Otsi

rubriik

Euroopa Liit

Abiks meediapädevuse arendamisel

30.03-03.04.2020 toimuma pidanud üleeuroopaline meediapädevuse nädal on lükatud sügisesse, kuid meedia-, digi- ja infokirjaoskuse arendamine on oluline igal ajal.

Meediapädevuse nädala eesmärk on tõsta nii laste ja noorte kui õpetajate ja laiema avalikkuse teadlikkust ümbritseva inforuumi võimalustest ja ohtudest ning pöörata tähelepanu kriitilise mõtlemise olulisusele.

Loe edasi “Abiks meediapädevuse arendamisel”

Energeetika, transport ja keskkond – statistiline ülevaade

Energy, transport and environment statistics / European Commission, Statistical Office of the European Communities (Eurostat). – Luxembourg : Office for Official Publications of the European Communities, 2019.

Euroopa Liit (EL) on alustanud üleminekut ressursitõhusale, vähese CO2 heitega kliimaneutraalsele ringmajandusele.

ELi kliima- ja energeetikaeesmärgid 2030 on: 40 % vähem kasvuhoonegaaside heitkoguseid; 32 % energiat toodetakse taastuvatest energiaallikatest; energiatõhusus paraneb 32,5 %, võrreldes 1990. aasta tasemega. Loe edasi “Energeetika, transport ja keskkond – statistiline ülevaade”

Horvaatiast sai uus eesistujariik

Uue aasta algus tõi kaasa ka uue Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi.

1. jaanuaril andis Soome teatepulga Euroopa Liidu värskeimale liikmesriigile, algas 6 kuud kestev Horvaatia eesistumisperiood. Horvaatia sai Euroopa Liidu liikmeks 2013. aastal ja kannab eesistujariigi kohustusi esmakordselt. Loe edasi “Horvaatiast sai uus eesistujariik”

25 aastat Austria, Soome ja Rootsi ühinemisest Euroopa Liiduga

1. jaanuaril möödus 25 aastat 13., 14. ja 15. liikmesriigi ühinemisest Euroopa Liiduga (EL). Liitumisele eelnes pikk ja keeruline läbirääkimiste periood. Palju vaidlusi põhjustasid põllumajanduse, regionaaltoetuste ja kalapüügikvootide küsimused ning panus ELi eelarvesse. Aasta enne ühinemist toimusid rahvahääletused.

Austria kodanikest hääletas ELiga liitumise poolt 66,6 % valijatest. 13. juunil 1994. aastal ehk järgmisel päeval pärast hääletamist avaldas Austria päevaleht Die Presse lootust, et Loe edasi “25 aastat Austria, Soome ja Rootsi ühinemisest Euroopa Liiduga”

Parlamentaarne koostöö ja diplomaatia

Parliamentary cooperation and diplomacy in EU external relations : an essential companion / edited by Kolja Raube, Meltem Müftüler-Baç, Jan Wouters. – Cheltenham, UK ; Northampton, MA, USA : Edward Elgar Publishing, [2019]. – xxx, 514 lk.

Euroopa Liidu lugemissaalist leiab nüüd põhjaliku artiklikogumiku parlamentide, sh Euroopa Parlamendi rollist Euroopa Liidu (EL) välissuhetes. Tegu on seni suhteliselt vähe käsitletud teemaga. Kogumikus analüüsitakse parlamentide rolli politoloogia ja õiguse vaatenurgast, vaatluse alla võetakse olulised juhtumiuuringud. Tõestust leiab parlamentide kasvav võrgustumine ja koostöö nii ELi sees kui ka väliste osalejatega. Loe edasi “Parlamentaarne koostöö ja diplomaatia”

Euro püsimajäämise lugu

Safeguarding the Euro in times of crisis : the inside story of the ESM / European Stability Mechanism. – Luxembourg : Publication Office of European Union, 2019. – 419 lk.

2000ndate algul lahvatas Euroopas finants- ja riigivõlakriis. Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) ja selle ajutine eelkäija Euroopa Finantsstabiilsuse Fond käisid välja miljardeid eurosid, et aidata kriisist räsitud riike ja tagada kogu euroala stabiilsus. Loe edasi “Euro püsimajäämise lugu”

Euroopa energialiit. Energeetika arvudes

Roeben, Volker. Towards a European Energy Union : European energy strategy in international law / Cambridge : Cambridge University Press, 2019. – xiii, 271 lk.

EU energy in figures : statistical pocketbook / European Commission, Directorate General for Energy and Transport, Eurostat. – Luxembourg : Office for Official Publications of the European Communities, 2019.

Euroopa Liit (EL) on Lissaboni lepingust tulenevate volitustega valmis looma Euroopa energialiitu. Liidu eesmärgiks on tagada läbi tootmis- varustus- ja tarbimistsükli tarbijatele turvaline, jätkusuutlik ja taskukohane energia. Alates 2014. aastast on EL  arendanud uut strateegiat, millel on kolm prioriteeti: kliimamuutused, poliitiline julgeolek ja majanduslik konkurentsivõime. Loe edasi “Euroopa energialiit. Energeetika arvudes”

Jürgen Habermas ja Euroopa majanduskriis

Ülemaailmne majanduskriis mõjutas kogu Euroopat, kuid tabas mitmeid eurotsooni riike valusamalt kui teisi. Vaatamata sellele, et on ilmunud arvukalt majanduskriisi käsitlusi, jääb arusaamine poliitiliste otsuste mõjust integratsioonile ebamääraseks. Mida tähendab eurooplaseks olemine? Loe edasi “Jürgen Habermas ja Euroopa majanduskriis”

Osalusdemokraatia: kollektiivsed pöördumised, petitsioonid ja kodanikualgatused

Kas me alati tunneme oma võimalusi ühiskonnaelu korraldamises kaasa rääkida? Võib julgelt väita, et osalusdemokraatia on viimaste aastakümnetega tugevnenud.

Näiteks 2014. aastal võttis Riigikogu vastu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse, millega loodi võimalus esitada Riigikogule rahvaalgatuse korras ettepanek (kollektiivne pöördumine) Riigikogu pädevuses oleva kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks. Pöördumisele on vaja koguda vähemalt 1000 Eesti kodaniku toetusallkirja.

Riigikogu XIII koosseisu jooksul võeti menetlusse 38 kollektiivset pöördumist. Kõige rohkem muret teevad nende pöördumiste põhjal otsustades Eesti inimestele keskkonnaküsimused (veelindude tapmine, Narva-Jõesuu metsade säilitamine, põlevkivienergeetikaga seonduv jm) ja sotsiaaltemaatika (esimeste haiguspäevade Loe edasi “Osalusdemokraatia: kollektiivsed pöördumised, petitsioonid ja kodanikualgatused”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑