Otsi

Kuu

veebruar 2017

Fookuses on populism

Ajakirja Foreign Affairs 2016. a. novembri/detsembri number on pühendatud populismi mõjule. Muude põnevate artiklite seas, sisaldab see ka kirjutist Ameerika Ühendriikide presidendist Donald Trump’ist.

Kazin, Michael. Trump and American Populism. // Foreign Affairs. Vol. 95, (2016) no. 6, p. 17-24.

Veel käsitlusi populismist:

American Nightmare: Donald Trump, media spectacle and authoritarian populism / Douglas Kellner (2016)

Eighengreen, Barry. The populist turn in American politics // Current History. Vol. 116 (2017) Jan, p. 24-30. (Ajakiri Current History asub Rahvusraamatukogus ühiskonnateaduste saalis.)

Eiermann, Martin. How Donald Trump Fits Into the History of American Populism. // New Perspectives Quarterly. Vol. 33 (2016) issue 2, p. 29-34. Continue reading “Fookuses on populism”

Advertisements

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ILO töömaailma trendidest

Globaliseerumine on radikaalselt muutnud tootmist keerukamaks kogu maailmas ja see seab töölistele ja ettevõtetele erinevates sektorites suuremaid nõudmisi. Autode, kodumasinate ja mobiiltelefonide tootmine nõuab lisaks teenuseid, nagu tarkvaraarendus, toote disain ja turustamine. Need ja teised teenused on olulised ülemaailmses kaupade tarnimises ja tootmises.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) aruanne World Employment and Social Outlook: Trends 2017  pakub detailset informatsiooni ja prognoose tööhõive, tööturu olukorra, töökohtade kvaliteedi ja palkade kohta maailmas

Aruandes Global Wage Report 2016/17: Wage inequality in the workplace
analüüsitakse reaalseid töötasusid, keskmisi palku ja palgapoliitikat, andes ülevaate palga trendidest üle maailma ja regiooniti.

Raamatus Working anytime, anywhere: The effects on the world of work
antakse ülevaade kaugtööst ILO ja Euroopa ekspertide uuringu põhjal. Tõõtamise võimalustest igal ajal ja igal pool ning selle mõjust töömaailmale.

ILO teised väljaanded

ILO konventsioonid ja soovitused (NORMLEX)

35 aastat Gröönimaa referendumist

Gröönimaa on omavalitsuslik ala, mis kuulub Taani koosseisu. Taani Kuningriigi osana sai ka Gröönimaa 1973. aastal Euroopa Ühenduse liikmeks. 1979. aastal kehtestati aga Gröönimaa autonoomia. See tõstatas küsimuse, kas Gröönimaa peaks endiselt Euroopa Ühendusse kuuluma või mitte.

23. veebruaril, 1982. aastal korraldatigi nõuandev rahvahääletus. 1982. aastal oli Gröönimaa rahvaarv suurusjärgus 52 000 elanikku. Neist valimas käis koguni 74,9% hääleõiguslikest isikutest ehk peaaegu 39 000 inimest. Analoogselt hiljuti Suurbritannias aset leidnud referendumile hääletas ka Gröönimaal vaid napp enamus hääletajatest Euroopa Majandusühendusest lahkumise poolt. 53% häälteenamusega otsustasid Gröönimaa elanikud Ühendusest välja astumise kasuks.

Gröönimaa säilitas liikmesriikide nõusolekul assotsieerunud ülemeremaa staatuse. Seda kinnitab 1984. aasta 13. märtsil allkirjastatud Gröönimaa leping.

Gröönimaa leping on Euroopa Liidu seisukohalt oluline dokument, sest antud lepinguga tehti parandusi ka varasemalt sõlmitud Ühenduse lepingutes. Seeläbi on Gröönimaa leping Euroopa Liidu põhiseadusliku aluse eraldamatu osa. Continue reading “35 aastat Gröönimaa referendumist”

Inimväärikus ja põhiõiguste kaitse arengusuunad Euroopas

Riigikohus on sedastanud, et inimväärikus on põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse eesmärk. Seda eesmärki toetavad riikide põhiseadused, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon  ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Erinevate riikide tunnustatud teadlaste kaastööd artiklikogumikus The convergence of the fundamental rights protection in Europe käsitlevad nende kaitsesüsteemide omavahelist toimimist ja vastastikuseid seoseid. Artiklites analüüsitakse põhimõtete ja kontseptsioonide ülekandumist riikide õigusnormidesse ning rõhutatakse põhiõiguste kaitse ühtse tõlgendamise olulisust. Võrreldakse arengusuundi Suurbritannias, Saksa- ja Prantsusmaal ning vaadeldakse Euroopa tasandi mõju riigisisesele põhiõiguste kaitsele nn uutes demokraatiates nagu  Poolas, Rumeenias, Kosovos, aga  ka traditsioonilisemate süsteemidega riikides – Hispaanias, Itaalias, Põhjamaades ja Türgis.

Siinkohal väike valik teemaga seotud raamatuid ja artikleid:
Habermas, Jürgen. The crisis of the European Union : a response. – Cambridge ; Malden : Polity Press, 2012. – XII, 140 lk.

The Cambridge handbook of human dignity : interdisciplinary perspectives  / ed. by Marcus Düwell…[et al]. – Cambridge : Cambridge University Press, 2015. – XXII, 608 lk.

Pfordten, Dietmar von der. Menschenwürde. – München : Beck, 2016. – 128 lk.

Tiedemann, Paul. Menschenwürde als Rechtsbegriff : eine philosophische Klärung. – Berlin : BWV, Berliner Wissenschafts-Verlag, 2012. – XIX, 730 lk.

Alexy, Robert. Menschenwürde und Verhältnismäßigkeit // Archiv des öffentlichen Rechts (2015) Nr. 4, S. 497-513.

Jones, Jackie. Human dignity in the EU Charter of Fundamental Rights and its interpretation before the European Court of Justice // Liverpool Law Review (2012/Sep) Issue 3, p. 281-300.

Senden, Hanneke Ceciel Katrijn. Interpretation of fundamental rights in a multilevel legal system : an analysis of the European Court of Human Rights and the Court of Justice of the European Union (2011)

Continue reading “Inimväärikus ja põhiõiguste kaitse arengusuunad Euroopas”

25 aastat Euroopa Liidu sünnidokumendist

25. aastat tagasi, 1992. aasta 7. veebruaril, allkirjastasid 12 liikmesriigi valitsusjuhti Euroopa Liidu sünnidokumendi – Maastrichti lepingu.

Lepinguga kaasnes palju uut. Näiteks loodi Euroopa Liidu kodakondsus, suurendati Euroopa Parlamendi võimu, pandi alus Euroopa majanduse- ja rahaliidu loomisele. Maastrichti lepinguga hakati rääkima ka Euroopa Liidu kolmest sambast: Euroopa ühendused, ühine välis- ja julgeolekupoliitika, õigusalane koostöö justiits- ja siseasjades. Sambaid ühendavad n-ö katus ehk Euroopa Liidu ühised eesmärgid ja vundament ehk Liidu arengutingimused.

Mitmete riikide poliitikud nägid ette, et nende valijad ei pruugi leppida rahvusülesuse tugevdamisega. Seetõttu kirjutati Maastrichti lepingusse sisse subsidiaarsuse printsiip, mis tähendab, et Euroopa Liit tegeleb ainult probleemidega, milleks ta on paremini valmis kui liikmesriigid või kohalikud võimud.

Liikmesriikide vastuseisu tõttu käis Maastrichti leping läbi kohtute kadalipu nii Ühendkuningriigis kui Saksamaal. Rahvahääletus korraldati koguni kolmes riigis. Referendumi tulemusel kiideti Maastrichti leping heaks Iirimaal ja Prantsusmaal. Küll aga Taanis hääletati napilt lepingu vastu. Eesistujamaa Ühendkuningriik kauples Taanile välja mitmed erisused, millega teised liikmesriigid nõusse saadi.

Maastrichti leping allkirjastati 7. veebruaril 1992, leping jõustus järgmise aasta 1. novembril.

Raamatusoovitused:

The Rome, Maastricht and Amsterdam treaties : the treaty on European Union (the Treaty of Rome) and the treaty establishing the European Community (the Treaty of Maastricht), amended by the Treaty of Amsterdam : comparative texts.

Maastricht and beyond : building the European Union / edited by Andrew Duff … [et al.]

The ratification of the Maastricht treaty : issues, debates, and future implications / edited by F. Laursen, S. Vanhoonacker

Kasutatud materjalid:
Euroopa Parlamendi ELi teemalised teabelehed
Euroopa ühendamise lugu / Paavo Palk. – Tallinn : Argo, 2003 (Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda). – 296 lk. : ill. ; 22 cm.

Foto: © European Communities, 1992

Loe jagamismajandusest

Valik jagamismajandust käsitlevaid raamatuid Rahvusraamatukogust:

The new social game : sharing economy and digital revolution : into the change of consumers’ habit / Davide Pellegrini, Francesca De Canio (2017).

The sharing economy : the end of employment and the rise of crowd-based capitalism / Arun Sundararajan (2016).

The future of consumer society : prospects for sustainability in the new economy / Maurie J. Cohen (2017)

The co-creation paradigm / Venkat Ramaswamy and Kerimcan Ozcan (2014)

Beyond e-business : towards networked structures / Paul Grefen (2016)

Knowledge management in the sharing economy : cross-sectoral insights into the future of competitive advantage / edited by Elena-Madalina Vatamanescu, Florina Magdalena Pînzaru (2018)

Jagamismajanduse ühe eestvedaja Alex Stephany raamatut „The business of sharing“ sirvi GoogleBooks’ist.stephany

Alex Stephany tutvustab seda kontseptsiooni ka BBC uudistes.

Continue reading “Loe jagamismajandusest”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑