Otsi

Kuu

märts 2017

Inimarengust Eestis ja maailmas

ÜRO inimarengu aruanne, mida alates 1990. aastast annab välja ÜRO Arenguprogramm (UNDP), reastab igal aastal maailma riigid inimarengu indeksi
alusel.
Väljaanne aitab võrrelda inimeste reaalset elukvaliteeti erinevates riikides, kus inimarengu indeksi  põhjal järjestatud riikide edetabelis on Eesti koht jõudsalt kasvanud, tõustes 2016 aastaks 31 kohale. Käesolev aruanne annab edasi viis peamist sõnumit. Inimareng on kõigile saavutatav, kuigi veel on olulisi lahendamata probleeme ja küsimusi. Poliitilised valikud on püstitatud ja nende rakendamine tagab inimarengu kõigile.
Varasemaid väljaandeid leiab andmebaasist UN iLibrary

Eesti inimarngu aruanded valmivad Koostöö Kogu poolt, kus nõukogu püstitab iga kahe aasta järel ilmuvale EIA-le peateema, mille sisustamiseks otsib Koostöö Kogu juht konkursiga peatoimetaja. Peatoimetaja peab olema doktorikraadiga teadlane (eelistatavalt professor) Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis ning artiklite autorid peavad tulema vähemalt kolmest Eesti ülikoolist.

Advertisements

ÕIGUS IGAÜHELE

Lugejateni on jõudnud kirjastuse Juura väljaanne Õigus igaühele : teejuht Eesti õigusesse ja õigusteadusesse. See on raamat, milles oma ala asjatundjad annavad ülevaate eelkõige Eestis kehtivast õigusest (sh põhiseaduse aluspõhimõtted ja riigikorraldusõigus, põhiõigused, haldusõigus, eraõigus, tööõigus, keskkonnaõigus, karistusõigus, kriminaal- ja väärteomenetlus, perekonna- ja pärimisõigus) ja Eesti õigusteadusest. Kuna õigus ei ole üksnes riigisisene nähtus, sisaldab raamat ka ülevaadet  Euroopa õigusest.

Raamatu koostaja – Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse osakonna juhataja, karistusõiguse professor, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunik Jaan Sootak märgib  saatesõnas: „Raamatu lugejaskond ei ole üheselt määratletud – loodetavasti leiavad siit lugemisväärset materjali kõik, kes tunnevad huvi õiguse vastu, ning miks mitte ka need noored, kes kavatsevad valida selle oma tulevaseks erialaks. Tegemist ei ole aga õpiku ega käsiraamatuga, mida saaks kasutada juurastuudiumis või näiteks konkreetse vaidluse lahendamisel, ettevõtte asutamisel jms.”

Sügavama huviga lugejatele on iga peatüki lõppu lisatud väike nimestik olulisemast eestikeelsest kirjandusest ja võõrkeelsetest allikatest. Raamatust leiab muuhulgas õigusaktide lühendite loetelu ning lisast viited õigussõnastikele meie õigusterminite vastetega inglise, ladina, prantsuse, saksa, soome ja vene keeles.

Valik olulisemast kirjandusest:

Aru, Andres ; Paron, Kristi. Lapse parimad huvid // Juridica (2015) nr. 6, lk. 375-386.

Ernits, Madis. Põhiõigused, demokraatia, õigusriik. – Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. – 425 lk.

Künnapas, Kaido. Kaugtöö aktuaalseid probleeme // Juridica (2014) nr. 4, lk. 279-290.

Laffranque, Julia. Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles. – Tallinn : Juura, 2006. – 536 lk.

Liventaal, Jüri. Riik ja õigus : põhimõistete õpetus. – Tallinn : Sisekaitseakadeemia, 1999. – 179 lk. Continue reading “ÕIGUS IGAÜHELE”

Eesti keel kui Euroopa keel

Eestis tähistatakse täna, sümboolselt Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil emakeelepäeva. Eesti keele juured ulatuvad koguni 13. sajandisse. Ainsaks riigikeeleks sai eesti keel aga esmakordselt 1918. aastal, esimese Eesti Vabariigi loomisega.

Tundub iseenesestmõistetav, et isegi asjaajamine Euroopa Liidu tasandil toimub meie emakeeles. ELi institutsioonides töötab alaliste ametnikena ligikaudu 4300 tõlkijat ja 800 suulist tõlki. Näiteks kõik üldkohaldatavad dokumendid koostatakse kõigis liidu ametlikes keeltes. Lisaks 24 ametlikule keelele on ELis ka 5 poolametlikku keelt: baski, galeegi, katalaani, gaeli ja kõmri keel. Euroopa Liidu kodanikel on õigus liidu institutsioonide poole pöörduda kõigis neis keeltes, oma emakeeles.

Eesti koolides õpitakse lisaks emakeelele veel teisigi keeli. Paljud eurooplased lõpetavad aga koolid võõrkeeli õppimata. Euroopa Liidu suur eesmärk ühinenud mitmekesisusest kehtib ka keelte puhul. Erinevate keelte valdamine suurendab karjäärivõimalusi ja avab uksed Euroopasse, laia maailma. Seetõttu on eesmärgiks seatud lausa, et inimesed Euroopa Liidus suudaksid kõneleda lisaks oma emakeelele veel kahes erinevas keeles.

Keelte õppimine on tehtud väga lihtsaks ja kättesaadavaks. Loodud on isegi erinevaid rakendusi, tänu millele saab keeli õppida kodust lahkumata. Tänase emakeelepäeva puhul pöörakem aga tähelepanu oma ilusale emakeelele.

Lugemissoovitusi:

Euroopa nimel kõneldes : keeled Euroopa Liidus / [Euroopa Komisjon, Teabevahetuse Peadirektoraat];

Keeled viivad edasi / Euroopa Komisjon, [kommunikatsiooni peadirektoraat];

Tõlkimine ja mitmekeelsus / [Euroopa Komisjon];

Rohkem EL-teemalisi materjale leiab siit .

Pilt: © European Union , 2014  

Õigusfilosoof ILMAR TAMMELO 100

Eestist pärit maailmanimega õigusteadlase ja filosoofi Ilmar Tammelo 100. sünniaastapäeva tähistamiseks on  Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis avatud Ilmar Tammelo elule ja loomingule pühendatud näitus.

Ilmar Tammelo sündis 25. veebruaril 1917 Narvas. Ta oli Tartu Ülikooli kasvandik, Bologna Ülikooli audoktor, Soome Teaduste Akadeemia välisliige ja Austraalia õigusfilosoofia ühingu asutaja; ta töötas Heidelbergi, Sydney ja Salzburgi ülikoolides. Ilmar Tammelo on tunnustatud õigusteadlane, õigusloogik ja filosoof. Ta on avaldanud töid õiguse, riigiteooria, õigusfilosoofia ja rahvusvahelise õiguse alal. Tema kaks põhjalikumalt käsitletud teemat olid õiguse loogika ja õiglus. Ilmar Tammelo suri 7. veebruaril 1982 Sydneys.

Näitus tutvustab Rahvusraamatukogu kogudes olevaid Ilmar Tammelo kirjutatud raamatuid ja artikleid, aga ka noorusluuletusi ja teda käsitlevaid trükiseid.

Näitus jääb avatuks 10. aprillini.

Valik Ilmar Tammelo artikleid:
About legal philosophy // International Journal for the Semiotics of Law (2005) no. 1, pp. 83-94. Continue reading “Õigusfilosoof ILMAR TAMMELO 100”

Kuidas märgata valeuudiseid?

„Fake news“ ehk valeuudised ja „post-truth era“ ehk tõejärgne ajastu on saanud aktuaalseks teemaks, mida kajastatakse nii Eesti kui ka välismeedias. Valeuudiste mõjust ja tulemustest kirjutatakse just poliitika mõjutamise valguses. Termin „post-truth“ pälvis Oxfordi sõnaraamatutelt 2016. a. aasta sõna tiitli, kuna seda on kasutatud sagedasti, eriti Brexiti ja Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste valguses.

Valik artiklitest, kus analüüsitakse valeuudistega seonduvat. Muu hulgas juhitakse tähelepanu ka sellele, kuidas valeuudiseid ära tunda.

Penny, Laurie. Escape from Reality: Fake News Sells Because People Want It to Be True. // New Statesman. Vol.146, (2017),  Jan. 20, p.18. (Loe artiklit Rahvusraamatukogu otsinguportaali kaudu.) Continue reading “Kuidas märgata valeuudiseid?”

Brexit – hetkeseis ja arengud

23. juunil 2016 toimunud referendumil otsustasid britid Euroopa Liidust lahkuda. Nüüd on päevakorral edasised sammud.

Liikmesriigi õigus ühendusest välja astuda on kirjas Euroopa Liidu lepingu artiklis 50, mis paneb ühtlasi paika raamistiku lahkuva riigi ja ELi vahel peetavateks kõnelusteks. Lahkuva liikmesriigi ja liidu vahel sõlmitakse leping, mis sätestab väljaastumise korra. Lepingule peavad nõusoleku andma nii Euroopa Parlament kui ELi Nõukogu.

2016. aasta 15. detsembril toimunud ELi liikmesriikide mitteametlikul kohtumisel lepiti kokku Brexit´i kõneluste korralduslikus struktuuris, kus poliitiline kontroll protsessi üle on Euroopa Ülemkogul ning liidu läbirääkijaks on Euroopa Komisjon. Lahkumisläbirääkimiste ELi poolne juht on Euroopa Komisjoni endine asepresident Michel Barnier, Euroopa Parlamenti esindab läbirääkimistel Guy Verhofstadt.

2016. aasta veebruaris 2017 avalikustas Ühendkuningriigi valitsus nn Valge raamatu, mis sisaldab 12 Euroopa Liidust lahkumise põhimõtet. Briti peaminister Theresa May on lubanud käivitada EList lahkumise protsessi hiljemalt märtsi lõpuks. 13. märtsil andis Briti parlament peaminister Theresa Mayle heakskiidu alustada Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise protsessiga. Nõusolekule eelnes vägikaikavedu parlamendi alam- ja ülemkojavahel. Ülemkoda otsustas sisse viia kaks lisatingimust, millest üks puudutas ELi kodanike õigust jääda Suurbritanniasse pärast Brexitit ja teine, et lahkumisplaani suhtes peab jääma viimane sõna parlamendile. Kuna alamkoda muudatusettepanekud ei toetanud, jäi eelnõu parlamendis muutmata. Brexiti-eelnõu peaks saama kuningliku nõusoleku ja muutuma seaduseks 14. märtsil.

Euroopa Liit kavandab Brexiti-teemalist tippkohtumist 6. aprillil, juhul kui Suurbritannia on ühendusest lahkumiseks vajaliku 50. artikli käivitanud. Erakorralisel Brexiti-kohtumisel annavad ELi liikmesriikide liidrid Euroopa Komisjonile mandaadi juhtida läbirääkimisi Ühendkuningriigiga.

Brexit´i arengutel hoiab silma peal Euroopa Liidu infokeskuse koostatud fookusleht, mis koondab nii Suurbritannia EList lahkumise teaduslikke käsitlusi kui ka Eesti meedias avaldatud arvamuslugusid ning päevakajalisi uudiseid.

E-raamat Brexitist ja David Cameroni valearvestustest

Why the UK voted for Brexit: David Cameron’s great miscalculation / Andrew Glencross. – London : Palgrave Macmillan, 2016. – 91 lk. 

23. juunil, 2016. aastal otsustati Suurbritannias referendumil Euroopa Liidust välja astumise poolt. Sellega pöörati David Cameroni plaanid pea peale.

Konservatiivide partei 2015. aasta valimiste suur kampaania keerles ümber lubaduse korraldada referendum, kas jääda Euroopa Liidu liikmesriigks või mitte. Plaan jätta otsustamine rahva kätesse andis neile aga hoopis tagasilöögi. Brexiti tulemus ei olnud see, mida konservatiivid ootasid ning maksis David Cameronile peaministrikoha.

Saamaks aru, miks valitsuse strateegia kokku varises, analüüsitakse raamatus alustuseks referendumile eelnenud läbirääkimisi, seejärel Brexiti kampaaniat ennast. Lisaks tuuakse välja ka esialgsed hinnangud, kuidas Brexit mõjutab Suurbritannia sisepoliitikat, aga ka rahvusvahelisi suhteid.

Loe e-raamatut „Why the UK voted for Brexit : David Cameron’s great miscalculation“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

Rohkem samateemalisi raamatuid leiab Brexiti fookuselehelt.

Rooma lepingute 60. aastapäev

25. märtsil 1957. aastal kirjutasid kuue riigi – Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa Liitvabariigi  – esindajad Roomas alla lepingutele, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom). Parlamendid ratifitseerisid need sama aasta suvel.

EMÜ sihiks oli kaubavahetuspiirangute kaotamine liikmesriikide vahel, ühisturu ja ühise tolliliidu loomine. Euratom garanteeris aatomienergia rahumeelse kasutamise. Lisaks lepiti kokku ühises põllumajanduspoliitikas ja loodi esimesed ühised institutsioonid.

Tänaseks on kuue riigi majanduskoostööst sündinud unikaalne riikide ja rahvaste ülene õigusühendus – Euroopa Liit. Koostöö on laienenud regionaalpoliitika, sise- ja justiitsküsimuste, välispoliitika, ühisraha ja paljudele muudele valdkondadele. Continue reading “Rooma lepingute 60. aastapäev”

E-raamat muutustest välispoliitikas

Burki, Shahid Javed. Rising powers and global governance: changes and challenges for the world’s nations. – New York : Palgrave Macmillan : Springer Nature, 2017. – 296 lk.

Raamatus kirjeldatakse rahvusvaheliste suhete ja välispoliitika muutumist. Autor keskendub mõnele suuremale riigile ja neid ees ootavatele muutustele ja mõjule, mida nad maailmapolitikas avaldavad. Seega Ameerika Ühendriigid, India, Hiina, Venemaa, Iraan ja Afganistan, ning Lähis-Ida ja Euroopa on riigid, mis on enam kõneainet pakkunud ja on ka raamatus „Rising powers and global governance : changes and challenges for the world’s nations“ lähema vaatluse all. Lisaks globaalsetele muutustele, analüüsib autor ka demograafilisi, klimaatilisi , tehnooogilisi ja kaubanduslikke arenguid ja muutusi nendes regioonides.

Loe e-raamatut „Rising powers and global governance: changes and challenges for the world’s nations“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel. E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse loginud.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑