Otsi

Transatlantilisest andmekaitsest

Weber, Rolf H. ; Staiger, Dominic. Transatlantic data protection in practice. – Germany : Springer, 2017. – XXXII, 162 lk.

Andmekaitsereform ja isikuandmete kaitse uus regulatsioon Euroopa Liidus on andnud šveitsi spetsialistidele alust uurida Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide andmekaitse põhimõtete ja privaatsuspoliitika vastastikust mõju. Suurandmetehnoloogiate ja pilvepõhiste süsteemide levikuga kaasnevate andmete kogumise, omamise, edastamise ja kaitsmise õiguslikke aspekte analüüsivad autorid Rolf H. Weber ja Dominic N. Staiger raamatus Transatlantic data protection in practice. Eelkõige lähtutakse ettevõtluskeskkonnast ja uue regulatsiooni mõjust Euroopa kliente omavatele Ameerika ettevõtetele. Käsitletakse ka riskide vähendamise ja andmeturvalisuse tagamise probleeme ning edasisi arengusuundi.

Loe ka e-raamatut EU General Data Protection Regulation (GDPR) : an implementation and compliance guide / IT Governance Privacy Team. – Cambridgeshire : IT Governance Publishing, 2017. – 381 lk.

Vaata lisaks:
Blasi Casagran, Cristina. Global data protection in the field of law enforcement : an EU perspective. – London ; New York : Routledge, 2017. – XVII, 244 lk.

Bygrave, Lee A. Data privacy law : an international perspective. – Oxford : Oxford University Press, 2014. – XXIX, 233 lk. Continue reading “Transatlantilisest andmekaitsest”

Advertisements

Eesti teadlaste toimetamisel ilmunud raamat sotsiaalsetest muutustest

The Routledge international handbook of European social transformations / Peeter Vihalemm, Anu Masso, Signe Opermann – London ; New York : Routledge, 2018 – xvi, 321 lk. : ill.

Raamat keskendub sotsiaalsetele muutustele kui ühele sotsiaalteaduste kesksele teemale.  Teoses on 19 peatükki, mis on kirjutatud enam kui 30 väljapaistva teadlase poolt  ning mis puudutavad eri valdkondi: majandus, politoloogia, haridusalane teadustegevus, geograafia, meedia ja kommunikatsiooniuuringud, avalik haldus, sotsiaalne psühholoogia ja sotsioloogia. Raamatu ajaline ja ruumiline vahemik on lai, sealhulgas globaalsed muutused ajalises ruumis, kus keskendutakse eelkõige muutuste protsessidele Euroopas viimase kahe aastakümne jooksul. Raamat koosneb neljast peamisest osast, alustades ülevaatest teoreetilisest ja metodoloogilisest lähenemisviisist ning seejärel keskendudes eraldi postkommunistlikele muutustele, Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste institutsionaalsetele teguritele ja Euroopa üleminekutele ülemaailmsete protsesside kontekstis. Raamatu on toimetanud Tartu ülikooli meediauuringute emeriitprofessor Peeter Vihalemm, andmeuuringute vanemteadur ja Zürichi tehnikaülikooli külalisteadur Anu Masso ning meediasotsioloogia teadur Signe Opermann.

Raamatu sisukord

 

 

 

 

Jõustunud on uued andmekaitsereeglid

Alates 25. maist peavad kõik asutused ja ettevõtted isikuandmete töötlemisel hakkama juhinduma uuest Euroopa Parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärusest (GDPR), mis loob ühtsed reeglid selliste andmete töötlemiseks. Uue seaduse peamisi eesmärke on tugevdada õigust eraelu puutumatusele internetis ja anda inimestele parem kontroll oma andmete üle.

Uus määrus toob kaasa järgmised peamised muudatused:

  • kõik avaliku sektori asutused peavad määrama andmekaitsespetsialisti;
  • andmekaitsespetsialisti peavad määrama ka ettevõtted, kes koguvad või jälgivad andmeid või isikute tegevusi;
  • igal inimesel on õigus liigutada oma andmeid info töötlejate vahel;
  • igal inimesel on õigus keelduda oma andmete töötlemisest ning ettevõte või organisatsioon peab sellest ka teenuse tarbijat teavitama;
  • igal inimesel on võimalik paluda oma andmete kustutamist;
  • laps  peab olema vähemalt 13-aastane, et tema isikuandmeid saaks töödelda infoühiskonna teenuse pakkumisel.

Continue reading “Jõustunud on uued andmekaitsereeglid”

Isikuandmete kaitse ELis

EU data protection law / Denis Kelleher, Karen Murray. – London : Bloomsbury, c2018. –  xxxi, 515 lk. ; 24 cm.
Sisukord

2016. aasta 14. aprillil kiitis Euroopa Parlament heaks isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR), mis asendab muuhulgas ka senist Eesti isikuandmete kaitse seadust. Määrus hakkas kehtima alates 25. maist 2018. Isikuandmete kaitse üldmäärusega kaasneb mitmeid muudatusi ning uusi mõisteid. Määruse laiemaks eesmärgiks on tagada isikutele parem kontroll oma andmete üle.

Raamatus “EU Data Protection Law” analüüsitakse igakülgselt andmekaitse temaatikat Euroopa Liidus. Detailselt käsitletakse nii GDPRga kaasnevaid muudatusi kui ka teemakohaseid direktiive ja kohtupraktikat.

 

Maailma finantsarengu aruanne

Global Financial Development Report 2017/2018 : Bankers without Borders. – Washington, DC : World Bank, 2018. – 181 lk.

Maailma finantsarengu aruanne Global Financial Development Report 2017/2018 : Bankers without Borders on Maailmapanga neljas rahanduse ja panganduse analüüs.

Edukas rahvusvaheline integratsioon on toetanud riikide kiiret kasvu ja heaolu ning vaesuse vähendamise kogemusi. Aruanne annab ülevaate panganduse sektori trendidest ja võrdlevanalüüsidest. Andmed on esitatud nii piirkondade kui ka riikide kaupa ja sealhulgas Eesti näitajad.

Rahvusvaheline pangandus võib kaasa aidata kiirema majanduskasvu saavutamisele kahel olulisel viisil:

  1. pakkudes vajalikku kapitali, teadmisi ja uusi tehnoloogiaid;
  2. võimaldades riskide jagamist ja muutmist

Maailmapanga väljaandeid loe andmebaasist – Open Knowledge Repository

https://openknowledge.worldbank.org/

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Poliitika- ja õigusfilosoofi RONALD DWORKINi pärandist

The legacy of Ronald Dworkin / eds. Wil Waluchow, Stefan Sciaraffa. – New York, NY : Oxford University Press, 2016. – XLIV, 405 lk.

Ameerika Ühendriikide ühe olulisima poliitikafilosoofi, politoloogi, juristi ja õigusfilosoofi Ronald Dworkini (1931–2013) töid tuntakse üle maailma. Artiklikogumikus The legacy of Ronald Dworkin käsitletakse Dworkini teooriaid 16 autori pilgu läbi. Kesksel kohal on tema väärtuse ühtsuse teooria, poliitilised väärtused (sh kollektiivne vastutus), riikide legitiimsus ja rahvusvaheline õigussüsteem ning väärtuste struktuur ja määratlemine õiguses. Saatesõnas Dworkini opus magnum’i Law’s empire 2015. aastal ilmunud eestikeelsele väljaandele Õiguse impeerium kirjutab Tartu ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits muuhulgas: „…just R. Dworkini käsituslaadile on iseloomulik püüd esitada ka kõige keerulisemaid väiteid vormis, mis oleks arusaadav tavalugejale, potentsiaalsele vandemehele”.

Vaata lisaks:
Dworkin and his critics : with replies by Dworkin / ed. by Justine Burley. – Malden : Blackwell, 2004. – XXIII, 412 lk

Dworkin, Ronald. Freedom’s law : the moral readings of the American Constitution. – Oxford : Oxford University Press, 1996. – VIII, 427 lk.

Dworkin, Ronald. Justice for hedgehogs. – Cambridge (Mass.) ; London : Belknap Press of Harvard University Press, 2011. – XI, 506 lk.

Continue reading “Poliitika- ja õigusfilosoofi RONALD DWORKINi pärandist”

Töötajateta raamatukogud

Johannsen, Carl Gustav. Staff-less libraries : innovative staff design. – Cambridge, MA : Chandos Publishing, [2017].
Raamatus arutletakse avatud juurdepääsuga raamatukogude eeliste ja puuduste üle. Esimene selline raamatukogu avati Taanis 2004. a. ja alates 2010ndatest on seda raamatukogumudelit rakendatud teistes Põhjamaades, aga ka Suurbritannias, Hollandis jm Euroopas, USAs ning Kaug-Ida riikides (Hiina, Jaapan, Singapur, Taiwan). Raamatukogude lahtiolekuajad on pikemad, mis teeb teenuse kättesaadavamaks, aga abistavat personali pidevalt kohal pole. Vajalik on tehnoloogiline infrastruktuur. Tagada tuleb turvalisus ja mõnus keskkond. Avatud juurdepääsu kontseptsiooni on rakendatud nii teadus- kui rahvaraamatukogude puhul, levinum on see siiski rahvaraamatukogude seas. Käsitletud on kogukondade ja kohalike omavalitsuste rolli ning lugejate arvamust asja kohta.

Loe raamatut „Staff-less libraries : innovative staff design“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

 

 

 

 

20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga

Liitumisläbirääkimised algasid 1998. a. 31. märtsil Brüsselis avatud liitumiskonverentsiga, kus tollase eesistujariigi Suurbritannia välisminister Robin Cook esitas ELi nimel Eestile kutse alustada liitumiskõnelustega. Koos Eestiga asusid kõnelustesse ka Küpros, Sloveenia, Tšehhi, Ungari ja Poola, moodustades nn Luksemburgi grupi. Aasta hiljem esitati sama kutse veel kuuele riigile – Lätile, Leedule, Slovakkiale, Bulgaariale, Rumeeniale ja Maltale.

Läbirääkimised keskendusid 31 valdkonnale. Välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas oma konverentsi avakõnes eriti tähtsateks läbirääkimise teemadeks energiapoliitikat, põllumajandust, kalandust, transporti, keskkonda ja regionaalpoliitikat. Continue reading “20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga”

100 Eesti õigusraamatut

2. aprillist kuni 31. oktoobrini on Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis avatud näitus Eesti õigusraamatutest.

Näitus on koostatud Eesti Vabariik 100 raames. Idee algatajaks on professor Peeter Järvelaid, kellega koostöös on väljapanek valminud.

Peeter Järvelaid kirjutab näituse sissejuhatuseks järgmist: Continue reading “100 Eesti õigusraamatut”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑