Otsi

rubriik

Euroopa Liit

Brexit ja ELi kodakondsus

Patricia Mindus. (2017). European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence. Palgrave Macmillan.

Suurbritannia lahkumisprotsessiga Euroopa Liidust kaasneb palju muudatusi. Üks mis kindel, Euroopa integratsiooni üheks suuremaks saavutuseks peetav ELi kodakondsus ja brittide positsioon Euroopa Liidus on Suurbritannia lahkumisreferendumi järgselt seatud väga ebakindlasse seisu. Raamatus  “European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence” uuritakse, millised on Brexiti võimalikud tagajärjed rände reguleerimisele ja kodakondsusküsimustele.

Loe raamatut „European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaalisisse logitud.

Rohkem infot ja raamatuid leiab Brexiti-teemaliselt fookuslehelt.

Advertisements

Jõustunud on uued andmekaitsereeglid

Alates 25. maist peavad kõik asutused ja ettevõtted isikuandmete töötlemisel hakkama juhinduma uuest Euroopa Parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärusest (GDPR), mis loob ühtsed reeglid selliste andmete töötlemiseks. Uue seaduse peamisi eesmärke on tugevdada õigust eraelu puutumatusele internetis ja anda inimestele parem kontroll oma andmete üle.

Uus määrus toob kaasa järgmised peamised muudatused:

  • kõik avaliku sektori asutused peavad määrama andmekaitsespetsialisti;
  • andmekaitsespetsialisti peavad määrama ka ettevõtted, kes koguvad või jälgivad andmeid või isikute tegevusi;
  • igal inimesel on õigus liigutada oma andmeid info töötlejate vahel;
  • igal inimesel on õigus keelduda oma andmete töötlemisest ning ettevõte või organisatsioon peab sellest ka teenuse tarbijat teavitama;
  • igal inimesel on võimalik paluda oma andmete kustutamist;
  • laps  peab olema vähemalt 13-aastane, et tema isikuandmeid saaks töödelda infoühiskonna teenuse pakkumisel.

Continue reading “Jõustunud on uued andmekaitsereeglid”

Isikuandmete kaitse ELis

EU data protection law / Denis Kelleher, Karen Murray. – London : Bloomsbury, c2018. –  xxxi, 515 lk. ; 24 cm.
Sisukord

2016. aasta 14. aprillil kiitis Euroopa Parlament heaks isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR), mis asendab muuhulgas ka senist Eesti isikuandmete kaitse seadust. Määrus hakkas kehtima alates 25. maist 2018. Isikuandmete kaitse üldmäärusega kaasneb mitmeid muudatusi ning uusi mõisteid. Määruse laiemaks eesmärgiks on tagada isikutele parem kontroll oma andmete üle.

Raamatus “EU Data Protection Law” analüüsitakse igakülgselt andmekaitse temaatikat Euroopa Liidus. Detailselt käsitletakse nii GDPRga kaasnevaid muudatusi kui ka teemakohaseid direktiive ja kohtupraktikat.

 

20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga

Liitumisläbirääkimised algasid 1998. a. 31. märtsil Brüsselis avatud liitumiskonverentsiga, kus tollase eesistujariigi Suurbritannia välisminister Robin Cook esitas ELi nimel Eestile kutse alustada liitumiskõnelustega. Koos Eestiga asusid kõnelustesse ka Küpros, Sloveenia, Tšehhi, Ungari ja Poola, moodustades nn Luksemburgi grupi. Aasta hiljem esitati sama kutse veel kuuele riigile – Lätile, Leedule, Slovakkiale, Bulgaariale, Rumeeniale ja Maltale.

Läbirääkimised keskendusid 31 valdkonnale. Välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas oma konverentsi avakõnes eriti tähtsateks läbirääkimise teemadeks energiapoliitikat, põllumajandust, kalandust, transporti, keskkonda ja regionaalpoliitikat. Continue reading “20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga”

Kas Euroopa Liidul on tulevikku?

After Europe / Ivan Krastev. – Philadelphia : University of Pennsylvania Press, 2017. –  v, 120 lk. ; 23 cm. 

Euroopa Liidu jätkusuutlikkus on seatud mitmete kriiside valguses küsimärgi alla. Raamatus “After Europe” käsitleb Ivan Krastev praegusel ajahetkel olulisi probleemkohti, et mõista Euroopa Liidu võimalikke tulevikustsenaariume. Vaatluse all on probleeme tekitanud rändekriis, parempopulismi laialdane levik ja ka keeruline julgeolekuolukord Ida-Euroopa liikmesriikides. Krastev toob välja tõsiasja, et Euroopa Liidu tulevik pole sugugi kindel, võimalik on ka suisa tuleviku puudumine.

 

 

 

 

 

Avalik arvamus ja hinnangud Euroopa tulevikule

De Vries, Catherine E. Euroscepticism and the Future of European Integration. – Oxford : Oxford University Press, 2018

Üha rohkem kostub arvamusi, et Euroopa Liit on oma eksisteerimise aja sügavaimas kriisis ning vaja on reforme. Kuidas hinnata selliseid arvamusi Euroopa tulevikust – kas valdavaks on skeptitsism? E-raamatus Euroscepticism and the Future of European Integration uurib Essexi ülikooli poliitikaprofessor Catherine E. De Vries euroskeptitsismi fenomeni ning  avaliku arvamuse osa selles. Autorit huvitab, kuivõrd avalik arvamus peegeldab levivaid vaateid Euroopa ja riigisisele poliitikale, missugused iseloomulikud jooned selle eristuvad ning kui suur on avaliku arvamuse mõju inimeste käitumisele valimistel, rahvahääletustel ja suhtumisel reformidesse.

Loe raamatut „Euroscepticism and the Future of European Integration” Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel. Continue reading “Avalik arvamus ja hinnangud Euroopa tulevikule”

Euroopa kultuuripärandi aasta 2018

2018. aasta on pühendatud Euroopa kultuuripärandile. Ametlikult kuulutati see välja Euroopa kultuurifoorumil 7. detsembril 2017. aastal Milanos.

Euroopa Komisjoni algatatud teema-aasta eesmärk on julgustada inimesi tutvuma Euroopa rikka ja mitmekesise kultuuripärandiga, väärtustama selle eripära ning märkama kultuuripärandi rolli ühiskonnas laiemalt.

Selle aasta loosungiks on: Meie kultuuripärand: kus minevik kohtub tulevikuga. Continue reading “Euroopa kultuuripärandi aasta 2018”

Euroskeptikud Euroopa Parlamendis

Opposing Europe in the European parliament : rebels and radicals in the chamber / Nathalie Brack. –  [London] : Palgrave Macmillan , [2018]. –  xv, 213 lk. : ill.

Euroskeptikuid leidub igas Euroopa Liidu liikmesriigis. Mis saab aga siis, kui euroskeptikud valitakse Euroopa Parlamenti? Continue reading “Euroskeptikud Euroopa Parlamendis”

Euroopa Liidu eesistujamaaks sai Bulgaaria

1. jaanuaril k.a võttis Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise üle Bulgaaria. Sarnaselt Eestiga on Bulgaaria esmakordne eesistuja.

2007. aastal Euroopa Liiduga ühinenud Bulgaaria on parlamentaarne vabariik. Ühekojaline parlament ehk rahvusassamblee koosneb 240 saadikust, kes valitakse neljaks aastaks. President valitakse viieks aastaks otsestel valimistel, jaanuaris 2017 astus presidendina ametisse Rumen Radev. Peaministri ülesandeid täidab alates 2017. aasta maikuust Bojko Borisov.

Bulgaaria eesistumine moodustab trio Eesti ja Austria eesistumisega. Kolm järjestikust eesistujat ühendavad pooleteiseks aastaks jõud ja lepivad kokku ühistes eesmärkides.
Eesti, Bulgaaria ja Austria on otsustanud keskenduda töökohtade loomisele, majanduskasvule, julgeolekule, inimeste suuremale kaasatusele ja kindlustundele, kliimamuutustele ja puhtale energiale ning ühtse Euroopa positsiooni tugevdamisele maailmas. Seega on Bulgaaria ülesandeks jätkata Eesti ja teiste varasemate eesistujate tööd. Continue reading “Euroopa Liidu eesistujamaaks sai Bulgaaria”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑