Otsi

rubriik

Euroopa Liit

Parlamentaarne koostöö ja diplomaatia

Parliamentary cooperation and diplomacy in EU external relations : an essential companion / edited by Kolja Raube, Meltem Müftüler-Baç, Jan Wouters. – Cheltenham, UK ; Northampton, MA, USA : Edward Elgar Publishing, [2019]. – xxx, 514 lk.

Euroopa Liidu lugemissaalist leiab nüüd põhjaliku artiklikogumiku parlamentide, sh Euroopa Parlamendi rollist Euroopa Liidu (EL) välissuhetes. Tegu on seni suhteliselt vähe käsitletud teemaga. Kogumikus analüüsitakse parlamentide rolli politoloogia ja õiguse vaatenurgast, vaatluse alla võetakse olulised juhtumiuuringud. Tõestust leiab parlamentide kasvav võrgustumine ja koostöö nii ELi sees kui ka väliste osalejatega. Loe edasi “Parlamentaarne koostöö ja diplomaatia”

Euro püsimajäämise lugu

Safeguarding the Euro in times of crisis : the inside story of the ESM / European Stability Mechanism. – Luxembourg : Publication Office of European Union, 2019. – 419 lk.

2000ndate algul lahvatas Euroopas finants- ja riigivõlakriis. Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) ja selle ajutine eelkäija Euroopa Finantsstabiilsuse Fond käisid välja miljardeid eurosid, et aidata kriisist räsitud riike ja tagada kogu euroala stabiilsus. Loe edasi “Euro püsimajäämise lugu”

Euroopa energialiit. Energeetika arvudes

Roeben, Volker. Towards a European Energy Union : European energy strategy in international law / Cambridge : Cambridge University Press, 2019. – xiii, 271 lk.

EU energy in figures : statistical pocketbook / European Commission, Directorate General for Energy and Transport, Eurostat. – Luxembourg : Office for Official Publications of the European Communities, 2019.

Euroopa Liit (EL) on Lissaboni lepingust tulenevate volitustega valmis looma Euroopa energialiitu. Liidu eesmärgiks on tagada läbi tootmis- varustus- ja tarbimistsükli tarbijatele turvaline, jätkusuutlik ja taskukohane energia. Alates 2014. aastast on EL  arendanud uut strateegiat, millel on kolm prioriteeti: kliimamuutused, poliitiline julgeolek ja majanduslik konkurentsivõime. Loe edasi “Euroopa energialiit. Energeetika arvudes”

Jürgen Habermas ja Euroopa majanduskriis

Ülemaailmne majanduskriis mõjutas kogu Euroopat, kuid tabas mitmeid eurotsooni riike valusamalt kui teisi. Vaatamata sellele, et on ilmunud arvukalt majanduskriisi käsitlusi, jääb arusaamine poliitiliste otsuste mõjust integratsioonile ebamääraseks. Mida tähendab eurooplaseks olemine? Loe edasi “Jürgen Habermas ja Euroopa majanduskriis”

Osalusdemokraatia: kollektiivsed pöördumised, petitsioonid ja kodanikualgatused

Kas me alati tunneme oma võimalusi ühiskonnaelu korraldamises kaasa rääkida? Võib julgelt väita, et osalusdemokraatia on viimaste aastakümnetega tugevnenud.

Näiteks 2014. aastal võttis Riigikogu vastu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse, millega loodi võimalus esitada Riigikogule rahvaalgatuse korras ettepanek (kollektiivne pöördumine) Riigikogu pädevuses oleva kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks. Pöördumisele on vaja koguda vähemalt 1000 Eesti kodaniku toetusallkirja.

Riigikogu XIII koosseisu jooksul võeti menetlusse 38 kollektiivset pöördumist. Kõige rohkem muret teevad nende pöördumiste põhjal otsustades Eesti inimestele keskkonnaküsimused (veelindude tapmine, Narva-Jõesuu metsade säilitamine, põlevkivienergeetikaga seonduv jm) ja sotsiaaltemaatika (esimeste haiguspäevade Loe edasi “Osalusdemokraatia: kollektiivsed pöördumised, petitsioonid ja kodanikualgatused”

Euroopa tööõigusega seotud kohtupraktika

Collected cases on EU labour law / edited by Anja Eleveld, Beryl ter Haar. – The Hague : Eleven International Publishing, c2018.

Raamatusse “Collected cases on EU Labour Law” on kogutud Euroopa tööõigusega seotud kohtupraktika. Kohtupraktika mõjutab Euroopa Liidu (EL) õiguse kohaldamist liikmesriikides ja siseriikliku õiguse tõlgendamist. Selle tundmine on oluline igale tööõigusega tegelevale õigusspetsialistile hindamaks, kas ja millisel määral on lahend oluline käsitletava juhtumi puhul. Loe edasi “Euroopa tööõigusega seotud kohtupraktika”

Toimumas on Euroopa Parlamendi valimised

Sel aastal toimuvad Eestis juba neljandat korda Euroopa Parlamendi valimised.

Valimispäev on Eestis 26. mail. Eel- ja e-hääletada saab 16.-22. maini.

Varasematel kordadel ei ole Eesti kodanikud kuigi aktiivselt valimistel osalenud. 2004. aastal oli osalusprotsent 27 %, 2009. aastal – 43 % ja 2014. aastal – 36 %.

2019. aasta valimistulemused selguvad 26. mai öösel, sest reeglite kohaselt ei tohi üheski liikmesriigis valimistulemusi avaldada enne, kui viimased valimisjaoskonnad Euroopa Liidus on suletud. Loe edasi “Toimumas on Euroopa Parlamendi valimised”

ELi kodakondsus, identiteet ja üliõpilasvahetus

James, Cherry. Citizenship, nation-building and identity in the EU : the contribution of Erasmus student mobility. – London ; New York, NY : Routledge, 2019.

Raamatus käsitletakse kolme omavahel seotud teemat – Euroopa Liidu (EL) kodakondsus, ülikoolide olukord Euroopas ja üliõpilasvahetus – milliseks need kujunevad, arvestades Erasmus programmi konteksti. Erasmus programmi rahastab EL ja selle eesmärkideks on edendada eelkõige Euroopa väärtusi, Euroopa teadvust ja Euroopa kodanikkonda.

Autor tõstatab küsimuse, kas rahvusriigi kodakondsuse nn ehituskivid on võimalik kanda üle rahvusriikideülesele tasandile ja aidata nii kaasa ELi kodakondsuse loomisele.
Toetudes erinevatest riikidest pärit üliõpilastega läbiviidud intervjuudele, jõutakse üllatava järelduseni. Nimelt töötavad Erasmus programmi kesksed eesmärgid ELi kodakondsuse arendamisele pigem vastu.

Raamat on suunatud tudengitele ja õppejõududele, kes tegelevad ELi õigusega, Euroopa õpingutega, sotsioloogiaga või on huvitatud kodakondsuse ja kõrghariduse teemadest.

Noorte tööhõive – probleemid ja võimalused Euroopas

Suur majanduslangus aastatel 2008-2009 muutis noorte ülemineku täiskasvanuellu ning sisenemise tööturule keerulisemaks. Noorte tööelust kõrvale jäämisel on kõrge hind ning selle  vähendamiseks tuleb ka riiklikul tasandil rakendada sihtotstarbelisi meetmeid.

Raamatus “Youth Labor in Transition: Inequalities, Mobility, and Policies in Europe” analüüsitakse noorte tööellu siirdumise probleeme Euroopas. Autorid on välja toonud mitmed tulevikuväljakutsed noorte tööturule kaasamisel – niinimetatud NEET-noored ehk noored, kes ei õpi ega tööta, ülekvalifitseeritus, pikaajaline töötus,  tööturu killustatus. Loe edasi “Noorte tööhõive – probleemid ja võimalused Euroopas”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑