Otsi

Kuu

oktoober 2019

Statistikahommik Rahvusraamatukogus

30.oktoobril toimus Rahvusraamatukogus statistikahommik, kus tutvustati statistika leidmise ja kasutamise võimalusi. Peame väga oluliseks usaldusväärse info jagamist ning statistikal on selles täita oluline roll.

Sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu majandus- ja statistikainfo spetsialist Kristiina Kaju andis ülevaate digitaalarhiivist DIGAR ja seal leiduvatest statistikaväljaannetest. Olulisemad statistikaväljaanded ajaloost on Eesti Statistika KuukiriVäliskaubandus ja Eesti NSV Rahvamajandus. Samuti leiab digitaalarhiivist DIGAR statistikaväljaannete kogumi, kus on digiteeritud statistika 19. sajandist alates.

Rahvusraamatukogu on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide hoiuraamatukogu, seega pidasime oluliseks tutvustada ka suuremate organisatsioonide statistika andmebaase. Kristiina Kaju andis ülevaate järgnevatest baasidest: tööturu andmebaas ILOSTAT, finantsstatistika andmebaas IMF Data, maailmamajanduse arengu ülevaate leiab World Bank Open Data andmebaasist, ÜRO süsteemi kuuluvate rahvusvaheliste organisatsioonide ühine statistikaportaal, mis toob ÜRO statistika andmebaasid kasutajale käeulatusse ühtse andmebaasina on UNdata. Lisaks on veel mitmeid andmebaase, mis on leitavad meie kodulehelt. Loe edasi “Statistikahommik Rahvusraamatukogus”

Rooma õiguse allikad eesti keeles

Siimets-Gross, Hesi ; Ristikivi, Merike. Fontes iuris Romani : Rooma õiguse allikate kogumik. – Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. – 277 lk.

„Euroopa ühtse õiguskultuuri hälliks võib nimetada Rooma õigust. Just Rooma õiguse siirde ehk retseptsiooni kaudu on toimunud Euroopa juristkonna professionaliseerumine ja Rooma õiguse tekste analüüsides on selginud Euroopa õigusmõte.” Nõnda on kirjutanud õigusajaloolased Hesi Siimets-Gross ja Merike Ristikivi sissejuhatuseks Tartu Ülikooli kirjastuses ilmunud kogumikule Fontes iuris Romani : Rooma õiguse allikate kogumik.

Esimest korda jõuab lugejateni sellises mahus Rooma õiguse ladinakeelseid allikaid koos eestikeelsete tõlgetega. Teemade kaupa süstematiseerituna moodustavad need kogumiku põhiosa. Alliktekstide tausta paremaks mõistmiseks antakse ülevaade ka Rooma õiguse periodiseerimisest, juriidilise kirjanduse liikidest ja olulisematest teostest ning Rooma tähtsamatest juristidest. Raamatu lõpuossa on koondatud Rooma ajaloo ja õiguse peamiste sündmuste kronoloogiline ülevaade ning Rooma keisrite loend ja valitsemisaastad. Lisatud on ka põhilisemaid termineid sisaldav ladina-eesti sõnastik, kirjanduse loetelu ja Rooma impeeriumi kaart 125 pKr.

Vaata ka:
Uluots, Jüri. Rooma õiguse ajalugu / dotsent Uluotsa loengute järele programmile wastawalt kokkuseadnud Tartu ülikooli juura üliõpilased. – Tartus : Chr. Jürgens, 1923. – 123 lk. – (TÄISTEKST)

Bonfante, Pietro. Rooma õiguse ajalugu / kolmanda täiendatud väljaande järgi autori loal tõlkinud Ernst Ein. – Tartu : Akadeemiline Kooperatiiv, 1930. – [557] lk. 

Rooma õiguse süsteem : koostatud Grimm’i, Dernburg’i, Windscheid’i, Seeler’i ja Baron’i õpperaamatute järgi vastavalt prof. Grimm’i kavale. – Tartu : Pettai, 1932. – 317 lk. – (TÄISTEKST)

Rooma õiguse ajalugu : konspekt / koostatud loengute ja Bonfante raamatu järele vastavalt eksamikavale. – Tartu : O. Kriisa, 1935. – 149 lk. – (TÄISTEKST)

Loe edasi “Rooma õiguse allikad eesti keeles”

Parlamentidevaheline Liit

Sel aastal tähistas 130. aastapäeva üks oluline rahvusvaheline organisatsioon. Esimene parlamendiliikmete tegevust koordineeriv rahvusvaheline organisatsioon Parlamentidevaheline Liit (Inter-Parliamentary Union, IPU) moodustati 30. juunil 1889.

IPU assamblee tuleb kokku kaks korda aastas. 13.–17. oktoobril 2019 toimub 141. assamblee Belgradis Serbias. Üldarutelu teema on „Rahvusvahelise õiguse tugevdamine: parlamentaarsed rollid ja mehhanismid ning regionaalsesse koostöösse panustamine“. Lisaks arutletakse näiteks universaalse tervisekaitse üle, kokku saavad parlamentide nais- ja noorliikmed jne. Ülekandeid assambleelt saab jälgida siit. Näiteks kutsuti osalejaid üles arutlema teemadel, kuidas saavad parlamendid ja parlamendiliikmete organisatsioonid mõjutada rahvusvaheliste organisatsioonide läbipaistvust ning kuidas saavad parlamendiliikmed paremini tuvastada konfliktide algpõhjusi ja lahendada neid enne, kui need kontrolli alt väljuvad.

Parlamentidevahelise Liidu veebilehel on lühiülevaade organisatsiooni ajaloost. Põhjalikust andmebaasist leiab andmeid maailma parlamentide, nende liikmete, valimiste ja töökorralduse kohta. Andmeid saab ka võrrelda: näiteks võib 2019. aasta seisuga leida parlamentide alamkodade ja ühekojaliste parlamentide liikmete arvu. Andmetest nähtub, et täpselt sama palju liikmeid kui Riigikogus on veel ühes parlamendis – vaata järgi!

Fotol Serbia parlament. Allikas: Pixabay

Autori varaliste õiguste uusi mudeleid

Copyright reconstructed : rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change / edited by P. B. Hugenholtz. – Alphen aan den Rijn, The Netherlands : Wolters Kluwer, 2018. – XX, 338 lk.

Meie kogudesse on jõudnud Wolters Kluweri raamatusarja Information Law Series uus väljaanne – autori varaliste õiguste mudeleid käsitlev Copyright reconstructed: rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change. Amsterdami ülikooli infoõiguse instituudi intellektuaalse omandi professor Bernt Hugenholtz on raamatusse koondanud peaaegu kolm aastat (sügis 2014 – suvi 2017) kestnud akadeemilise uurimisprojekti „Reconstructing Rights” tulemused. Projektis osalenud Euroopa autoriõiguse ja majandusekspertide ülesandeks oli mõtestada ümber autori varalised õigused, mis vastaksid ajakohasele majanduse ja tehnoloogia arengule ning kujundada autori varaliste õiguste n-ö ideaalne mudel. Seejuures keskenduti autoriõigustega seotud viiele tegevusele:
1) digitaalne edasimüümine, 2) isiklikul eesmärgil kopeerimine, 3) hüperlinkimine ja manustamine, 4) kordusülekanne kaabellevis ning 5) teksti- ja andmekaeve.

Loe edasi “Autori varaliste õiguste uusi mudeleid”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑