Otsi

I Riigikogu liikmed

Eesti Rahvusraamatukogus valmis Riigikogu I koosseisu elulugude e-väljaanne (2019, koostaja Piret Viljamaa, kujundaja Margit Plink, toimetajad Rita Hillermaa ja Gerli Randjärv, tehniline toimetaja Piret Pärgma).

 

Hintparemf

100-liikmelise Riigikogu I koosseisu volitused kehtisid 20.12.1920−30.05.1923. Parlamenti said kümnest valimisnimekirjast valitud liikmed. Tuuakse kõigi koosseisu kuulunud 168 liikme elulood, mis on jagatud kahte ossa, ees pikemalt, taga väga lühidalt Riigikogus olnud liikmed. Elulugude maht on erinev, mõne liikme kohta on materjali ilmunud väga palju, mõne isiku kohta sai lisainfot arhiividest, kuid on ka neid, kelle kohta eluloolisi andmeid ei õnnestunudki kuigivõrd leida. Võib-olla oskavad väljaande lugejad täiendada?

Kuivade faktide ilmestamiseks on lisatud karikatuure ning tsitaate, need annavad edasi ka ajastu vaimu ning (loodetavasti) toovad selle tänapäeva lugejale lähemale.

E-väljaande ühe plussina tuleb rõhutada, et allikad on võimalusel lingitud.

Loe väljaannet “I Riigikogu liikmed” siit.

 

Täiendavaid eluloolisi andmeid võib saata e-postile: yktsaal@nlib.ee

Featured post

Robotitest ja tuleviku tööturust

Rise of the robots : technology and the threat of a jobless future / Martin Ford – New York : Basic Books, 2016 – 334 lk.

61H7dubROqL._SX331_BO1,204,203,200_

Raamatu põhisõnumiks on, kuidas automatiseerimine, tehisintellekt ning robotid muutuvad aina  levinumaks pea igas majandusharus ning kuidas see toob kaasa paljude töökohtade kaotuse. Raamat on kirjutatud ehk veidi liiga mustades toonides, kuid just nii Ford seda kõike näeb. Kindlasti on aga tegu väga huvitava teosega, mille ka ise läbi lugesime. Järgnevalt soovimegi teiega veidi pikema postituse näol jagada üht-teist põnevat, mis seal kirjas.

Kui esialgu tehnoloogia lihtsalt toetas töötajaid ning aitas kaasa tööviljakusele, siis nüüd oleme jõudnud aega, kus masinad on muutunud tasapisi ise töötegijateks. Kõik on ilmselt kuulnud, et ohustatud on inimesed, kelle töö ei nõua eriliselt suuri oskuseid. Ford aga juhib tähelepanu sellele, et tegelikult on ohustatud kõik tööd, mis on nö rutiinsed ehk ettearvatavad ning sellised on enamik töid. Ta küsib, et kui kellegi tööülesandeid annaks õpetada inimesele, kes uuriks detailselt senini tehtud tööde ajalugu (kõik, mis on kuidagi fikseeritud), siis miks ei saaks seda õpetada ühel päeval ka robotile.

Legendaarseks näiteks robotite võimekusest on IBM loodud robot  Deep Blue, mis võitis 1997. aastal malemängus Garri Kasparovit. Hiljem arendati seda edasi ning sellest sai Watson – robot, kes võitis mälumängusaate Kuldvillak. Kui malemängus on kindlad reeglid, mida robotile õpetada, siis Kuldvillak on mälumäng ning see ei toetub pea määramatule hulgale teadmistepagasile, mis eeldab head keeletaju ning ka väiksemaid nüansse, nagu näiteks naljadest ja sõnakõlksudest arusaamist. Watsonile õpetati kokku umbes 200 miljonit lehekülge erinevaid fakte (pea kogu Wikipedia, sõnaraamatud, kirjandusteosed, ajalehtede arhiivid, veebilehed jm) ja see oligi tema teadmistebaas, millega saade võita.

Continue reading “Robotitest ja tuleviku tööturust”

Laste alushariduse kvaliteedist

Enganing young children : Lessons from research about quality in early childhood education and care / Organisation for Economic Co-operation and Development, Paris : OECD, 2018. – 166 lk.

OECD uuring analüüsib kvaliteetset alusharidust ja laste hoolduse edendamist, arengut ja õppimist ning hariduse standardeid. Kvaliteetse alushariduse tagavad kõrge kvalifikatsiooniga töötajad, kelle esmane väljaõpe ja täiendõpe võimaldab neil täita oma kutseülesandeid.

Õppimine ja hariduse omandamine ei alga lapse koolikohustuslikku ikka jõudes, vaid juba tema sünnist. Esimesed eluaastad sünnist koolini on lapse elus kõige tähtsamad – siis pannakse alus lapse arengule ja edasisele elukäigule. Seega on kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid (Early childhood education and care – ECEC) lapse eduka elukestvas õppes osalemise, enesearengu ja tööalase konkurentsivõime seisukohast määrav. Vaata veel siit

OECD haridusalaseid väljaandeid loe andmebaasi OECD iLibrary vahendusel.

Osalusdemokraatia: kollektiivsed pöördumised, petitsioonid ja kodanikualgatused

Kas me alati tunneme oma võimalusi ühiskonnaelu korraldamises kaasa rääkida? Võib julgelt väita, et osalusdemokraatia on viimaste aastakümnetega tugevnenud.

Näiteks 2014. aastal võttis Riigikogu vastu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse, millega loodi võimalus esitada Riigikogule rahvaalgatuse korras ettepanek (kollektiivne pöördumine) Riigikogu pädevuses oleva kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks. Pöördumisele on vaja koguda vähemalt 1000 Eesti kodaniku toetusallkirja.

Riigikogu XIII koosseisu jooksul võeti menetlusse 38 kollektiivset pöördumist. Kõige rohkem muret teevad nende pöördumiste põhjal otsustades Eesti inimestele keskkonnaküsimused (veelindude tapmine, Narva-Jõesuu metsade säilitamine, põlevkivienergeetikaga seonduv jm) ja sotsiaaltemaatika (esimeste haiguspäevade Continue reading “Osalusdemokraatia: kollektiivsed pöördumised, petitsioonid ja kodanikualgatused”

Raamat Riigikogu ajaloost

Jaak Valge „Eesti parlament 1917-1940“ on Riigikogu Kantselei tellimusel teostatud uurimus.

Ligi 700 leheküljel on käsitletud parlamendi algusaegu – aastaid Asutava Kogu kokkutulemisest kuni VI Riigikogu viimase istungini 1940. aastal.

Autori sõnul on Eesti ajalugu – kitsamalt Eesti sisepoliitika ajalugu ning selle tuumaks olev Eesti parlamendi ajalugu – kahe maailmasõja vahelises heitlikus Euroopas sedavõrd omapärane, huvitav, täis vapustavaid õnnestumisi, aga ka haledaid ebaõnnestumisi, et selle silumine oleks patustamine ajaloo vastu ning vähendaks nende sündmuste võimsat potentsiaali inspireerida kaasaega.

Kuigi varem on koostatud mõned teemakohased või teemale lähedased lühemad käsitlused, ei ole Eesti Riigikogule keskendunud põhjalikumat teost seni kirjutatud.

Raamatus on esitatud kõigi esinduskogude põhiandmed, liikmete nimekirjad, õigusloome statistika ning parlamendi tööd raamistanud ja reguleerinud peamised dokumendid. Keskendutud on parlamendi sisulisele tööle ja just neile küsimustele, kus parlament tegi Eesti ajalugu kõige rohkem mõjutanud otsuseid.

Euroopa tööõigusega seotud kohtupraktika

Collected cases on EU labour law / edited by Anja Eleveld, Beryl ter Haar. – The Hague : Eleven International Publishing, c2018.

Raamatusse “Collected cases on EU Labour Law” on kogutud Euroopa tööõigusega seotud kohtupraktika. Kohtupraktika mõjutab Euroopa Liidu (EL) õiguse kohaldamist liikmesriikides ja siseriikliku õiguse tõlgendamist. Selle tundmine on oluline igale tööõigusega tegelevale õigusspetsialistile hindamaks, kas ja millisel määral on lahend oluline käsitletava juhtumi puhul. Continue reading “Euroopa tööõigusega seotud kohtupraktika”

Toimumas on Euroopa Parlamendi valimised

Sel aastal toimuvad Eestis juba neljandat korda Euroopa Parlamendi valimised.

Valimispäev on Eestis 26. mail. Eel- ja e-hääletada saab 16.-22. maini.

Varasematel kordadel ei ole Eesti kodanikud kuigi aktiivselt valimistel osalenud. 2004. aastal oli osalusprotsent 27 %, 2009. aastal – 43 % ja 2014. aastal – 36 %.

2019. aasta valimistulemused selguvad 26. mai öösel, sest reeglite kohaselt ei tohi üheski liikmesriigis valimistulemusi avaldada enne, kui viimased valimisjaoskonnad Euroopa Liidus on suletud. Continue reading “Toimumas on Euroopa Parlamendi valimised”

Robot, loom, inimene – kes on isik?

Legal personhood : animals, artificial intelligence and the unborn / eds. Visa A. J. Kurki, Tomasz Pietrzykowski. – Cham, Switzerland : Springer, 2017. – IX, 158 lk.

Isiku mõiste annab juristidele ainest aruteludeks erinevatest vaatepunktidest. Eriti siis, kui kõne all on loomade õiguste, robotite vastutuse, inimolendite ja bioeetikaga seotud küsimused. Springeri kirjastuses välja antud artiklikogumik Legal personhood : animals, artificial intelligence and the unborn käsitleb just isiku ja tema õiguste teemat. Vaadeldakse (juriidilise) isiku mõiste määratlemist õigusfilosoofia ja -kultuuri tähenduses, uuritakse isiku õiguslikku seisundit ja õigussubjektsust bioeetika, looma- ja meditsiiniõiguse aspektist. Lisaks riikide (sh Soome, Saksa, Inglise, Poola) õiguse käsitlustele analüüsitakse ka isiku määratlust andmekaitse reguleerimisel Euroopa Liidu õiguses.

 

Loe ka:

Robotics, AI and the future of law / eds. Marcelo Corrales, Mark Fenwick, Nikolaus Forgó. – Singapore : Springer, 2018. – XII, 237 lk.

Chen, Jiahong ; Burgess, Paul. The boundaries of legal personhood: how spontaneous intelligence can problematise differences between humans, artificial intelligence, companies and animals // Artificial Intelligence and Law. Vol. 27 (2019), issue 1, p. 73-92.

 

 

Säästev areng

Financing for Sustainable Development Report 2019 / United Nations. – New York : United Nations, 2019.

Säästev areng on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine.

Milline paistab Eesti areng ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide taustal?
Statistikaamet on avaldanud kogumiku „Säästva arengu näitajad“.
Täpsemalt loe veel siit

Säästva arengu saavutamiseks on vaja riikidevahelisi meetmed ülemaailmsete probleemide lahendamiseks ja oluline on tugevdada piirkondlikke ja riiklikke suhteid. Maailmas toimuvad muudatused geopoliitikas, tehnoloogias, kliimas ja muudes tegurites. ÜRO aruandes analüüsitakse säästva arengu eesmärkide elluviimise edukust ja rahastamist.

Maailma majanduskasv on jätkuvalt stabiilne, umbes 3 protsenti, kuid on tõenäoliselt saavutanud kõrgema taseme. Üle poole triljoni dollari väärtuses kaupu saavad kauplemispiirangud, mis on 7 korda rohkem kui aasta tagasi. Kliimamuutus jätkub kiirelt, kasvuhoonegaaside heitkogused kasvavad 1,3%.
Täpsemalt loe siit

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑