Otsi

I Riigikogu liikmed

Eesti Rahvusraamatukogus valmis Riigikogu I koosseisu elulugude e-väljaanne (2019, koostaja Piret Viljamaa, kujundaja Margit Plink, toimetajad Rita Hillermaa ja Gerli Randjärv, tehniline toimetaja Piret Pärgma).

 

Hintparemf

100-liikmelise Riigikogu I koosseisu volitused kehtisid 20.12.1920−30.05.1923. Parlamenti said kümnest valimisnimekirjast valitud liikmed. Tuuakse kõigi koosseisu kuulunud 168 liikme elulood, mis on jagatud kahte ossa, ees pikemalt, taga väga lühidalt Riigikogus olnud liikmed. Elulugude maht on erinev, mõne liikme kohta on materjali ilmunud väga palju, mõne isiku kohta sai lisainfot arhiividest, kuid on ka neid, kelle kohta eluloolisi andmeid ei õnnestunudki kuigivõrd leida. Võib-olla oskavad väljaande lugejad täiendada?

Kuivade faktide ilmestamiseks on lisatud karikatuure ning tsitaate, need annavad edasi ka ajastu vaimu ning (loodetavasti) toovad selle tänapäeva lugejale lähemale.

E-väljaande ühe plussina tuleb rõhutada, et allikad on võimalusel lingitud.

Loe väljaannet “I Riigikogu liikmed” siit.

 

Täiendavaid eluloolisi andmeid võib saata e-postile: yktsaal@nlib.ee

Featured post

Statistikahommik Rahvusraamatukogus

30.oktoobril toimus Rahvusraamatukogus statistikahommik, kus tutvustati statistika leidmise ja kasutamise võimalusi. Peame väga oluliseks usaldusväärse info jagamist ning statistikal on selles täita oluline roll.

Sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu majandus- ja statistikainfo spetsialist Kristiina Kaju andis ülevaate digitaalarhiivist DIGAR ja seal leiduvatest statistikaväljaannetest. Olulisemad statistikaväljaanded ajaloost on Eesti Statistika KuukiriVäliskaubandus ja Eesti NSV Rahvamajandus. Samuti leiab digitaalarhiivist DIGAR statistikaväljaannete kogumi, kus on digiteeritud statistika 19. sajandist alates.

Rahvusraamatukogu on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide hoiuraamatukogu, seega pidasime oluliseks tutvustada ka suuremate organisatsioonide statistika andmebaase. Kristiina Kaju andis ülevaate järgnevatest baasidest: tööturu andmebaas ILOSTAT, finantsstatistika andmebaas IMF Data, maailmamajanduse arengu ülevaate leiab World Bank Open Data andmebaasist, ÜRO süsteemi kuuluvate rahvusvaheliste organisatsioonide ühine statistikaportaal, mis toob ÜRO statistika andmebaasid kasutajale käeulatusse ühtse andmebaasina on UNdata. Lisaks on veel mitmeid andmebaase, mis on leitavad meie kodulehelt. Loe edasi “Statistikahommik Rahvusraamatukogus”

Rooma õiguse allikad eesti keeles

Siimets-Gross, Hesi ; Ristikivi, Merike. Fontes iuris Romani : Rooma õiguse allikate kogumik. – Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. – 277 lk.

„Euroopa ühtse õiguskultuuri hälliks võib nimetada Rooma õigust. Just Rooma õiguse siirde ehk retseptsiooni kaudu on toimunud Euroopa juristkonna professionaliseerumine ja Rooma õiguse tekste analüüsides on selginud Euroopa õigusmõte.” Nõnda on kirjutanud õigusajaloolased Hesi Siimets-Gross ja Merike Ristikivi sissejuhatuseks Tartu Ülikooli kirjastuses ilmunud kogumikule Fontes iuris Romani : Rooma õiguse allikate kogumik.

Esimest korda jõuab lugejateni sellises mahus Rooma õiguse ladinakeelseid allikaid koos eestikeelsete tõlgetega. Teemade kaupa süstematiseerituna moodustavad need kogumiku põhiosa. Alliktekstide tausta paremaks mõistmiseks antakse ülevaade ka Rooma õiguse periodiseerimisest, juriidilise kirjanduse liikidest ja olulisematest teostest ning Rooma tähtsamatest juristidest. Raamatu lõpuossa on koondatud Rooma ajaloo ja õiguse peamiste sündmuste kronoloogiline ülevaade ning Rooma keisrite loend ja valitsemisaastad. Lisatud on ka põhilisemaid termineid sisaldav ladina-eesti sõnastik, kirjanduse loetelu ja Rooma impeeriumi kaart 125 pKr.

Vaata ka:
Uluots, Jüri. Rooma õiguse ajalugu / dotsent Uluotsa loengute järele programmile wastawalt kokkuseadnud Tartu ülikooli juura üliõpilased. – Tartus : Chr. Jürgens, 1923. – 123 lk. – (TÄISTEKST)

Bonfante, Pietro. Rooma õiguse ajalugu / kolmanda täiendatud väljaande järgi autori loal tõlkinud Ernst Ein. – Tartu : Akadeemiline Kooperatiiv, 1930. – [557] lk. 

Rooma õiguse süsteem : koostatud Grimm’i, Dernburg’i, Windscheid’i, Seeler’i ja Baron’i õpperaamatute järgi vastavalt prof. Grimm’i kavale. – Tartu : Pettai, 1932. – 317 lk. – (TÄISTEKST)

Rooma õiguse ajalugu : konspekt / koostatud loengute ja Bonfante raamatu järele vastavalt eksamikavale. – Tartu : O. Kriisa, 1935. – 149 lk. – (TÄISTEKST)

Loe edasi “Rooma õiguse allikad eesti keeles”

Parlamentidevaheline Liit

Sel aastal tähistas 130. aastapäeva üks oluline rahvusvaheline organisatsioon. Esimene parlamendiliikmete tegevust koordineeriv rahvusvaheline organisatsioon Parlamentidevaheline Liit (Inter-Parliamentary Union, IPU) moodustati 30. juunil 1889.

IPU assamblee tuleb kokku kaks korda aastas. 13.–17. oktoobril 2019 toimub 141. assamblee Belgradis Serbias. Üldarutelu teema on „Rahvusvahelise õiguse tugevdamine: parlamentaarsed rollid ja mehhanismid ning regionaalsesse koostöösse panustamine“. Lisaks arutletakse näiteks universaalse tervisekaitse üle, kokku saavad parlamentide nais- ja noorliikmed jne. Ülekandeid assambleelt saab jälgida siit. Näiteks kutsuti osalejaid üles arutlema teemadel, kuidas saavad parlamendid ja parlamendiliikmete organisatsioonid mõjutada rahvusvaheliste organisatsioonide läbipaistvust ning kuidas saavad parlamendiliikmed paremini tuvastada konfliktide algpõhjusi ja lahendada neid enne, kui need kontrolli alt väljuvad.

Parlamentidevahelise Liidu veebilehel on lühiülevaade organisatsiooni ajaloost. Põhjalikust andmebaasist leiab andmeid maailma parlamentide, nende liikmete, valimiste ja töökorralduse kohta. Andmeid saab ka võrrelda: näiteks võib 2019. aasta seisuga leida parlamentide alamkodade ja ühekojaliste parlamentide liikmete arvu. Andmetest nähtub, et täpselt sama palju liikmeid kui Riigikogus on veel ühes parlamendis – vaata järgi!

Fotol Serbia parlament. Allikas: Pixabay

Autori varaliste õiguste uusi mudeleid

Copyright reconstructed : rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change / edited by P. B. Hugenholtz. – Alphen aan den Rijn, The Netherlands : Wolters Kluwer, 2018. – XX, 338 lk.

Meie kogudesse on jõudnud Wolters Kluweri raamatusarja Information Law Series uus väljaanne – autori varaliste õiguste mudeleid käsitlev Copyright reconstructed: rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change. Amsterdami ülikooli infoõiguse instituudi intellektuaalse omandi professor Bernt Hugenholtz on raamatusse koondanud peaaegu kolm aastat (sügis 2014 – suvi 2017) kestnud akadeemilise uurimisprojekti „Reconstructing Rights” tulemused. Projektis osalenud Euroopa autoriõiguse ja majandusekspertide ülesandeks oli mõtestada ümber autori varalised õigused, mis vastaksid ajakohasele majanduse ja tehnoloogia arengule ning kujundada autori varaliste õiguste n-ö ideaalne mudel. Seejuures keskenduti autoriõigustega seotud viiele tegevusele:
1) digitaalne edasimüümine, 2) isiklikul eesmärgil kopeerimine, 3) hüperlinkimine ja manustamine, 4) kordusülekanne kaabellevis ning 5) teksti- ja andmekaeve.

Loe edasi “Autori varaliste õiguste uusi mudeleid”

Tulevik on praegu

„Meie maailm, nagu me seda tunneme ja tulevik, mida me soovime, on ohus.“ Nii alustab oma eessõna üleilmse kestliku arengu 2019. aasta aruandele ÜRO peasekretär António Guterres. Aruande „Tulevik on praegu: teadus kestliku arengu saavutamise teenistuses” koostajad nõuavad kiiret ja kooskõlastatud tegutsemist ning hoiatavad, et eesmärgi – vaesuseta maailm, kus on tagatud kõigi heaolu – saavutamine aastaks 2030 on endiselt võimalik, kuid ainult siis, kui inimeste ja looduse vahelised suhted muutuvad põhjalikult ja sotsiaalne ebavõrdsus väheneb.

reportfuture3Majanduskasvu saavutamine materiaalsete kaupade tarbimise suurendamisega ei ole globaalsel tasandil enam tulemuslik. Prognooside kohaselt peaks materjalide globaalne kasutus aastatel 2017–2060 peaaegu kahekordistuma, 89 gigatonnilt 167 gigatonnini, vastavalt kasvavad ka kasvuhoonegaaside heitkogused ja tootmise muud toksilised mõjud. Senise kursi muutmiseks peab maailm teadusliku lähenemisega ümber kujundama inimtegevuse võtmevaldkonnad, sealhulgas toidu, energia, tarbimise, tootmise ning linnade olemuse ja toimimise, arvestades keskkonnahoidu ja inimeste heaolu. reportfuture5Eesmärgi saavutamine nõuab tugevat poliitilist tahet ja pühendumust ning tuleb silmas pidada, et puuduvad kõigile sobivad lahendused. Oma panuse saavad anda kõik, üksikisikutest riikideni.

Aruandega saab tutvuda siin

reportfuture6

Eesti õigusbibliograafia ja Vabariigi Presidendi bibliograafia

Eesti õiguskirjandus ühes andmebaasis 

Eesti õigusbibliograafia (BIE) on andmebaas, mis sisaldab Eestis ilmunud õiguskirjandust, Eesti õigusteadlaste töid ja Eesti õigussüsteemi kohta välismaal ilmunut. BIE_infograafikaPNG

Andmebaas on heaks abiliseks kõigile, kelle jaoks on oluline kiirelt leida õigusalast materjali –  tudengile, spetsialistile, juristile, õiguse ajalooga tegelejale jne.

Andmebaasi leiab aadressilt www.nlib.ee/bie  Loe edasi “Eesti õigusbibliograafia ja Vabariigi Presidendi bibliograafia”

Jürgen Habermas ja Euroopa majanduskriis

Ülemaailmne majanduskriis mõjutas kogu Euroopat, kuid tabas mitmeid eurotsooni riike valusamalt kui teisi. Vaatamata sellele, et on ilmunud arvukalt majanduskriisi käsitlusi, jääb arusaamine poliitiliste otsuste mõjust integratsioonile ebamääraseks. Mida tähendab eurooplaseks olemine? Loe edasi “Jürgen Habermas ja Euroopa majanduskriis”

100 aastat maareformist Eestis

10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse. Maaga seotud ümberkorraldused olid radikaalsed, samas Eesti riikliku iseseisvuse oluliseks eeltingimuseks.
Selle sündmuse tähistamiseks on Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis 1. oktoobrist 2019 avatud näitus, mis annab ülevaate maareformi eelloost ja maaseaduse vastuvõtmisest. Tutvuda saab artiklite ja raamatutega, mis käsitlevad maareformi läbiviimist ja tähendust. Välja on pandud ka baltisakslaste hinnanguid kajastavaid trükiseid, kus leidub arvamusi nii maareformi poolt kui ka vastu.
Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.

Vaata ka:
Maaseaduse vastuvõtmise kronoloogia Asutavas Kogus

Loe edasi “100 aastat maareformist Eestis”

Innovatsioonist hariduses. Mis on koolis muutunud?

Measuring Innovation in Education 2019: What Has Changed in the Classroom?, Educational Research and Innovation / OECD Publishing, Paris, 2019.

Hariduse innovatsiooni mõõtmise uus väljaanne uurib, mis on õpilaste jaoks viimase kümnendi jooksul haridussüsteemides muutunud. Raport heidab valgust süsteemsele innovatsioonile alg- ja keskhariduses.

Kas tehnoloogia kasutamine on levinud? Kas hinnangud on muutunud pedagoogilises praktikas olulisemaks? Kas õpilastele antakse õppetöös rohkem informatsiooni? Kas neil palutakse ikka meelde jätta faktid ja protsessid? Kas õpetajad kaasavad õpilasi üha enam koos õppimisse? Kui palju on muutused ja innovatsioon seotud paremate õpitulemustega? Nendele ja veel teistelegi küsimustele püüab raamat vastata.

Oluline on palju rohkem teada, kuidas õpetajad muudavad oma ametialase arengu tavasid, kuidas koolid muudavad oma suhteid vanematega ja üldisemalt seda, mil määral on muutused ja innovatsioon seotud paremate õpitulemustega.

OECD raamatuid loe OECD iLibrary vahendusel.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑