Otsi

rubriik

Majandus

Säästev areng

Atlas of Sustainable Development Goals 2018 : From World Development Indicators World Bank. – World Bank: Washington, DC, 2018. – 91 lk.

Maailmapanga poolt koostatud 2018. aasta säästva arengu eesmärkide atlas on visuaalne juhend 17 säästva arengu eesmärgi suundumustele, väljakutsetele ja mõõtmisküsimustele ning riikide võrdlev ülevaade statistiliste tabelite ja kaartidega . ÜRO säästva arengu eesmärgid katavad inimeste heaolu, majanduskasvu, tööhõive, innovatsiooni, sotsiaalse kaitse, keskkonnakaitse, energeetika, kliimamuutuse, rahvusvahelise koostöö jm teemad. Lisaks leiab analüüsist statistilisi andmeid majanduse, ekspordi, impordi ja rahanduse kohta.

Loe veel siit:

Sustainable Development Goals

https://www.un.org/sustainabledevelopment/sustainable-development-goals/

Inimesed ja robotid – sotsiaalne aspekt

Campa, Riccardo. Humans and Automata: A Social Study of Robotics – Frankfurt am Main ; Bern ; Bruxelles ; New York ; Oxford ; Warszawa ; Wien : Peter Lang edition, [2015]. – 165 lk.

Raamat on välja antud küll aastal 2015, kuid selle sisu on jätkuvalt aktuaalne. Raamatus vaadeldakse robootika sotsiaalseid mõõtmeid:  vaadeldakse tehisintellekti kasutamise projekte tööstuses ning nende projektidega seotud unistusi ja lootusi. Samuti selgitatakse, kas automaatika ja töötuse vahel on sotsiaal-majanduslikus süsteemis olemas seos. Peale selle käsitletakse tehisintellekti arendamisega kaasnevaid võimalikke tulevikulahendusi ja kirjeldatakse tehisintelligentsiga seotud eetika põhilisi ideesid. Veel vaadeldakse sõjanduses kasutatavate robotite süsteemi, pöörates erilist tähelepanu eetilistele küsimustele, mis tekivad relvastuse kavandamise, ehitamise ja kasutamise kohta.

Vaata ka vastava sisuga videot:

 

Tehisintellektist loe veel siit.

 

 

 

 

 

 

 

Tehisintellektist

Kuidas tehisintellekt mõjutab tööturgu? Milliseid valdkondi tehisintellekt enim mõjutab? Milline on inimmõistuse roll tehisintellekti arenedes – teevad need koostööd või mitte? Kuidas tehisintellekti kasutada erinevates valdkondades?

Sellised ja paljud teised küsimused võivad tekkida kui kõneletakse tehisintellekti arengust ja algoritmide kasutamisest.

Järgnevalt mitmeid raamatuid, artikleid, veebilehti jms, mis aitavad tehisintellektist rohkem teada saada.

 

Skilton, Mark. The 4th industrial revolution : responding to the impact of artificial intelligence on business / Mark Skilton, Felix Hovsepian. – xxxv, 322 pages.

Chen, Shu-Heng. Agent-based computational economics : how the idea originated and where it is going / Shu-Heng Chen. – London ; New York : Routledge, 2018. – xvii, 507 lk. : ill. – (Routledge advances in experimental and computable economics ; 8).

Aru, Jaan. Ajust ja arust : unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust / Jaan Aru ; [toimetaja Triin Olvet ; kunstnik Anna Ring]. – [Tallinn] : Argo, 2017, c2018. – 159 lk. : ill. ; 22 cm. – (Elav teadus ; 4).

Richardson, Kathleen. An anthropology of robots and AI : annihilation anxiety and machines / Kathleen Richardson. – xi, 135 pages ; 23 cm. – (Routledge studies in anthropology ; 20) Continue reading “Tehisintellektist”

Nobeli majanduspreemia võitjad

Selleaastase Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal pälvisid Ameerika majandusteadlased William D. Nordhaus ja Paul M. Romer.

Professor William D. Nordhaus’i tööde kohta võib leida infot tema kodulehelt. Raamat “The climate casino : risk, uncertainty, and economics for a warming world” on e-raamatuna Rahvusraamatukogu kogudes. E-raamatut saab lugeda Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel ja vajalik on raamatukogu kasutajana sisselogimine. Rahvusraamatukogu otsinguportaalist võib samuti leida valiku tema artiklitest.

Mitmed Paul M.Romeri tööd on kättesaadvad tema kodulehel. Tema artikleid saab lugeda ka Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel. Link kirjutistele on siin.

 

Foto: Scientific American

 

 

 

 

 

ÜRO e-valitsemisest

UN E-Government Survey 2018 / Department of Economic and Social Affairs, – New York : United Nations, 2018.

ÜRO e-valitsemise arengu indeksis oli Balti riikidest edukaim Eesti, mis saavutas 193 riigi seas 16. koha, tabeli esimeseks tuli Taani. Leedu saavutas 40. positsiooni ja Läti jäi 57. kohale. Tabeli liider Taani sai 0,9150 punkti, järgnesid Austraalia, Lõuna-Korea, Ühendkuningriik ja Rootsi. Eesti tulemus oli 0,8486 punkti.

2018. aasta väljaandes uuritakse, kuidas valitsused saavad kasutada e-valitsust ja infotehnoloogiaid, et luua jätkusuutlik ja vastupidav ühiskond. Uuring mõõdab e-valitsuse tõhusust avalike teenuste osutamisel ja tutvustab e-valitsuse arengu ja tulemuslikkuse mudelid, samuti toob välja riigid ja valdkonnad, kus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia  ja e-valitsuse potentsiaal ei ole veel täielikult ära kasutatud ning kuidas selle arendamine võib olla kasulik.

ÜRO raamatuid saab lugeda andmebaasist UN iLibrary

 

 

 

 

 

 

 

 

Teadmistepõhine majandus

Tark majandus, tark riik, tark tööstus, tark ettevõtlus… Tarkusekuu alguses on hea uurida, kuidas teadmised ja haridus saavad edendada innovatsiooni ja arengut.

Uurisime, milliseid erinevaid infoallikad võiksid selleteemalisi arutlusi toetada.

The role of information professionals in the knowledge economy : skills, profile and a model for supporting scientific production and communication / Javier Tarango, Juan D. Machin-Mastromatteo (2017)

The triple helix : university-industry-government innovation and entrepreneurship / Henry Etzkowitz, Chunyan Zhou (2018)

Free innovation / Eric von Hippel (2017) Continue reading “Teadmistepõhine majandus”

E-raamat pikema tööaja mõjust

John H. Pencavel. Diminishing Returns at Work: The Consequences of Long Working Hours (2018)

Raamatu üks eesmärkidest on välja selgitada pika tööaja tagajärjed/tulemused. Sealhulgas analüüsitakse pikema tööaja mõju tootmisele, tööaja seotust töötajate haigestumise ja vigastusega.

Raamatus keskendutakse küll pigem tööaja uurimisele Ameerika ja Suurbritannia kontekstis, kuid ilmselt pakub mõtteainet siiski laiemaltki.

Millist rolli mängib pikk tööaeg kaasaegses majanduses?

Mõned huvitavad järeldused raamatust. Ametiühingutesse kuuluvate töötajate tööaeg on enamasti lühem, kui nendel, kes ametiühingutesse ei kuulu. Briti töötajate tööaeg on lühem kui Ameerika töötajatel. Suurbritannias on ametiühingutesse kuuluvate töötajate osakaal suurem, samuti on ametiühingutel ühiskonnas suurem roll. Pikema tööaja mõju avaldub erinevalt – olenevalt töötajatest ja tööst.

Loe e-raamatuid Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

 

 

 

 

 

ÜRO maailmamajandusest

World Economic Situation and Prospects 2018. – New York : United Nations, 2018. – 207 lk.

Maailmamajanduse aruanne World Economic Situation and Prospects 2018 analüüsib 2017. aasta majandust ja annab suuniseid järgmisteks aastateks. Maailmamajandus on tugevnenud, kuna ülemaailmse finantskriisiga seotud nõrkused on ületatud. 2017. aastal saavutas ülemaailmne majanduskasv 3% , mis on suurim kasvumäär alates 2011. aastast ning eeldatavasti peaks majanduskasv käesoleva aasta jooksul püsima. Paranenud ülemaailmne majanduslik olukord annab riikidele võimaluse keskenduda selliste pikaajaliste probleemide lahendamiseks nagu vähese süsinikdioksiidi heitega majanduskasv, ebavõrdsuse vähendamine, majanduse mitmekesistamine ja süvenevate tõkete kõrvaldamine, mis takistavad arengut.

Täpsemalt loe UN iLibrary andmebaasist, kus leiab ka varasemad aruanded.

 

 

 

 

 

 

 

 

Maailma finantsarengu aruanne

Global Financial Development Report 2017/2018 : Bankers without Borders. – Washington, DC : World Bank, 2018. – 181 lk.

Maailma finantsarengu aruanne Global Financial Development Report 2017/2018 : Bankers without Borders on Maailmapanga neljas rahanduse ja panganduse analüüs.

Edukas rahvusvaheline integratsioon on toetanud riikide kiiret kasvu ja heaolu ning vaesuse vähendamise kogemusi. Aruanne annab ülevaate panganduse sektori trendidest ja võrdlevanalüüsidest. Andmed on esitatud nii piirkondade kui ka riikide kaupa ja sealhulgas Eesti näitajad.

Rahvusvaheline pangandus võib kaasa aidata kiirema majanduskasvu saavutamisele kahel olulisel viisil:

  1. pakkudes vajalikku kapitali, teadmisi ja uusi tehnoloogiaid;
  2. võimaldades riskide jagamist ja muutmist

Maailmapanga väljaandeid loe andmebaasist – Open Knowledge Repository

https://openknowledge.worldbank.org/

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑