangut, aidates samal ajal saavutada säästva arengu eesmärke, kaitsta meie ökosüsteemide tervist ja võimaldada jätkusuutlikku taastumist pärast COVID-19 pandeemiat. Pangad, kindlustusandjad ja investorid võivad mängida kriitilist rolli, pakkudes ettevõtetele finantstooteid, mis aitavad kaasa ringmajandusele, säästavad
loodusvarasid ja väldivad raiskamist või vähendavad seda. Finantsasutustel puudub praegu teadlikkus ringlusest, samuti teadmised, tooted ja teenused ärivõimaluste ärakasutamiseks.

Ärimudelite kasv nõuab struktuurilisi ja tehnoloogilisi muutusi, sealhulgas innovatsiooni toodete ja teenuste kujundamisel ja tootmisel; põllumajanduse sisendite vähendamine; toidujäätmete vähendamine ja digitaalsete tehnoloogiate kasutamine tarneahelate läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Aruande jaoks küsitletud finantsasutused tõdesid, et ringlusse võtmise suurendamiseks on võimalusi hoonete ning ehituse, toiduainete ja põllumajanduse, kemikaalide ja elektroonika sektoris. Aruandes uuritakse nendes sektorites juba käimasolevaid üleminekuid, samuti töötleva tööstuse, rõivaste ja moe, kaevandamise ja energeetika valdkonnas ning innovatsioonis sellistes valdkondades nagu digitaalne tehnoloogia.

Keskkonnateemalisi raamatuid loe veel Rahvusraamatukogu õigusteaduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis ja ÜRO keskkonnalehelt
https://www.unepfi.org/category/publications/
ÜRO e-raamatuid loe
UN iLibrary

Vaimse tervise kuu. Raamat teismeliste suitsiidist.

Williams, Terry. Teenage suicide notes : an ethnography of self-harm. – New York : Columbia University Press, [2017]. – 254 lk.

Oktoober on vaimse tervise kuu ning 10. oktoober on ülemaailmne vaimse tervise päev. Sellega seoses on seekordne raamatututvustus sotsioloogia valdkonnast ning see räägib teismeliste enesetappudest ning enesetapukirjadest. Tingimata on tegu väga kurva ja tumedat tooni raamatuga, kuid praegusel ajal, kui koolikius ei toimu enam ainult kooliseinte vahel, vaid on kolinud ka kübermaailma, on sellistest teemadest teavitamine oluline. Raamatu autor Terry Williams on sotsioloogiaprofessor, kes on spetsialiseerunud teismeliste eludele, kultuurile, uimastite kuritarvitamisele, jõukudesse kogunemisele ning vägivallale. Selles raamatus uuris ta aga, mis viis kümmet noort inimest enesetapumõteteni ning kuidas nad end raskel ajal väljendasid.

Loe edasi “Vaimse tervise kuu. Raamat teismeliste suitsiidist.”

Parlamentidevaheline Liit (IPU) – tagasivaade 2019. aastale

Kuidas mõõta rahvusvaheliste organisatsioonide, erinevate mõttekodade ja liitude tööd? Tulemuste näitamine on oluline ning Parlamentidevahelise Liidu (Inter-Parliamentary Union, IPU) 2019. aasta tegevusaruanne keskenduski saavutatule, st ülevaates ei antud aru tehtust, vaid tehtu mõjust. IPU-l on kaheksa strateegilist eesmärki: tugevate demokraatlike parlamentide toetamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, inimõiguste kaitse, rahu tagamine, parlamentidevahelise dialoogi edendamine, noorte võimestamine, parlamentide kaasamine globaalse arengu eesmärkide elluviimiseks ning globaalses valitsemises demokraatlike põhimõtete juurutamine.

Loe edasi “Parlamentidevaheline Liit (IPU) – tagasivaade 2019. aastale”

Naised poliitikas

Ilmus väljaanne Naised Eesti parlamendis, 1917-1940 ja 1992-2019.

Väljaanne  annab ülevaate Eesti parlamendi naisliikmete elust ja tegevusest kahel ajaperioodil: 1917-1940 ja 1992-2019. Väljaande põhiosa koostati Eesti Rahvusraamatukogus 2010. aastal veebiväljaandena, mida on hiljem täiendatud. Perioodi 1917–1940 elulood on põhjalikumad ja varustatud mahuka bibliograafilise materjaliga. Kaasaegsete elulugude käsitlus on napisõnalisem ja lingid viitavad enamasti Riigikogu ja Eesti Rahvusraamatukogu väljaannetele.  

Loe edasi “Naised poliitikas”

Euroopa diskrimineerimisvastane õigus

EU anti-discrimination law beyond gender / edited by Uladzislau Belavusau and Kristin Henrard. – Oxford [etc.] : Hart, 2020. – 377 lk.

Euroopa Liit (EL) on pikkamisi, kuid kindlalt töötanud välja tugeva võrdõiguslikkust käsitleva seadusandluse. Algselt tegeles ühendus normidega, mis toetasid siseturu toimimist ja olid seotud liikmesriigi kodakondsusega ning soolise võrdõiguslikkusega. Amsterdami leping (1997) lisas ELi seadusandlusse viis täiendavat keelatud diskrimineerimisalust.

Loe edasi “Euroopa diskrimineerimisvastane õigus”

Koroonaviirus, korruptsioon ja ajakirjanike kaitse

Koroonakriisi tõttu riikides rakendatud abinõud on puudutanud ka ajakirjandus- ja sõnavabadust ning juurdepääsu teabele. Ajakirjanike ülesandeks on eelkõige teavitada avalikkust, edastada erinevaid seisukohti ja teadmisi, vahendada sõltumatult ühiskonnas toimuvat. Üha rohkem tuleb neil oma tööd tehes (nt korruptsioonijuhtumeid, varjatud tehinguid vms avalikustades) seista silmitsi ähvarduste, laimu ja vägivallaga.

Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse juulis avaldatud uuring Safety of journalists and the fighting of corruption in the EU käsitlebki ajakirjanduse kaitse ning ajakirjanike turvalisuse tagamist. Missugused on õiguslikud ja poliitilised abinõud ning rahaline tugi Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil selleks, et ajakirjanikud saaks täita oma ülesandeid. Analüüsitakse Taani, Ungari, Itaalia, Malta, Hollandi, Poola, Slovakkia, Hispaania ja Rootsi kogemust ning tuuakse välja positiivsed ja negatiivsed arengusuunad. Juhtumitele tuginedes uuritakse kehtestatud piirangute ja erakorraliste meetmete mõju meedia-, ajakirjandus- ja sõnavabadusele, tehakse järeldusi ja antakse soovitusi. 

Vaata ka:
Platform to promote the protection of journalism and safety of journalists

Loe lisaks:
Freedom of expression and media in transition : studies and reflections in the digital age / ed. by Ulla Carlsson. – Göteborg : Nordicom, 2016. – 199 lk.

Awesta, Ambrogino G. Freedom of expression in a pluralistic world order (2015)
E-raamatu lugemiseks tuleb rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida.

Maailma rahvastiku päev 11.07

Pilt: https://www.un.org/en/events/populationday/background.shtml

11. juulil tähistatakse maailma rahvastiku päeva (world population day), et pöörata tähelepanu rahvastikuküsimuste aktuaalsusele ja tähtsusele.

1989. aasta 11. juulil ületas maailma rahvaarv 5 miljardi piiri, mistõttu on see kuupäev sobiv meenutamaks rahvastikuprobleemide tähtsust.

Loe lähemalt ÜRO maailma rahvastiku päeva kodulehelt.

Valik teemakohast kirjandust ja statistikat:

Eurostat. Maailma rahvastiku päev 2019 koduleht

European Parliamentary Research Service. Demographic outlook for the European Union 2020

EUR – Scientific and Technical Research Reports. Atlas of the Human Planet 2019

ÜRO rahvastik:
https://www.un.org/en/development/desa/population/index.asp
https://www.un.org/en/sections/issues-depth/population/index.html

ÜRO rahvastikuteemalised publikatsioonid:
https://www.un.org/en/development/desa/population/publications/index.asp
https://population.un.org/wpp/Publications/

ÜRO digitaalne raamatukogu. Population and vital statistics report

ÜRO digitaalne raamatukogu. World Population Polices 2019

ÜRO statistika:
http://data.un.org/
https://population.un.org/wpp/
https://population.un.org/wpp/DataQuery/
https://www.unfpa.org/data

ÜRO. Statistical Yearbook – 62nd issue (2019 edition)

ÜRO. World Statistics Pocketbook

ÜRO. Monthly Bulletin of Statistics Online

Saksi õiguspeegel

Lück, Heiner. Der Sachsenspiegel : das berühmteste deutsche Rechtsbuch des Mittelalters. – Darmstadt : Lambert Schneider, 2017. – 176 lk.

Meie lugejatel on suurepärane võimalus tutvuda mõjusa õigusraamatuga keskajast, mida peetakse ühtlasi ka esimeseks saksakeelseks proosateoseks. Õigusajaloolane ja rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert, professor Heiner Lück käsitleb oma raamatus Der Sachsenspiegel : das berühmteste deutsche Rechtsbuch des Mittelalters Saksi õiguspeegli tekkimist, sisu ja levimist, tutvustab selle koostajat Eike von Repgow-d ning vaatleb õiguspeegli mõju kuni tänapäevani, leides nt kohtupidamises üllatavaid paralleele. Raamatu eriliseks väärtuseks on käsikirjadest säilinud miniatuurmaalid, mis aitavad ette kujutada elu hiliskeskaegses ühiskonnas. Nende rikkalikesse detailidesse süüvides saame aimu kehtinud õigussuhetest.

Loe edasi “Saksi õiguspeegel”

Alusharidusest ja laste heaolust Eestis, Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides

Early Learning and Child Well-being: A Study of Five-year-Olds in England, Estonia, and the United States / Paris, OECD Publishing, 2020.

Uuringus osales kolm riiki: Inglismaa, Eesti ja USA. Hinnati igas osalevas riigis registreeritud kooli kuuluvate viieaastaste laste kirjaoskust ja arvutamisoskust, eneseregulatsiooni ja sotsiaalseid-emotsionaalseid oskusi ning alushariduse ja lapsehoiu asutusi.

Selle uuringus osalenud riikidel on laste ja nende perede toetamiseks varases kontekstis erinevad süsteemid. Eesti ja Ameerika Ühendriigid erinevad suuruse, jõukuse, võrdsuse, perepoliitika osas ning vähemal määral ka erinevate haridustulemuste osas. Inglismaa on nö. keskteel, olles lapse- ja perepoliitika osas Eestile lähemal, samas USA-le lähemal demograafilise mitmekesisuse teemal. Sellegipoolest on kõigil kolmel riigil suhteliselt hästi arenenud haridussüsteemid, mis pakuvad  lastele ja noortele vajalikud teadmised ja oskused.

Rahvusvaheline aluhariduse ja laste heaolu uuring on loodud selleks, et aidata riikidel hinnata oma laste oskusi ja arengut. Uuring pakub riikide võrdlevaid andmeid laste varajaste oskuste kohta, et aidata paremini tuvastada tegureid, mis soodustavad või takistavad laste koolieelset õppimist.

Lapse elu esimesed viis aastat on suurepäraste võimaluste ja riski periood. Kognitiivsetel, sotsiaalsetel ja emotsionaalsetel oskustel, mida lapsed neil varajastel aastatel arendavad, on pikaajaline mõju nende hilisematele tulemustele kogu kooli- ja täiskasvanueas.

OECD raamatuid loe OECD iLibrary vahendusel.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑