Otsi

rubriik

Majandus

Aeg – kõige väärtuslikum ressurss?

Spending Time: the most valuable resource / Daniel Hamermesh. – New York, NY : Oxford University Press, [2019].

Tunnustatud teadlane Daniel Hamermesh kirjutab oma raamatus aja kasutamisest ja sellest, miks on oluline, kuidas aega veedame.

Ta uurib aja kasutamise erinevates riikides ja regioonides, erinevate kultuuride, klasside ja sugude hulgas. Mehed ja naised teevad erinevaid asju erinevatel aegadel, mis mõjutab ka nende enesetunnet.

Moodsat elu iseloomustab see, et ollakse aja pärast stressis. Hamermesh  uurib, kes on need, kes kiirustavad ja miks.  Samuti kirjutab ta sellest, kuidas kasutatakse aega, mida saadakse töötamisest vabanenud ajast.

Raamatus on näiteid, kuidas ületunnitöö tasustamise kaudu mõjutatakse aja kasutust.

Samuti leiab soovitusi, mida saavad mõistlikuma ajakasutuse heaks teha nii töötajad ise kui ka tööandjad.

Muu hulgas peab autor oluliseks poliitika muutmist tööaja reguleerimise suunal.

Lisaks leiab raamatust motivatsiooni veetmaks aega arukalt.

Maailmapank ja IMF

22. juulist 2019 on Rahvusraamatukogu 6. korruse õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis avatud näitus „Maailmapank ja IMF: 75 aastat rahvusvahelist koostööd“

Näitus on pühendatud Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) asutanud Bretton Woodsi konverentsi 75 aastapäevale. 1. – 22. juulini 1944 kohtusid 44 riigi esindajad  maalilises  New Hampshire’is, Bretton Woods’is. Eesmärk oli luua rahvusvaheline koostöö süsteem, mis aitaks riikidel taastuda II maailmasõja tagajärjel tekkinud hävingust, abistades samas pikaajalist globaalset majanduskasvu. 1944. aasta juulis võeti vastu Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi põhikiri.
Eesti on Maailmapanga (sh. IBRD, IFC, MIGA, ICSID) ja IMF´i liige alates 1992.

Maailmapanga ajaloolist ülevaadet saab lugeda siit ja IMF ajaloolist ülevaadet siit

Näitusel saab näha raamatuid Maailmapanga ja IMF ajaloost, majandusest, rahandusest ja statistikast. Näitus jääb avatuks 28. septembrini 2019.

Maailmapanga e-raamatuid loe andmebaasist:
World Bank Open Knowledge Repository (OKR)

Rahvusraamatukogus saab lugeda IMF e-raamatuid andmebaasist:
IMF eLibrary

Robotitest ja tuleviku tööturust

Rise of the robots : technology and the threat of a jobless future / Martin Ford – New York : Basic Books, 2016 – 334 lk.

61H7dubROqL._SX331_BO1,204,203,200_

Raamatu põhisõnumiks on, kuidas automatiseerimine, tehisintellekt ning robotid muutuvad aina  levinumaks pea igas majandusharus ning kuidas see toob kaasa paljude töökohtade kaotuse. Raamat on kirjutatud ehk veidi liiga mustades toonides, kuid just nii Ford seda kõike näeb. Kindlasti on aga tegu väga huvitava teosega, mille ka ise läbi lugesime. Järgnevalt soovimegi teiega veidi pikema postituse näol jagada üht-teist põnevat, mis seal kirjas.

Kui esialgu tehnoloogia lihtsalt toetas töötajaid ning aitas kaasa tööviljakusele, siis nüüd oleme jõudnud aega, kus masinad on muutunud tasapisi ise töötegijateks. Kõik on ilmselt kuulnud, et ohustatud on inimesed, kelle töö ei nõua eriliselt suuri oskuseid. Ford aga juhib tähelepanu sellele, et tegelikult on ohustatud kõik tööd, mis on nö rutiinsed ehk ettearvatavad ning sellised on enamik töid. Ta küsib, et kui kellegi tööülesandeid annaks õpetada inimesele, kes uuriks detailselt senini tehtud tööde ajalugu (kõik, mis on kuidagi fikseeritud), siis miks ei saaks seda õpetada ühel päeval ka robotile.

Legendaarseks näiteks robotite võimekusest on IBM loodud robot  Deep Blue, mis võitis 1997. aastal malemängus Garri Kasparovit. Hiljem arendati seda edasi ning sellest sai Watson – robot, kes võitis mälumängusaate Kuldvillak. Kui malemängus on kindlad reeglid, mida robotile õpetada, siis Kuldvillak on mälumäng ning see ei toetub pea määramatule hulgale teadmistepagasile, mis eeldab head keeletaju ning ka väiksemaid nüansse, nagu näiteks naljadest ja sõnakõlksudest arusaamist. Watsonile õpetati kokku umbes 200 miljonit lehekülge erinevaid fakte (pea kogu Wikipedia, sõnaraamatud, kirjandusteosed, ajalehtede arhiivid, veebilehed jm) ja see oligi tema teadmistebaas, millega saade võita.

Loe edasi “Robotitest ja tuleviku tööturust”

Säästev areng

Financing for Sustainable Development Report 2019 / United Nations. – New York : United Nations, 2019.

Säästev areng on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine.

Milline paistab Eesti areng ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide taustal?
Statistikaamet on avaldanud kogumiku „Säästva arengu näitajad“.
Täpsemalt loe veel siit

Säästva arengu saavutamiseks on vaja riikidevahelisi meetmed ülemaailmsete probleemide lahendamiseks ja oluline on tugevdada piirkondlikke ja riiklikke suhteid. Maailmas toimuvad muudatused geopoliitikas, tehnoloogias, kliimas ja muudes tegurites. ÜRO aruandes analüüsitakse säästva arengu eesmärkide elluviimise edukust ja rahastamist.

Maailma majanduskasv on jätkuvalt stabiilne, umbes 3 protsenti, kuid on tõenäoliselt saavutanud kõrgema taseme. Üle poole triljoni dollari väärtuses kaupu saavad kauplemispiirangud, mis on 7 korda rohkem kui aasta tagasi. Kliimamuutus jätkub kiirelt, kasvuhoonegaaside heitkogused kasvavad 1,3%.
Täpsemalt loe siit

Faktid, faktid, faktid …

Rosling, Hans ; Rosling, Ola ; Rosling Rönnlund, Anna. Faktitäius : kümme põhjust, miks me maailmast valesti mõtleme – ja miks asjad on paremini, kui sa arvad. Tallinn : Tänapäev – 308 lk.

“Faktitäius” on väga populaarne raamat, mille kohta on isegi Bill Gates öelnud, et see on üks harivamaid raamatuid, mida ta on kunagi lugenud. Ajal, mil inimesi hoiatatakse pidevalt valeinfo eest ning õpetatakse, kuidas valeinfot ära tunda, on tegu üsnagi värskendava lugemisega. Eriti soovituslik on antud raamat nö „ülemõtlejatele“ ning raamatututvustuses on selgitatud suurepäraselt, miks see nii on.

Miks maailma rahvaarv kasvab? Kui palju maailma inimesi elab vaesuses? Mitu protsenti maailma üheaastastest lastest on vaktsineeritud? Inimesed kalduvad ka kõige lihtsamatele küsimustele globaalsete trendide kohta vastama valesti. Lausa nii valesti, et šimpans, kes valib vastused suvaliselt, on sageli tõele lähemal kui paljud ajakirjanikud, pankurid, õpetajad ja Nobeli preemia laureaadid. Raamatus „Faktitäius” selgitab rahvusvahelise tervishoiu professor Hans Rosling koos kaasautoritega, miks see niimoodi on, tuues välja kümme põhjust, miks meie arusaam maailmast on moonutatud – alustades kalduvusest jagada kõike ja kõiki kahte vastanduvasse leeri ning lõpetades viisiga, kuidas me tarbime hirmudest toituvat meediat.

Ohtrale statistilisele andmestikule tuginedes näitab Rosling, et paljud asjad maailmas on tegelikult paremini, kui me arvame. Kriitiline, faktidel põhinev maailmavaade instinktide ja illusioonide asemel võimaldab meil keskenduda probleemidele, mis on kõige olulisemad, ning mitte muretseda asjade pärast, mis polegi muretsemist väärt!

 

 

Kapitalistliku ühiskonna lõhedest ja tulevikust kirjutab Paul Collier

Collier, Paul. The future of capitalism : facing the new anxieties. – New York : Harper, 2018. – 247 lk. 

Paul Collier juhib oma viimases raamatus tähelepanu ühiskonna kitsaskohtadele, muutustele ja probleemidele.  Collier leiab, et suureks ohuks on haridustaseme erinevus, muutused moraalis ja ärevus. 

Ta toob näiteid majandusest ja poliitikast, lahates ka suuremaid poliitilisi nähtusi ja ühiskondlikke valupunkte. Raamatus pakub autor välja lahendusi/reforme tulevikuks – nii eetilisi kui ka tehnilisi. Ta peab oluliseks, et säiliks ja paraneks koostöö tegemise vorm, kasvaks sotsiaalne turvalisus ja vastastikune pühendumus. Siinjuures peab autor tähtsaks sellist käitumist peres. 

 

Kuidas digitaalajastu mõjutab inimest?

How´s Life in the Digital Age? Oppurtunities and Risks of the Digital Transformation for People`s Well-being / published by the Organisation for Economic Co-operation and Development. –  Paris : OECD, 2019.

OECD aruanne dokumenteerib, kuidas digitaalne muutus mõjutab inimeste elu – sissetulekuid, rikkust, töökohti, tulusid, eluaset, tervislikku seisundit, haridust, töö- ja eraelu tasakaalu, kodanikuühiskonna kaasamist ja juhtimist, sotsiaalsed sidemed, keskkonna kvaliteeti, isiklikku turvalisust ja heaolu.

Uuringute kokkuvõttes tuuakse esile 39 digitaalse ümberkujundamise peamist mõju inimeste heaolule. Need mõjud võivad olla positiivsed, kuna digitaaltehnoloogia laiendab teabe kättesaadavuse piire ja suurendab tootlikkust, kuid võib tähendada ka ohtu inimeste heaolule, alates küberkiusamisest kuni desinformatsiooni või küberkuritegevuse tekkimiseni.

Eesti kohta loe siit

OECD raamatuid loe OECD iLibrary vahendusel.

Tuleviku töö

Work for a brighter future / International Labour Office. – Geneva : International Labour Office, 2019.
2019. aastal tähistab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 100. aastapäeva ja seoses sellega ilmus aruanne tuleviku töö uutest suundadest ja lahendustest.
Tuleviku töö komisjoni olulises raportis vaadeldakse, kuidas saavutada kõigi jaoks parem töö  enneolematu muutuste ja erakorraliste väljakutsetega tööturul ning kuidas uued trendid kujundavad töö tulevikku.

Aruande põhiküsimuste hulka kuuluvad uued töövormid, töö muutuva olemuse institutsionaalsed tagajärjed, elukestev õpe, suurem kaasatus ja sooline võrdõiguslikkus, töö ja inimeste heaolu mõõtmine ning universaalse sotsiaalkaitse roll stabiilses ja õiglases tulevikus.

Tuleviku töö aruandes selgitatakse välja uued jõud, mis muudavad töömaailma, näiteks tehnoloogilised edusammud – tehisintellekt, automaatika ja robootika, majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmine ja demograafia muutused.

Oluline on  rakendada nende muutustega kaasnevaid võimalusi, et luua helgem tulevik ja pakkuda majanduslikku turvalisust.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni e-raamatuid loe ILO kodulehekülje vahendusel.

Noorte tööhõive – probleemid ja võimalused Euroopas

Suur majanduslangus aastatel 2008-2009 muutis noorte ülemineku täiskasvanuellu ning sisenemise tööturule keerulisemaks. Noorte tööelust kõrvale jäämisel on kõrge hind ning selle  vähendamiseks tuleb ka riiklikul tasandil rakendada sihtotstarbelisi meetmeid.

Raamatus “Youth Labor in Transition: Inequalities, Mobility, and Policies in Europe” analüüsitakse noorte tööellu siirdumise probleeme Euroopas. Autorid on välja toonud mitmed tulevikuväljakutsed noorte tööturule kaasamisel – niinimetatud NEET-noored ehk noored, kes ei õpi ega tööta, ülekvalifitseeritus, pikaajaline töötus,  tööturu killustatus. Loe edasi “Noorte tööhõive – probleemid ja võimalused Euroopas”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑