Otsi

I Riigikogu liikmed

Eesti Rahvusraamatukogus valmis Riigikogu I koosseisu elulugude e-väljaanne (2019, koostaja Piret Viljamaa, kujundaja Margit Plink, toimetajad Rita Hillermaa ja Gerli Randjärv, tehniline toimetaja Piret Pärgma).

 

Hintparemf

100-liikmelise Riigikogu I koosseisu volitused kehtisid 20.12.1920−30.05.1923. Parlamenti said kümnest valimisnimekirjast valitud liikmed. Tuuakse kõigi koosseisu kuulunud 168 liikme elulood, mis on jagatud kahte ossa, ees pikemalt, taga väga lühidalt Riigikogus olnud liikmed. Elulugude maht on erinev, mõne liikme kohta on materjali ilmunud väga palju, mõne isiku kohta sai lisainfot arhiividest, kuid on ka neid, kelle kohta eluloolisi andmeid ei õnnestunudki kuigivõrd leida. Võib-olla oskavad väljaande lugejad täiendada?

Kuivade faktide ilmestamiseks on lisatud karikatuure ning tsitaate, need annavad edasi ka ajastu vaimu ning (loodetavasti) toovad selle tänapäeva lugejale lähemale.

E-väljaande ühe plussina tuleb rõhutada, et allikad on võimalusel lingitud.

Loe väljaannet “I Riigikogu liikmed” siit.

 

Täiendavaid eluloolisi andmeid võib saata e-postile: yktsaal@nlib.ee

Featured post

Keskkonnateadlikkus lennunduses

2019 Environment Report : Aviation and environment / ICAO Montreal : International Civil Aviation Organization, 2019. – 376 lk.

Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) 2019. aasta keskkonnaaruanne avab erinevate artiklite ja juhtumianalüüside abil lennunduse ja vaatluse all on keskkonna trendid lennunduses, müra, õhukvaliteet, lennukvaliteet, ökonoomsus ja kliimamuutused.

75 aastat tegutsenud organisatsioon viib ellu Chicago konventsiooni missiooni, tagades rahvusvahelise tsiviillennunduse turvalisuse ja säästlikkuse.

Müra osas tähistab 2019. aasta 50 aasta möödumist ajast, kui võeti vastu esimesed ülemaailmsed lennukimüra sertifitseerimise standardid. Pärast poole sajandi pikkust olemasolu viisid need standardid lennukiteni, mis on 75% vaiksemad, kui esimesed reaktiivlennukid.

Kuna õhusõidukite mootorite heitgaasidest on eemaldatud nähtav suits, on ICAO põletustehnoloogiate arenedes mitu korda suurendanud normide ranget taset ning hiljuti töötati välja uus standard õhusõidukite mootoritest lenduvate tahkete osakeste heitkoguste piiramiseks ja hetkel on  arutamiseks ICAO nõukogus. See uus ICAO standard tagab mootori kavandamisel parimate tehnoloogiate kaasamise, et piirata saastamist, mis omakorda vähendab nende saasteainete võimalikku keskkonna- ja tervisemõju. Selle lõplikku vastuvõtmist on oodata 2020. aastaks.

Enneolematu tehnoloogilise arengu tempoga on hetkel lennundusele inspireeriv aeg ning ICAO jätkab edasiminekut, et tagada järgmisele põlvkonnale juurdepääs jätkusuutlikule reisimisele, ilma et see mõjutaks keskkonda.

ICAO väljaandeid ja dokumente loe siit

Kas kõik, mis hiilgab, on kuld? Idufirmade teine pool

71WxsnxKZzL

Lab rats : why modern work makes people miserable / Dan Lyons – London : Atlantic Books, 2019 – 259 lk.

Kui harilikult oleme harjunud lugema ja kuulma Silicon Valleyst ja idufirmadest kiidulugusid, siis see raamat on kirjutatud hoopis teises toonis. Tuginedes oma kogemustele, oma eelmise raamatu tagasidest saadud kirjadele ning uurimistööle, kirjutab Dan Lyons selle väliselt särava ärimaailma varjatud külgedest. Lyonsi sõnul on just Silicon Valleyst alguse saanud töökultuur põhjuseks, miks tänapäeval paljud töötajad põlevad kergesti läbi, on stressis ega tunne ennast õnnelikena.

Raamatut lugedes tuleb kindlasti silmas pidada, et näited on suures osas USAst, kus on Euroopaga võrreldes erinev töökultuur. Samuti võib raamat tunduda kohati liialt kriitiline ja kallutatud. Kuid kui lugemise ajal teha faktikontrolli, siis võtab mõni asi sõnatuks küll. Näiteks kuidas Šotimaal oleva Amazoni haruettevõtte, maailma ühe jõukaima firma, kaugemalt tulevad laotöötajad ööbivad telgiga töökoha lähedal, sest nende palk on liiga väike igapäevase kojusõitmise jaoks. (Artikkel)

Loe edasi “Kas kõik, mis hiilgab, on kuld? Idufirmade teine pool”

Parlamentaarne koostöö ja diplomaatia

Parliamentary cooperation and diplomacy in EU external relations : an essential companion / edited by Kolja Raube, Meltem Müftüler-Baç, Jan Wouters. – Cheltenham, UK ; Northampton, MA, USA : Edward Elgar Publishing, [2019]. – xxx, 514 lk.

Euroopa Liidu lugemissaalist leiab nüüd põhjaliku artiklikogumiku parlamentide, sh Euroopa Parlamendi rollist Euroopa Liidu (EL) välissuhetes. Tegu on seni suhteliselt vähe käsitletud teemaga. Kogumikus analüüsitakse parlamentide rolli politoloogia ja õiguse vaatenurgast, vaatluse alla võetakse olulised juhtumiuuringud. Tõestust leiab parlamentide kasvav võrgustumine ja koostöö nii ELi sees kui ka väliste osalejatega. Loe edasi “Parlamentaarne koostöö ja diplomaatia”

Euro püsimajäämise lugu

Safeguarding the Euro in times of crisis : the inside story of the ESM / European Stability Mechanism. – Luxembourg : Publication Office of European Union, 2019. – 419 lk.

2000ndate algul lahvatas Euroopas finants- ja riigivõlakriis. Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) ja selle ajutine eelkäija Euroopa Finantsstabiilsuse Fond käisid välja miljardeid eurosid, et aidata kriisist räsitud riike ja tagada kogu euroala stabiilsus. Loe edasi “Euro püsimajäämise lugu”

Euroopa energialiit. Energeetika arvudes

Roeben, Volker. Towards a European Energy Union : European energy strategy in international law / Cambridge : Cambridge University Press, 2019. – xiii, 271 lk.

EU energy in figures : statistical pocketbook / European Commission, Directorate General for Energy and Transport, Eurostat. – Luxembourg : Office for Official Publications of the European Communities, 2019.

Euroopa Liit (EL) on Lissaboni lepingust tulenevate volitustega valmis looma Euroopa energialiitu. Liidu eesmärgiks on tagada läbi tootmis- varustus- ja tarbimistsükli tarbijatele turvaline, jätkusuutlik ja taskukohane energia. Alates 2014. aastast on EL  arendanud uut strateegiat, millel on kolm prioriteeti: kliimamuutused, poliitiline julgeolek ja majanduslik konkurentsivõime. Loe edasi “Euroopa energialiit. Energeetika arvudes”

Statistikahommik Rahvusraamatukogus

30.oktoobril toimus Rahvusraamatukogus statistikahommik, kus tutvustati statistika leidmise ja kasutamise võimalusi. Peame väga oluliseks usaldusväärse info jagamist ning statistikal on selles täita oluline roll.

Sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu majandus- ja statistikainfo spetsialist Kristiina Kaju andis ülevaate digitaalarhiivist DIGAR ja seal leiduvatest statistikaväljaannetest. Olulisemad statistikaväljaanded ajaloost on Eesti Statistika KuukiriVäliskaubandus ja Eesti NSV Rahvamajandus. Samuti leiab digitaalarhiivist DIGAR statistikaväljaannete kogumi, kus on digiteeritud statistika 19. sajandist alates.

Rahvusraamatukogu on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide hoiuraamatukogu, seega pidasime oluliseks tutvustada ka suuremate organisatsioonide statistika andmebaase. Kristiina Kaju andis ülevaate järgnevatest baasidest: tööturu andmebaas ILOSTAT, finantsstatistika andmebaas IMF Data, maailmamajanduse arengu ülevaate leiab World Bank Open Data andmebaasist, ÜRO süsteemi kuuluvate rahvusvaheliste organisatsioonide ühine statistikaportaal, mis toob ÜRO statistika andmebaasid kasutajale käeulatusse ühtse andmebaasina on UNdata. Lisaks on veel mitmeid andmebaase, mis on leitavad meie kodulehelt. Loe edasi “Statistikahommik Rahvusraamatukogus”

Rooma õiguse allikad eesti keeles

Siimets-Gross, Hesi ; Ristikivi, Merike. Fontes iuris Romani : Rooma õiguse allikate kogumik. – Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. – 277 lk.

„Euroopa ühtse õiguskultuuri hälliks võib nimetada Rooma õigust. Just Rooma õiguse siirde ehk retseptsiooni kaudu on toimunud Euroopa juristkonna professionaliseerumine ja Rooma õiguse tekste analüüsides on selginud Euroopa õigusmõte.” Nõnda on kirjutanud õigusajaloolased Hesi Siimets-Gross ja Merike Ristikivi sissejuhatuseks Tartu Ülikooli kirjastuses ilmunud kogumikule Fontes iuris Romani : Rooma õiguse allikate kogumik.

Esimest korda jõuab lugejateni sellises mahus Rooma õiguse ladinakeelseid allikaid koos eestikeelsete tõlgetega. Teemade kaupa süstematiseerituna moodustavad need kogumiku põhiosa. Alliktekstide tausta paremaks mõistmiseks antakse ülevaade ka Rooma õiguse periodiseerimisest, juriidilise kirjanduse liikidest ja olulisematest teostest ning Rooma tähtsamatest juristidest. Raamatu lõpuossa on koondatud Rooma ajaloo ja õiguse peamiste sündmuste kronoloogiline ülevaade ning Rooma keisrite loend ja valitsemisaastad. Lisatud on ka põhilisemaid termineid sisaldav ladina-eesti sõnastik, kirjanduse loetelu ja Rooma impeeriumi kaart 125 pKr.

Vaata ka:
Uluots, Jüri. Rooma õiguse ajalugu / dotsent Uluotsa loengute järele programmile wastawalt kokkuseadnud Tartu ülikooli juura üliõpilased. – Tartus : Chr. Jürgens, 1923. – 123 lk. – (TÄISTEKST)

Bonfante, Pietro. Rooma õiguse ajalugu / kolmanda täiendatud väljaande järgi autori loal tõlkinud Ernst Ein. – Tartu : Akadeemiline Kooperatiiv, 1930. – [557] lk. 

Rooma õiguse süsteem : koostatud Grimm’i, Dernburg’i, Windscheid’i, Seeler’i ja Baron’i õpperaamatute järgi vastavalt prof. Grimm’i kavale. – Tartu : Pettai, 1932. – 317 lk. – (TÄISTEKST)

Rooma õiguse ajalugu : konspekt / koostatud loengute ja Bonfante raamatu järele vastavalt eksamikavale. – Tartu : O. Kriisa, 1935. – 149 lk. – (TÄISTEKST)

Loe edasi “Rooma õiguse allikad eesti keeles”

Parlamentidevaheline Liit

Sel aastal tähistas 130. aastapäeva üks oluline rahvusvaheline organisatsioon. Esimene parlamendiliikmete tegevust koordineeriv rahvusvaheline organisatsioon Parlamentidevaheline Liit (Inter-Parliamentary Union, IPU) moodustati 30. juunil 1889.

IPU assamblee tuleb kokku kaks korda aastas. 13.–17. oktoobril 2019 toimub 141. assamblee Belgradis Serbias. Üldarutelu teema on „Rahvusvahelise õiguse tugevdamine: parlamentaarsed rollid ja mehhanismid ning regionaalsesse koostöösse panustamine“. Lisaks arutletakse näiteks universaalse tervisekaitse üle, kokku saavad parlamentide nais- ja noorliikmed jne. Ülekandeid assambleelt saab jälgida siit. Näiteks kutsuti osalejaid üles arutlema teemadel, kuidas saavad parlamendid ja parlamendiliikmete organisatsioonid mõjutada rahvusvaheliste organisatsioonide läbipaistvust ning kuidas saavad parlamendiliikmed paremini tuvastada konfliktide algpõhjusi ja lahendada neid enne, kui need kontrolli alt väljuvad.

Parlamentidevahelise Liidu veebilehel on lühiülevaade organisatsiooni ajaloost. Põhjalikust andmebaasist leiab andmeid maailma parlamentide, nende liikmete, valimiste ja töökorralduse kohta. Andmeid saab ka võrrelda: näiteks võib 2019. aasta seisuga leida parlamentide alamkodade ja ühekojaliste parlamentide liikmete arvu. Andmetest nähtub, et täpselt sama palju liikmeid kui Riigikogus on veel ühes parlamendis – vaata järgi!

Fotol Serbia parlament. Allikas: Pixabay

Autori varaliste õiguste uusi mudeleid

Copyright reconstructed : rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change / edited by P. B. Hugenholtz. – Alphen aan den Rijn, The Netherlands : Wolters Kluwer, 2018. – XX, 338 lk.

Meie kogudesse on jõudnud Wolters Kluweri raamatusarja Information Law Series uus väljaanne – autori varaliste õiguste mudeleid käsitlev Copyright reconstructed: rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change. Amsterdami ülikooli infoõiguse instituudi intellektuaalse omandi professor Bernt Hugenholtz on raamatusse koondanud peaaegu kolm aastat (sügis 2014 – suvi 2017) kestnud akadeemilise uurimisprojekti „Reconstructing Rights” tulemused. Projektis osalenud Euroopa autoriõiguse ja majandusekspertide ülesandeks oli mõtestada ümber autori varalised õigused, mis vastaksid ajakohasele majanduse ja tehnoloogia arengule ning kujundada autori varaliste õiguste n-ö ideaalne mudel. Seejuures keskenduti autoriõigustega seotud viiele tegevusele:
1) digitaalne edasimüümine, 2) isiklikul eesmärgil kopeerimine, 3) hüperlinkimine ja manustamine, 4) kordusülekanne kaabellevis ning 5) teksti- ja andmekaeve.

Loe edasi “Autori varaliste õiguste uusi mudeleid”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑