Otsi

Rahvusparlament ja Euroopa Liit

Winzen, Thomas. Constitutional preferences and parliamentary reform : explaining national parliaments’ adaptation to European integration. – Oxford : Oxford University Press, 2017.

Rahvusvahelise žürii otsusega Šveitsi Poliitikateaduste Assotsiatsiooni 2016. aasta noore teadlase preemia pälvinud Mannheimi ülikooli politoloogiadotsent Thomas Winzen uurib oma raamatus parlamendi õiguste olemust ja muutumist Euroopa Liidu (EL) asjades ning valitsuse tegevuse tasandil. Poliitiliste parteide mõju, koalitsiooni ja opositsiooni suhete ning riigisiseste reformide analüüs aitab mõista erinevusi liikmesriikide parlamentide vahel ja hinnata rahvusparlamentide tulevikku Euroopa Liidus.

Loe e-raamatut Constitutional preferences and parliamentary reform : explaining national parliaments’ adaptation to European integration Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

 

 

 

 

 

 

Advertisements

Teadmistepõhine majandus

Tark majandus, tark riik, tark tööstus, tark ettevõtlus… Tarkusekuu alguses on hea uurida, kuidas teadmised ja haridus saavad edendada innovatsiooni ja arengut.

Uurisime, milliseid erinevaid infoallikad võiksid selleteemalisi arutlusi toetada.

The role of information professionals in the knowledge economy : skills, profile and a model for supporting scientific production and communication / Javier Tarango, Juan D. Machin-Mastromatteo (2017)

The triple helix : university-industry-government innovation and entrepreneurship / Henry Etzkowitz, Chunyan Zhou (2018)

Free innovation / Eric von Hippel (2017) Continue reading “Teadmistepõhine majandus”

Brexiti kujunemislugu

Brexit : History, Reasoning and Perspectives / [edited by] David Ramiro Troitiño, Tanel Kerikmäe, Archil Chochia. – [Cham] : Springer, 2018. – xvi, 283 pages : illustrations ; 24 cm.

Sisukord

Käsitledes Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust keskendutakse peamiselt 2016. aasta referendumiga seonduvale. Käesoleva raamatu autorid vaatlevad aga Brexitit kui pikaajalise protsessi kulminatsiooni, mis sai alguse juba aastakümnete eest. Autorid analüüsivad Euroopa Liidu ja Suurbritannia suhteid arvestades nii ajaloolist tausta ja poliitilisi aspekte kui ka õiguslikke ja majanduslikke küsimusi.

Vaata ka Brexiti-teemalist fookuslehte Euroopa Liidu infokeskuse kodulehel.

E-KOHUS – KAS JA KUIDAS?

Katsh, M. Ethan ; Rabinovich-Einy, Orna. Digital justice : technology and the internet of disputes. – New York, NY : Oxford University Press, 2017. – XV, 242 lk.

Mida rohkem pakutakse tooteid ja teenuseid internetis, seda sagedamini tekivad konfliktid ja vaidlused, ning mitte ainult Facebooki, Twitteri või Googlega. Kui uued tehnoloogiad tekitavad probleeme, siis kas ja kuidas saaks neid tõhusaimal viisil just konfliktide lahendamisel või ennetamisel kasutada. See on raamatu Digital justice : technology and the internet of disputes eesmärk.

Autorid Ethan Katsh ja Orna Rabinovich-Einy uurivad, miks traditsioonilised õigusnormid osutuvad veebikonfliktide puhul ebapiisavaiks ning tutvustavad  veebipõhise õigusemõistmise võimalusi kohtus ja kohtuväliselt (sh ODR – tarbijavaidluste lahendamise veebipõhine süsteem). Oma käsitluses toetuvad nad  näidetele tehnoloogiliste uuenduste kasutamise juhtivatest, kuid ka enim vaidlusi põhjustavatest valdkondadest – e-kaubandus, tervishoid, sotsiaalmeedia ja töösuhted. Raamat on hinnatud ja soovitatud eelkõige seetõttu, et ta on ühteaegu kirjeldav, analüüsiv ja tulevikku vaatav.

Continue reading “E-KOHUS – KAS JA KUIDAS?”

Hariduspoliitika ülevaade

Education Policy Outlook 2018 : Putting Student Learning at the Centre / published by the Organisation for Economic Co-operation and Development. –  Paris : OECD, 2018.

OECD analüüsist saame põhjaliku ülevaate riikide haridussüsteemidest, kus võrreldakse kõrghariduse ja elukestva õppega seotud teemasid. Saame lugeda kuidas tõsta kõrghariduse omandamise kvaliteeti ja tähtsustada õpilaste õppimist.

7. peatükis antakse ülevaade OECD riikide hariduspoliitikast ja lk. 208 saab täpsemalt lugeda Eesti hariduspoliitikast ning PISA (Programme for International Student Assessment)  tulemuste analüüsist. Eesti osaleb al. 2006. aastast ja hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi  funktsionaalses lugemises, matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses. Uuring viiakse läbi iga 3 aasta järel.

Täpsemalt Eesti kohta saab lugeda:

https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/pisa

 

 

 

 

 

 

E-raamat – raamatukogude roll inimõigustes

John Carlo Bertot, Paul T. Jaeger, Ursula Gorham, Natalie Greene Taylor, and Paul T. Jaeger. Perspectives on Libraries as Institutions of Human Rights and Social Justice. – Emerald Publishing Limited, 2016.

Raamatus kirjeldatakse raamatukogude ja arhiivide rolli inimõiguste ja sotsiaalse õigluse tagamisel. Õigusraamatukogud, mis aitavad inimesi, kes kohtus ise ennast esindavad; arhiivid, mis talletavad dokumente inimõiguste rikkumiste kohta; rahvaraamatukogud, mis arendavad digitaalset kirjaoskust ja võimaldavad juurdepääsu sotsiaalsetele teenustele – raamatukogude ühiskondlik vastutus on viimastel aastatel järjest suurenenud. Raamatus on juttu raamatukoguteenustest ühiskonnast kõrvale jäänud, marginaalsetele rühmadele (põgenikud, vangid) ja vähemustele. Näiteid on toodud üle maailma (Põhja-Ameerika, Aafrika, India, Uus-Meremaa). Käsitletud on ka inimõiguste, sotsiaalse õigluse, eetika osa raamatukogundus- ja infospetsialistide hariduses.

Loe e-raamatuid Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

 

 

 

 

E-raamat pikema tööaja mõjust

John H. Pencavel. Diminishing Returns at Work: The Consequences of Long Working Hours (2018)

Raamatu üks eesmärkidest on välja selgitada pika tööaja tagajärjed/tulemused. Sealhulgas analüüsitakse pikema tööaja mõju tootmisele, tööaja seotust töötajate haigestumise ja vigastusega.

Raamatus keskendutakse küll pigem tööaja uurimisele Ameerika ja Suurbritannia kontekstis, kuid ilmselt pakub mõtteainet siiski laiemaltki.

Millist rolli mängib pikk tööaeg kaasaegses majanduses?

Mõned huvitavad järeldused raamatust. Ametiühingutesse kuuluvate töötajate tööaeg on enamasti lühem, kui nendel, kes ametiühingutesse ei kuulu. Briti töötajate tööaeg on lühem kui Ameerika töötajatel. Suurbritannias on ametiühingutesse kuuluvate töötajate osakaal suurem, samuti on ametiühingutel ühiskonnas suurem roll. Pikema tööaja mõju avaldub erinevalt – olenevalt töötajatest ja tööst.

Loe e-raamatuid Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

 

 

 

 

 

Brexit ja ELi kodakondsus

Patricia Mindus. (2017). European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence. Palgrave Macmillan.

Suurbritannia lahkumisprotsessiga Euroopa Liidust kaasneb palju muudatusi. Üks mis kindel, Euroopa integratsiooni üheks suuremaks saavutuseks peetav ELi kodakondsus ja brittide positsioon Euroopa Liidus on Suurbritannia lahkumisreferendumi järgselt seatud väga ebakindlasse seisu. Raamatus  “European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence” uuritakse, millised on Brexiti võimalikud tagajärjed rände reguleerimisele ja kodakondsusküsimustele.

Loe raamatut „European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaalisisse logitud.

Rohkem infot ja raamatuid leiab Brexiti-teemaliselt fookuslehelt.

Riigi Teataja elektrooniliselt aastatest 1918–1940

Aasta tagasi tutvustasime elektroonilist juurepääsu väljaannetele ENSV Teataja, ENSV Ülemnõukogu Teataja ning ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja. Vt siinkohal Õigusaktid elektrooniliselt aastatest 1940-1990. Nüüd on Rahvusraamatukogu andmebaasis DIGAR Eesti artiklid digiteerituna  kättesaadavad ka Riigi Teataja aastakäigud 1918–1940.

Kuigi otsingut saab teha traditsiooniliselt sõna või fraasiga, võimaldab rippmenüü valik liikuda ka kohe vastava aasta soovitud numbrile. Ühe aastakäigu piires numbreid sirvides on soovitatav kasutada noolekesi „eelmine/järgmine nr”.

Vajaliku õigusakti leidmisel on oluliseks abiks Riigi Teataja sisujuhid. Elektrooniliselt on saadaval:
Sundnormide (seaduste ja määruste) süstemaatiline nimestik. II väljaanne ; Riigi Teataja süstemaatiline sisujuht : [1918-1930] / koostanud Kohtu- ja siseministeeriumi ülesandel O. Tief. – [Tallinn] : Riigi Teataja, 1931. – XII, 424 lk.

ning paberväljaanded:
Sundnormide (seaduste ja määruste) süsteemiline nimestik ; Riigi Teataja üldine sisujuht : [1918-1925 nr. 91/92] / kokku seadnud Kohtuministeeriumi ülesandel O. Tief. – [Tallinn] : Kohtuministeeriumi kodifikatsiooniosakond, 1925. – XII, 692 lk.

Riigi Teataja süstemaatiline sisujuht : Riigi- ja omavalitsusasutistelt antud ja 1. jaan. … a. kehtivate normide alal / koostanud V. Jõgi. – [Tallinn] : Riigi Trükikoda, 1932-1940 (Tallinn : Riigi Trükikoda). – Ilmub kord aastas.

Head tutvumist ja kasutamist!

 

 

 

 

 

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑