Otsi

I Riigikogu liikmed

Eesti Rahvusraamatukogus valmis Riigikogu I koosseisu elulugude e-väljaanne (2019, koostaja Piret Viljamaa, kujundaja Margit Plink, toimetajad Rita Hillermaa ja Gerli Randjärv, tehniline toimetaja Piret Pärgma).

 

Hintparemf

100-liikmelise Riigikogu I koosseisu volitused kehtisid 20.12.1920−30.05.1923. Parlamenti said kümnest valimisnimekirjast valitud liikmed. Tuuakse kõigi koosseisu kuulunud 168 liikme elulood, mis on jagatud kahte ossa, ees pikemalt, taga väga lühidalt Riigikogus olnud liikmed. Elulugude maht on erinev, mõne liikme kohta on materjali ilmunud väga palju, mõne isiku kohta sai lisainfot arhiividest, kuid on ka neid, kelle kohta eluloolisi andmeid ei õnnestunudki kuigivõrd leida. Võib-olla oskavad väljaande lugejad täiendada?

Kuivade faktide ilmestamiseks on lisatud karikatuure ning tsitaate, need annavad edasi ka ajastu vaimu ning (loodetavasti) toovad selle tänapäeva lugejale lähemale.

E-väljaande ühe plussina tuleb rõhutada, et allikad on võimalusel lingitud.

Loe väljaannet “I Riigikogu liikmed” siit.

 

Täiendavaid eluloolisi andmeid võib saata e-postile: yktsaal@nlib.ee

Featured post

Aktsionäride lepingud – seadustes, praktikas ja võrdlevalt analüüsituna

International handbook on shareholders’ agreements : regulation, practice and comparative analysis / eds. Sebastian Mock, Kristian Csach, Bohumil Havel. – Berlin ; Boston : de Gruyter, 2018. – XII, 679 lk.

Kuigi aktsionäride lepingud reguleerivad aktsionäride suhteid, õigusi ja kohustusi äriühingu juhtimisel ja majandamisel, avaldavad nad mõju ka äriühingu tegevusele, konkurentsivõimele ning võivad tugevalt mõjutada kapitaliturgu. See muudab aktsionäride lepingute teema oluliseks äriühingu- ja lepinguõiguse üldisel mõistmisel ning vastavate seaduste loomisel. Levinud angloameerika õigusruumist väljapoole, on aktsionäride lepingute sõlmimine üha rohkem jõudmas ka Eestisse. Seega on teemakohane õiguskirjandus igati teretulnud. De Gruyteri kirjastuselt ilmunud raamat International handbook on shareholders’ agreements : regulation, practice and comparative analysis on ühtlasi artiklikogumik ja käsiraamat. Lugejad saavad ülevaate aktsionäride lepingute üldisest kontseptsioonist ja regulatsioonidest Euroopa, rahvusvahelises ja enam kui 20 riigi (sh ka Iisraeli, Brasiilia, Ukraina) õiguses. Käsitletakse teoreetilisi ja praktilisi probleeme nii üldiselt kui ka riikide praktikast lähtuvalt ning rahvusvaheliste korporatsioonide ja piiriüleste tehingute puhul kohaldatava õigusega seotud küsimusi. Raamatu koostajad avaldavad lootust, et raamat võiks olla alus rahvusvahelise arutelu tekkeks aktsionäride lepingutega tegelevate juristide, kohtunike, praktikute ja õigusteadlaste vahel.

Vaata ka:
Maripuu, Siim. Aktsionäride lepingus sisalduvate kokkulepete lubatavus ja õiguslikud tagajärjed Eestis : magistritöö / Tartu Ülikool, õigusteaduskond, äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool ; juhendaja: Andres Vutt. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 85 lk. – TÄISTEKST

 

 

Aeg – kõige väärtuslikum ressurss?

Spending Time: the most valuable resource / Daniel Hamermesh. – New York, NY : Oxford University Press, [2019].

Tunnustatud teadlane Daniel Hamermesh kirjutab oma raamatus aja kasutamisest ja sellest, miks on oluline, kuidas aega veedame.

Ta uurib aja kasutamise erinevates riikides ja regioonides, erinevate kultuuride, klasside ja sugude hulgas. Mehed ja naised teevad erinevaid asju erinevatel aegadel, mis mõjutab ka nende enesetunnet.

Moodsat elu iseloomustab see, et ollakse aja pärast stressis. Hamermesh  uurib, kes on need, kes kiirustavad ja miks.  Samuti kirjutab ta sellest, kuidas kasutatakse aega, mida saadakse töötamisest vabanenud ajast.

Raamatus on näiteid, kuidas ületunnitöö tasustamise kaudu mõjutatakse aja kasutust.

Samuti leiab soovitusi, mida saavad mõistlikuma ajakasutuse heaks teha nii töötajad ise kui ka tööandjad.

Muu hulgas peab autor oluliseks poliitika muutmist tööaja reguleerimise suunal.

Lisaks leiab raamatust motivatsiooni veetmaks aega arukalt.

Maailmapank ja IMF

22. juulist 2019 on Rahvusraamatukogu 6. korruse õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis avatud näitus „Maailmapank ja IMF: 75 aastat rahvusvahelist koostööd“

Näitus on pühendatud Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) asutanud Bretton Woodsi konverentsi 75 aastapäevale. 1. – 22. juulini 1944 kohtusid 44 riigi esindajad  maalilises  New Hampshire’is, Bretton Woods’is. Eesmärk oli luua rahvusvaheline koostöö süsteem, mis aitaks riikidel taastuda II maailmasõja tagajärjel tekkinud hävingust, abistades samas pikaajalist globaalset majanduskasvu. 1944. aasta juulis võeti vastu Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi põhikiri.
Eesti on Maailmapanga (sh. IBRD, IFC, MIGA, ICSID) ja IMF´i liige alates 1992.

Maailmapanga ajaloolist ülevaadet saab lugeda siit ja IMF ajaloolist ülevaadet siit

Näitusel saab näha raamatuid Maailmapanga ja IMF ajaloost, majandusest, rahandusest ja statistikast. Näitus jääb avatuks 28. septembrini 2019.

Maailmapanga e-raamatuid loe andmebaasist:
World Bank Open Knowledge Repository (OKR)

Rahvusraamatukogus saab lugeda IMF e-raamatuid andmebaasist:
IMF eLibrary

E-raamatud Saksa õigusest – parlamentarismi kriis ning Saksa riigiõiguse praktika inglise keeles

Meinel, Florian. Vertrauensfrage : zur Krise des heutigen Parlamentarismus. – München : C.H. Beck, 2019. – 239 lk.

Bumke, Christian ; Voßkuhle, Andreas. German constitutional law : introduction, cases, and principles. – Oxford (England) : Oxford University Press, 2019. – 606 lk.

Puhkuste aeg pakub ehk rohkem võimalusi raamatute lugemiseks. See on hea põhjus juhtida tähelepanu meie kogudesse lisandunud e-raamatutele. E-raamatuid saab lugeda kõikjal, kui end Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida.

Parlament saab Saksamaal rohkem kriitikat kui ükski teine institutsioon: istungisaal on tühi, saadikud ei viitsi tööd teha, valitsuse otsuseid seadustatakse tagantjärele jne, jne. Autoritaarse poliitika võidukäik paneb kahtlema nii 70 aasta jooksul kujunenud arusaamade paikapidavuses kui ka parlamentaarses demokraatias. Kuidas on Saksamaal sellisesse olukorda jõutud ja mismoodi edasi? Jurist, Würzburgi ülikooli avaliku õiguse ja õigusfilosoofia professor Florian Meinel analüüsib oma raamatus Vertrauensfrage : zur Krise des heutigen Parlamentarismus parlamentarismi kriisi Saksamaal. Lähtudes saksa parlamentarismi eripäradest, käsitleb autor valitsemissüsteemi kriisi põhiseaduse vaates ning osutab võimalikele ohumärkidele (nt konstitutsioonikohtu surve parlamendile õigusloomes, kantsleriameti mõju suurenemine). Selle raamatu puhul on ära märgitud autori teravat pilku parlamentaarsele valitsemissüsteemile ning kaasa aitamist formaalsete ja mitteformaalsete protsesside koostoime sügavamale mõistmisele.

Loe edasi “E-raamatud Saksa õigusest – parlamentarismi kriis ning Saksa riigiõiguse praktika inglise keeles”

Peresõbralikud riigid

Are the world’s richest countries family friendly? Policy in the OECD and EU / UNICEF. – Florence :UNICEF, 2019.

UNICEFi andmete põhjal on Eesti neljas OECD ja Euroopa Liidu riikide seas peresõbralikkuse poolest. Esimene on Rootsi, järgnevad Norra ja Island.

UNICEF võttis eri maade tingimusi uurides arvesse erinevad perepoliitika küsimused nagu selle, kui pikk on vanemapuhkus ning kui suur osa sellest on tasustatud, kas eelkooliealistele lastele ja väikelastele on kättesaadav laste hoid ja vanematele taskukohane meditsiinisüsteem. OECD ja Euroopa Liidu riikidest on Eestil aga kõige pikem tasustatud vanemapuhkus, 85 nädalat. Meile järgnevad Ungari (72 nädalat) ja Bulgaaria (65 nädalat).

Laste elu on parem ja vanemad suudavad paremini täita töö- ja kodu-kohustusi riikides, millel on peresõbralik poliitika.

Täpsemalt loe siit

UNICEFi e-raamatuid loe siit

Robotitest ja tuleviku tööturust

Rise of the robots : technology and the threat of a jobless future / Martin Ford – New York : Basic Books, 2016 – 334 lk.

61H7dubROqL._SX331_BO1,204,203,200_

Raamatu põhisõnumiks on, kuidas automatiseerimine, tehisintellekt ning robotid muutuvad aina  levinumaks pea igas majandusharus ning kuidas see toob kaasa paljude töökohtade kaotuse. Raamat on kirjutatud ehk veidi liiga mustades toonides, kuid just nii Ford seda kõike näeb. Kindlasti on aga tegu väga huvitava teosega, mille ka ise läbi lugesime. Järgnevalt soovimegi teiega veidi pikema postituse näol jagada üht-teist põnevat, mis seal kirjas.

Kui esialgu tehnoloogia lihtsalt toetas töötajaid ning aitas kaasa tööviljakusele, siis nüüd oleme jõudnud aega, kus masinad on muutunud tasapisi ise töötegijateks. Kõik on ilmselt kuulnud, et ohustatud on inimesed, kelle töö ei nõua eriliselt suuri oskuseid. Ford aga juhib tähelepanu sellele, et tegelikult on ohustatud kõik tööd, mis on nö rutiinsed ehk ettearvatavad ning sellised on enamik töid. Ta küsib, et kui kellegi tööülesandeid annaks õpetada inimesele, kes uuriks detailselt senini tehtud tööde ajalugu (kõik, mis on kuidagi fikseeritud), siis miks ei saaks seda õpetada ühel päeval ka robotile.

Legendaarseks näiteks robotite võimekusest on IBM loodud robot  Deep Blue, mis võitis 1997. aastal malemängus Garri Kasparovit. Hiljem arendati seda edasi ning sellest sai Watson – robot, kes võitis mälumängusaate Kuldvillak. Kui malemängus on kindlad reeglid, mida robotile õpetada, siis Kuldvillak on mälumäng ning see ei toetub pea määramatule hulgale teadmistepagasile, mis eeldab head keeletaju ning ka väiksemaid nüansse, nagu näiteks naljadest ja sõnakõlksudest arusaamist. Watsonile õpetati kokku umbes 200 miljonit lehekülge erinevaid fakte (pea kogu Wikipedia, sõnaraamatud, kirjandusteosed, ajalehtede arhiivid, veebilehed jm) ja see oligi tema teadmistebaas, millega saade võita.

Loe edasi “Robotitest ja tuleviku tööturust”

Laste alushariduse kvaliteedist

Enganing young children : Lessons from research about quality in early childhood education and care / Organisation for Economic Co-operation and Development, Paris : OECD, 2018. – 166 lk.

OECD uuring analüüsib kvaliteetset alusharidust ja laste hoolduse edendamist, arengut ja õppimist ning hariduse standardeid. Kvaliteetse alushariduse tagavad kõrge kvalifikatsiooniga töötajad, kelle esmane väljaõpe ja täiendõpe võimaldab neil täita oma kutseülesandeid.

Õppimine ja hariduse omandamine ei alga lapse koolikohustuslikku ikka jõudes, vaid juba tema sünnist. Esimesed eluaastad sünnist koolini on lapse elus kõige tähtsamad – siis pannakse alus lapse arengule ja edasisele elukäigule. Seega on kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid (Early childhood education and care – ECEC) lapse eduka elukestvas õppes osalemise, enesearengu ja tööalase konkurentsivõime seisukohast määrav. Vaata veel siit

OECD haridusalaseid väljaandeid loe andmebaasi OECD iLibrary vahendusel.

Osalusdemokraatia: kollektiivsed pöördumised, petitsioonid ja kodanikualgatused

Kas me alati tunneme oma võimalusi ühiskonnaelu korraldamises kaasa rääkida? Võib julgelt väita, et osalusdemokraatia on viimaste aastakümnetega tugevnenud.

Näiteks 2014. aastal võttis Riigikogu vastu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse, millega loodi võimalus esitada Riigikogule rahvaalgatuse korras ettepanek (kollektiivne pöördumine) Riigikogu pädevuses oleva kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks. Pöördumisele on vaja koguda vähemalt 1000 Eesti kodaniku toetusallkirja.

Riigikogu XIII koosseisu jooksul võeti menetlusse 38 kollektiivset pöördumist. Kõige rohkem muret teevad nende pöördumiste põhjal otsustades Eesti inimestele keskkonnaküsimused (veelindude tapmine, Narva-Jõesuu metsade säilitamine, põlevkivienergeetikaga seonduv jm) ja sotsiaaltemaatika (esimeste haiguspäevade Loe edasi “Osalusdemokraatia: kollektiivsed pöördumised, petitsioonid ja kodanikualgatused”

Raamat Riigikogu ajaloost

Jaak Valge „Eesti parlament 1917-1940“ on Riigikogu Kantselei tellimusel teostatud uurimus.

Ligi 700 leheküljel on käsitletud parlamendi algusaegu – aastaid Asutava Kogu kokkutulemisest kuni VI Riigikogu viimase istungini 1940. aastal.

Autori sõnul on Eesti ajalugu – kitsamalt Eesti sisepoliitika ajalugu ning selle tuumaks olev Eesti parlamendi ajalugu – kahe maailmasõja vahelises heitlikus Euroopas sedavõrd omapärane, huvitav, täis vapustavaid õnnestumisi, aga ka haledaid ebaõnnestumisi, et selle silumine oleks patustamine ajaloo vastu ning vähendaks nende sündmuste võimsat potentsiaali inspireerida kaasaega.

Kuigi varem on koostatud mõned teemakohased või teemale lähedased lühemad käsitlused, ei ole Eesti Riigikogule keskendunud põhjalikumat teost seni kirjutatud.

Raamatus on esitatud kõigi esinduskogude põhiandmed, liikmete nimekirjad, õigusloome statistika ning parlamendi tööd raamistanud ja reguleerinud peamised dokumendid. Keskendutud on parlamendi sisulisele tööle ja just neile küsimustele, kus parlament tegi Eesti ajalugu kõige rohkem mõjutanud otsuseid.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑