Otsi

I Riigikogu liikmed

Eesti Rahvusraamatukogus valmis Riigikogu I koosseisu elulugude e-väljaanne (2019, koostaja Piret Viljamaa, kujundaja Margit Plink, toimetajad Rita Hillermaa ja Gerli Randjärv, tehniline toimetaja Piret Pärgma).

 

Hintparemf

100-liikmelise Riigikogu I koosseisu volitused kehtisid 20.12.1920−30.05.1923. Parlamenti said kümnest valimisnimekirjast valitud liikmed. Tuuakse kõigi koosseisu kuulunud 168 liikme elulood, mis on jagatud kahte ossa, ees pikemalt, taga väga lühidalt Riigikogus olnud liikmed. Elulugude maht on erinev, mõne liikme kohta on materjali ilmunud väga palju, mõne isiku kohta sai lisainfot arhiividest, kuid on ka neid, kelle kohta eluloolisi andmeid ei õnnestunudki kuigivõrd leida. Võib-olla oskavad väljaande lugejad täiendada?

Kuivade faktide ilmestamiseks on lisatud karikatuure ning tsitaate, need annavad edasi ka ajastu vaimu ning (loodetavasti) toovad selle tänapäeva lugejale lähemale.

E-väljaande ühe plussina tuleb rõhutada, et allikad on võimalusel lingitud.

Loe väljaannet “I Riigikogu liikmed” siit.

 

Täiendavaid eluloolisi andmeid võib saata e-postile: yktsaal@nlib.ee

Featured post

Digitaliseerimine ja teadustegevus

 

OECD aruandes „The Digitalisation of Science, Technoligy and Innovation“ uuritakse digitaliseerimise mõju teadusele, tehnoloogiale ja innovatsioonile ning sellega seotud tagajärgi poliitikale. Digitaaltehnoloogia muudab mitmekesiselt ja kaugeleulatuvalt seda, kuidas teadlased töötavad ja teevad koostööd. Neid arenguid uurides hinnatakse selles raamatus ka digitaliseerimise mõju pikaajalistele poliitilistele teemadele, alates juurdepääsust riiklikult rahastatavatele uurimisandmetele, tehnoloogia levitamisele ja selle kasutuselevõtule ettevõtete poolt.

Uuritakse ka uusi ülesse kerkivaid teemasid, mille hulka kuuluvad tehisintellekti ja plokiahela rollid teaduses ja tootmises, biotehnoloogia digitaliseerimisel tehtud edusammud ja digitaliseerimise võimalikud probleemid.

Digitaliseerimine muudab uuendusprotsesse, alandab tootmiskulusid, edendab ühist ja avatud innovatsiooni, ähmastab piire tootmise ja teeninduslike uuenduste vahel ning oluliselt kiirendab uuendustsükleid.

Nõuetekohase kasutamise korral võiksid digitaaltehnoloogiad edendada teadust, tõsta elatustaset, aidata kaitsta looduskeskkonda ja parandada poliitikakujundamist.

OECD raamatuid loe OECD iLibrary vahendusel.

Põhiseadus kui põhi seadus

Weber, Albrecht. European constitutions compared. – München : Beck, 2019. – XVII, 221 lk.

Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 100 aastat tagasi, täpsemalt 15. juunil 1920. Euroopa Liidu põhiõiguste harta jõustumisest möödus 2019. aasta 1. detsembril 10 aastat. Põhiseadusest räägitakse sel puhul palju rohkem kui tavaliselt, ka põhiõigustega seonduv satub sagedamini aruteluteemade hulka. See on hea põhjus pöörata suuremat tähelepanu põhiseaduse tähendusele ja põhiseaduses sätestatule.

Meie kogusse on jõudnud põhjalik uurimus Euroopa riikide põhiseadustest, nende ühisjoontest ja eripäradest. Raamatu European constitutions compared autor, emeriitprofessor Albrecht Weber võrdleb riikide põhiseadusi. Käsitluse pidepunktideks on terminoloogia, põhiseaduse mõiste ja funktsioon, põhimõtted, kaitse, muutmine, põhiseaduseõiguse allikad jms. Peatutakse ka võimude lahususel, põhiseaduslikel institutsioonidel ja riigivõimu korraldusel põhiseaduse vaates. Kokku 14 peatükki põhjalikku analüüsi, sh Euroopa Liidu, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning kohtupraktika mõju põhiseadusõigusele.

Loe edasi “Põhiseadus kui põhi seadus”

Sõnavabadusest uues meedias

Koltay, András. New media and freedom of expression : rethinking the constitutional foundations of the public sphere. – Oxford, UK : Hart Publishing, 2019. – XX, 260 lk.

 

Kirjastuse Hart Publishing raamatusarjas Hart studies in comparative public law ilmus 25. köide – New media and freedom of expression : rethinking the constitutional foundations of the public sphere. See on käsitlus sõna- ja ajakirjandusvabadusest uue meedia vaates. Kõigepealt annab autor ülevaate sõnavabaduse põhimõtetest, piiridest ja kaitsest erinevates õigussüsteemides ning ajakirjandusvabaduse-sõnavabaduse suhestusest ja meedia reguleerimisest. Kuna oluline osa meie suhtlusest ning info vahendamisest on liikunud internetti, huvitab autorit traditsiooniliste põhimõtete ja regulatsioonide kehtivus internetis. Autor analüüsib interneti-teenuse pakkujate, otsingumootorite ja sotsiaalmeedia platvormide kui info avalikkusele vahendajate mõju, tegevuse reguleerimist ja vastutust sõnavabaduse kontekstis. Loe edasi “Sõnavabadusest uues meedias”

Energeetika, transport ja keskkond – statistiline ülevaade

Energy, transport and environment statistics / European Commission, Statistical Office of the European Communities (Eurostat). – Luxembourg : Office for Official Publications of the European Communities, 2019.

Euroopa Liit (EL) on alustanud üleminekut ressursitõhusale, vähese CO2 heitega kliimaneutraalsele ringmajandusele.

ELi kliima- ja energeetikaeesmärgid 2030 on: 40 % vähem kasvuhoonegaaside heitkoguseid; 32 % energiat toodetakse taastuvatest energiaallikatest; energiatõhusus paraneb 32,5 %, võrreldes 1990. aasta tasemega. Loe edasi “Energeetika, transport ja keskkond – statistiline ülevaade”

Horvaatiast sai uus eesistujariik

Uue aasta algus tõi kaasa ka uue Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi.

1. jaanuaril andis Soome teatepulga Euroopa Liidu värskeimale liikmesriigile, algas 6 kuud kestev Horvaatia eesistumisperiood. Horvaatia sai Euroopa Liidu liikmeks 2013. aastal ja kannab eesistujariigi kohustusi esmakordselt. Loe edasi “Horvaatiast sai uus eesistujariik”

25 aastat Austria, Soome ja Rootsi ühinemisest Euroopa Liiduga

1. jaanuaril möödus 25 aastat 13., 14. ja 15. liikmesriigi ühinemisest Euroopa Liiduga (EL). Liitumisele eelnes pikk ja keeruline läbirääkimiste periood. Palju vaidlusi põhjustasid põllumajanduse, regionaaltoetuste ja kalapüügikvootide küsimused ning panus ELi eelarvesse. Aasta enne ühinemist toimusid rahvahääletused.

Austria kodanikest hääletas ELiga liitumise poolt 66,6 % valijatest. 13. juunil 1994. aastal ehk järgmisel päeval pärast hääletamist avaldas Austria päevaleht Die Presse lootust, et Loe edasi “25 aastat Austria, Soome ja Rootsi ühinemisest Euroopa Liiduga”

„Riigikogu XIII koosseis: statistikat ja ülevaateid“

Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös on valminud juba viies Riigikogu statistikakogumik „Riigikogu XIII koosseis: statistikat ja ülevaateid“. 2019. aasta lõpul ilmunud väljaanne jätkab senist traditsiooni ning seetõttu on lihtne eri koosseisude arvulisi näitajaid võrrelda. Seekord on võrdlusarve toodud alates IX koosseisust. Näiteks:

IX Riigikogus oli liikmeid koos asendusliikmetega 128, X koosseisus 158, XI 141, XII 150 ja XIII 154.

Huvitav on võrrelda uustulnukate osakaalu: X koosseisus oli esmakordselt Riigikokku valituid 61% liikmete koguhulgast, XI koosseisus 38%, XII 35% ning XIII 41%.

Mõistetav on algatatud seaduseelnõude hulga vähenemine: IX koosseisus 1124, X 932, XI 800, XII 668, XIII 586. Kui aga vaadata vastuvõetud seaduste osakaalu algatatud seaduseelnõudest, tuleb välja, et see on väga stabiilne: IX koosseisus 70%, X 71%, XI 70%, XII ja XIII 72%.

Kuigi valdavalt algatab eelnõusid Vabariigi Valitsus, on seadusandlik võim Riigikogul ning seetõttu lasub tal ka kohustus ühiskonna vajadusi tunda ja tunnetada. Ilmselt just selle funktsiooni täitmise ühe osana on järjest enam arutatud olulise tähtsusega riiklikke küsimusi: IX koosseisus 17, X 19, XI 28, XII 29 ja XIII 39 korral.

Viimastel aastatel on avardunud kodanike võimalused seadusloomet mõjutada: Riigikogu XIII koosseisu volituste ajal võeti menetlusse 38 kollektiivset pöördumist ning käes on ka esimesed tulemused: näiteks ühel juhul algatati pöördumisest tulenevalt seaduseelnõu, ühel juhul täiendati pöördumise alusel muudatusettepanekutega menetluses olevat eelnõu jne.

Riigikogu ei võta ainult vastu seadusi, vaid teostab ka parlamentaarset kontrolli. XIII koosseis oli esitatud arupärimiste, kirjalike küsimuste ja vastatud infotunniküsimuste poolest aktiivsem kui eelnevad kolm koosseisu (XIII Riigikogus kokku 1567, X 1346, XI 1449, XII koosseisus 1192).

Kogumikud sisaldavad lisaks statistikale ka ülevaateartikleid.

Kõik kogumikud leiab Riigikogu kodulehelt.

Rahvusvaheline Valuutafond finantsstabiilsusest ja kliimamuutustest

2020. aasta algusest on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) e-raamatukogu kõigile kasutajatele tasuta IMF eLibrary

E-raamatukogu võimaldab  juurdepääsu perioodikaväljaannetele, raamatutele ja uuringutele.
Climate Change and Financial Risk / Pierpaolo Grippa ; Jochen Schmittmann ; Felix Suntheim. –
Finance & Development, Vol.56 (2019).
Artikkel tugineb 2019. aasta oktoobri ülemaailmse finantsstabiilsuse aruande 6. peatükile.
Kliimamuutused on juba reaalsus. Üha raevukamad tsüklonid ja pikenenud põuad hävitavad infrastruktuuri ja hävitavad elatusvahendid ning aitavad kaasa massilisele rändele. Tõusvate temperatuuride vastu võitlemiseks võetavad meetmed, mis on seni olnud ebapiisavad, võivad ärimaailmas tekitada probleeme nagu fossiilkütuste hiiglased äratavad vajaduse taastuvate energiaallikate järele ja autotootjad kiirendavad investeeringuid puhtamatesse sõidukitesse.

Kuid kliimamuutuste majanduskulude mõõtmine on alles pooleli. Me saame hinnata ilmastikuolude muutumise ning sagedasemate ja intensiivsemate loodusõnnetuste koheseid kulusid, kuid suurem osa võimalikest kuludest jääb tüüpilise majandusanalüüsi piiridest välja. Kliimamuutuste majanduslik mõju tõenäoliselt kiireneb, ehkki mitte sujuvalt. Näiteks võib merevee taseme tõus ja äärmuslike ilmastikunähtuste suurem esinemissagedus põhjustada majaomanikele kahju ja kinnisvara väärtust vähendada. Tulevaste põlvkondade jaoks sõltub kahju ulatus täna tehtavatest poliitilistest valikutest.

Global Financial Stability Report, October 2019 : Lower for Longer / Washington, D.C. : International Monetary Fund, 2019. – 106 lk.

2019. aasta oktoobri ülemaailmses finantsstabiilsuse aruandes määratletakse globaalse finantssüsteemi praegused peamised nõrgad kohad nagu ettevõtete võlakoormuse suurenemine, institutsionaalsete investorite suurenenud riskantsemate ja mittelikviidsete varade osalus ning arenevate riikide kasvav sõltuvus välislaenudest. Aruandes tehakse ettepanek, et poliitikakujundajad leevendaksid neid riske rangema ettevõtete järelevalve ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve kaudu, tugevdades järelevalvet ning rakendades ettevaatlikke riigivõla haldamise tavasid ja raamistikke tärkava turumajanduse ja piirialade turumajanduse jaoks.
Loe edasi “Rahvusvaheline Valuutafond finantsstabiilsusest ja kliimamuutustest”

Vestlusõhtu: „Rahumasin“ ja tehisintellekt 11.12

Jõulukuu raamatumüük 2019 raames toimub vestlusõhtu: „Rahumasin“ ja tehisintellekt koostöös Kirjastus Koolibri ning Eesti Rahvusraamatukoguga.

Tutvustatakse värsket eesti keelde tõlgitud Helisingi Ülikooli professori Timo Honkela raamatut „Rahumasin: Tehisintellekti uurija testament“ ning arutletakse laiemalt ja filosoofilisemalt tehisintellekti teemade üle.

Omavahel vestlevad raamatu tõlkija Rain Kooli ja Tallinna Ülikooli filosoofia külalislektor ja doktorant Oliver Laas. Loe edasi “Vestlusõhtu: „Rahumasin“ ja tehisintellekt 11.12”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑