Otsi

Parlafon

Parlamendiraamatukogu ajaveeb: õigus, majandus, poliitika, Euroopa Liit

rubriik

Euroopa Liit

Isikuandmete kaitse ELis

EU data protection law / Denis Kelleher, Karen Murray. – London : Bloomsbury, c2018. –  xxxi, 515 lk. ; 24 cm.
Sisukord

2016. aasta 14. aprillil kiitis Euroopa Parlament heaks isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR), mis asendab muuhulgas ka senist Eesti isikuandmete kaitse seadust. Määrus hakkab kehtima alates 25. maist 2018. Isikuandmete kaitse üldmäärusega kaasneb mitmeid muudatusi ning uusi mõisteid. Määruse laiemaks eesmärgiks on tagada isikutele parem kontroll oma andmete üle.

Raamatus “EU Data Protection Law” analüüsitakse igakülgselt andmekaitse temaatikat Euroopa Liidus. Detailselt käsitletakse nii GDPRga kaasnevaid muudatusi kui ka teemakohaseid direktiive ja kohtupraktikat.

 

Advertisements

20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga

Liitumisläbirääkimised algasid 1998. a. 31. märtsil Brüsselis avatud liitumiskonverentsiga, kus tollase eesistujariigi Suurbritannia välisminister Robin Cook esitas ELi nimel Eestile kutse alustada liitumiskõnelustega. Koos Eestiga asusid kõnelustesse ka Küpros, Sloveenia, Tšehhi, Ungari ja Poola, moodustades nn Luksemburgi grupi. Aasta hiljem esitati sama kutse veel kuuele riigile – Lätile, Leedule, Slovakkiale, Bulgaariale, Rumeeniale ja Maltale.

Läbirääkimised keskendusid 31 valdkonnale. Välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas oma konverentsi avakõnes eriti tähtsateks läbirääkimise teemadeks energiapoliitikat, põllumajandust, kalandust, transporti, keskkonda ja regionaalpoliitikat. Continue reading “20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga”

Kas Euroopa Liidul on tulevikku?

After Europe / Ivan Krastev. – Philadelphia : University of Pennsylvania Press, 2017. –  v, 120 lk. ; 23 cm. 

Euroopa Liidu jätkusuutlikkus on seatud mitmete kriiside valguses küsimärgi alla. Raamatus “After Europe” käsitleb Ivan Krastev praegusel ajahetkel olulisi probleemkohti, et mõista Euroopa Liidu võimalikke tulevikustsenaariume. Vaatluse all on probleeme tekitanud rändekriis, parempopulismi laialdane levik ja ka keeruline julgeolekuolukord Ida-Euroopa liikmesriikides. Krastev toob välja tõsiasja, et Euroopa Liidu tulevik pole sugugi kindel, võimalik on ka suisa tuleviku puudumine.

 

 

 

 

 

Avalik arvamus ja hinnangud Euroopa tulevikule

De Vries, Catherine E. Euroscepticism and the Future of European Integration. – Oxford : Oxford University Press, 2018

Üha rohkem kostub arvamusi, et Euroopa Liit on oma eksisteerimise aja sügavaimas kriisis ning vaja on reforme. Kuidas hinnata selliseid arvamusi Euroopa tulevikust – kas valdavaks on skeptitsism? E-raamatus Euroscepticism and the Future of European Integration uurib Essexi ülikooli poliitikaprofessor Catherine E. De Vries euroskeptitsismi fenomeni ning  avaliku arvamuse osa selles. Autorit huvitab, kuivõrd avalik arvamus peegeldab levivaid vaateid Euroopa ja riigisisele poliitikale, missugused iseloomulikud jooned selle eristuvad ning kui suur on avaliku arvamuse mõju inimeste käitumisele valimistel, rahvahääletustel ja suhtumisel reformidesse.

Loe raamatut „Euroscepticism and the Future of European Integration” Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel. Continue reading “Avalik arvamus ja hinnangud Euroopa tulevikule”

Euroopa kultuuripärandi aasta 2018

2018. aasta on pühendatud Euroopa kultuuripärandile. Ametlikult kuulutati see välja Euroopa kultuurifoorumil 7. detsembril 2017. aastal Milanos.

Euroopa Komisjoni algatatud teema-aasta eesmärk on julgustada inimesi tutvuma Euroopa rikka ja mitmekesise kultuuripärandiga, väärtustama selle eripära ning märkama kultuuripärandi rolli ühiskonnas laiemalt.

Selle aasta loosungiks on: Meie kultuuripärand: kus minevik kohtub tulevikuga. Continue reading “Euroopa kultuuripärandi aasta 2018”

Euroskeptikud Euroopa Parlamendis

Opposing Europe in the European parliament : rebels and radicals in the chamber / Nathalie Brack. –  [London] : Palgrave Macmillan , [2018]. –  xv, 213 lk. : ill.

Euroskeptikuid leidub igas Euroopa Liidu liikmesriigis. Mis saab aga siis, kui euroskeptikud valitakse Euroopa Parlamenti? Continue reading “Euroskeptikud Euroopa Parlamendis”

Euroopa Liidu eesistujamaaks sai Bulgaaria

1. jaanuaril k.a võttis Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise üle Bulgaaria. Sarnaselt Eestiga on Bulgaaria esmakordne eesistuja.

2007. aastal Euroopa Liiduga ühinenud Bulgaaria on parlamentaarne vabariik. Ühekojaline parlament ehk rahvusassamblee koosneb 240 saadikust, kes valitakse neljaks aastaks. President valitakse viieks aastaks otsestel valimistel, jaanuaris 2017 astus presidendina ametisse Rumen Radev. Peaministri ülesandeid täidab alates 2017. aasta maikuust Bojko Borisov.

Bulgaaria eesistumine moodustab trio Eesti ja Austria eesistumisega. Kolm järjestikust eesistujat ühendavad pooleteiseks aastaks jõud ja lepivad kokku ühistes eesmärkides.
Eesti, Bulgaaria ja Austria on otsustanud keskenduda töökohtade loomisele, majanduskasvule, julgeolekule, inimeste suuremale kaasatusele ja kindlustundele, kliimamuutustele ja puhtale energiale ning ühtse Euroopa positsiooni tugevdamisele maailmas. Seega on Bulgaaria ülesandeks jätkata Eesti ja teiste varasemate eesistujate tööd. Continue reading “Euroopa Liidu eesistujamaaks sai Bulgaaria”

Fookuses on Euroopa Liidu idapartnerlus

Idapartnerlus sai alguse 2009. aastal, mil Euroopa Liidu naabruspoliitikast kasvas välja kuue Ida-Euroopa partnerriigi ühisalgatus. Idapartnerriikideks on Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene. Idapartnerluse eesmärgiks on luua partnerriikide ja Euroopa Liidu vahel poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid.

Euroopa Liidu infokeskuse idapartnerluse fookuslehelt leiavad huvilised materjale nii teaduslikest käsitlustest kui ka Eesti meedias ilmunud põhilistest arvamuslugudest.
Vaata lähemalt: https://elik.nlib.ee/fookuses/idapartnerlus/ Continue reading “Fookuses on Euroopa Liidu idapartnerlus”

Hoolime loodusest

ÜRO peasekretär António Guterres rõhutas 2017. aasta keskkonnaassambleel, et me püüdleme puhtama ja tervislikuma planeedi poole, reostuse vähendamine aitab parandada rahvatervist, lahendada kliimamuutusi ning kaitsta elu maal ja merel.
Keskonnaminister Siim Kiisler ÜRO keskkonnaassambleel: Eesti võitleb reostuse vastu innovatsiooniga.

2018 on Euroopa Kultuuripärandi aasta ja tutvume täpsemalt UNESCO looduspärandiga.

Kõigil neil teemadel saab vaadata RR õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis näitust „Hoolime loodusest“
Näitusel eksponeerime ÜRO, UNESCO ja OECD dokumente, raamatuid, fotosid ja rahvusvahelisi lepinguid looduskaitse teemadel. Näitus jääb avatuks 6. aprillini.
Olete oodatud!

Kuidas leida keskkonnaalaseid dokumente ja raamatuid? Continue reading “Hoolime loodusest”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑