Otsi

rubriik

Majandus

Nobeli majanduspreemia võitjad

Selleaastase Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal pälvisid Ameerika majandusteadlased William D. Nordhaus ja Paul M. Romer.

Professor William D. Nordhaus’i tööde kohta võib leida infot tema kodulehelt. Raamat “The climate casino : risk, uncertainty, and economics for a warming world” on e-raamatuna Rahvusraamatukogu kogudes. E-raamatut saab lugeda Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel ja vajalik on raamatukogu kasutajana sisselogimine. Rahvusraamatukogu otsinguportaalist võib samuti leida valiku tema artiklitest.

Mitmed Paul M.Romeri tööd on kättesaadvad tema kodulehel. Tema artikleid saab lugeda ka Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel. Link kirjutistele on siin.

 

Foto: Scientific American

 

 

 

 

 

Advertisements

ÜRO e-valitsemisest

UN E-Government Survey 2018 / Department of Economic and Social Affairs, – New York : United Nations, 2018.

ÜRO e-valitsemise arengu indeksis oli Balti riikidest edukaim Eesti, mis saavutas 193 riigi seas 16. koha, tabeli esimeseks tuli Taani. Leedu saavutas 40. positsiooni ja Läti jäi 57. kohale. Tabeli liider Taani sai 0,9150 punkti, järgnesid Austraalia, Lõuna-Korea, Ühendkuningriik ja Rootsi. Eesti tulemus oli 0,8486 punkti.

2018. aasta väljaandes uuritakse, kuidas valitsused saavad kasutada e-valitsust ja infotehnoloogiaid, et luua jätkusuutlik ja vastupidav ühiskond. Uuring mõõdab e-valitsuse tõhusust avalike teenuste osutamisel ja tutvustab e-valitsuse arengu ja tulemuslikkuse mudelid, samuti toob välja riigid ja valdkonnad, kus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia  ja e-valitsuse potentsiaal ei ole veel täielikult ära kasutatud ning kuidas selle arendamine võib olla kasulik.

ÜRO raamatuid saab lugeda andmebaasist UN iLibrary

 

 

 

 

 

 

 

 

Teadmistepõhine majandus

Tark majandus, tark riik, tark tööstus, tark ettevõtlus… Tarkusekuu alguses on hea uurida, kuidas teadmised ja haridus saavad edendada innovatsiooni ja arengut.

Uurisime, milliseid erinevaid infoallikad võiksid selleteemalisi arutlusi toetada.

The role of information professionals in the knowledge economy : skills, profile and a model for supporting scientific production and communication / Javier Tarango, Juan D. Machin-Mastromatteo (2017)

The triple helix : university-industry-government innovation and entrepreneurship / Henry Etzkowitz, Chunyan Zhou (2018)

Free innovation / Eric von Hippel (2017) Continue reading “Teadmistepõhine majandus”

E-raamat pikema tööaja mõjust

John H. Pencavel. Diminishing Returns at Work: The Consequences of Long Working Hours (2018)

Raamatu üks eesmärkidest on välja selgitada pika tööaja tagajärjed/tulemused. Sealhulgas analüüsitakse pikema tööaja mõju tootmisele, tööaja seotust töötajate haigestumise ja vigastusega.

Raamatus keskendutakse küll pigem tööaja uurimisele Ameerika ja Suurbritannia kontekstis, kuid ilmselt pakub mõtteainet siiski laiemaltki.

Millist rolli mängib pikk tööaeg kaasaegses majanduses?

Mõned huvitavad järeldused raamatust. Ametiühingutesse kuuluvate töötajate tööaeg on enamasti lühem, kui nendel, kes ametiühingutesse ei kuulu. Briti töötajate tööaeg on lühem kui Ameerika töötajatel. Suurbritannias on ametiühingutesse kuuluvate töötajate osakaal suurem, samuti on ametiühingutel ühiskonnas suurem roll. Pikema tööaja mõju avaldub erinevalt – olenevalt töötajatest ja tööst.

Loe e-raamatuid Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

 

 

 

 

 

ÜRO maailmamajandusest

World Economic Situation and Prospects 2018. – New York : United Nations, 2018. – 207 lk.

Maailmamajanduse aruanne World Economic Situation and Prospects 2018 analüüsib 2017. aasta majandust ja annab suuniseid järgmisteks aastateks. Maailmamajandus on tugevnenud, kuna ülemaailmse finantskriisiga seotud nõrkused on ületatud. 2017. aastal saavutas ülemaailmne majanduskasv 3% , mis on suurim kasvumäär alates 2011. aastast ning eeldatavasti peaks majanduskasv käesoleva aasta jooksul püsima. Paranenud ülemaailmne majanduslik olukord annab riikidele võimaluse keskenduda selliste pikaajaliste probleemide lahendamiseks nagu vähese süsinikdioksiidi heitega majanduskasv, ebavõrdsuse vähendamine, majanduse mitmekesistamine ja süvenevate tõkete kõrvaldamine, mis takistavad arengut.

Täpsemalt loe UN iLibrary andmebaasist, kus leiab ka varasemad aruanded.

 

 

 

 

 

 

 

 

Maailma finantsarengu aruanne

Global Financial Development Report 2017/2018 : Bankers without Borders. – Washington, DC : World Bank, 2018. – 181 lk.

Maailma finantsarengu aruanne Global Financial Development Report 2017/2018 : Bankers without Borders on Maailmapanga neljas rahanduse ja panganduse analüüs.

Edukas rahvusvaheline integratsioon on toetanud riikide kiiret kasvu ja heaolu ning vaesuse vähendamise kogemusi. Aruanne annab ülevaate panganduse sektori trendidest ja võrdlevanalüüsidest. Andmed on esitatud nii piirkondade kui ka riikide kaupa ja sealhulgas Eesti näitajad.

Rahvusvaheline pangandus võib kaasa aidata kiirema majanduskasvu saavutamisele kahel olulisel viisil:

  1. pakkudes vajalikku kapitali, teadmisi ja uusi tehnoloogiaid;
  2. võimaldades riskide jagamist ja muutmist

Maailmapanga väljaandeid loe andmebaasist – Open Knowledge Repository

https://openknowledge.worldbank.org/

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tööstus 4.0 ja asjade internet

The Internet of Things : Industrie 4.0 Unleashed / edited by Ulrich Sendler. – Berlin, Heidelberg : Springer Berlin Heidelberg : Imprint: Springer Vieweg, 2018. – 270 lk.

Raamat tuleviku tööstusest käsitleb muu hulgas ka küsimusi: mida toob kaasa asjade internet tööstusrevolutsioonis ja kuidas asjade interneti parimal viisil ära kasutada? Raamatus on käsitletud tööstus 4.0 temaatikat ja olemust ning räägitakse, milllised on muutused ja mida toob endaga kaasa neljas tööstusrevolutsioon.

Suurtel tööstusriikidel nagu Ameerika, Saksamaa ja Hiina on eesmärgid ja plaanid, kuidas ja kuhu nad soovivad aastakümnete jooksul jõuda ning kuidas digitaliseerumist ja tehisintellekti seejuures ära kasutada. USAs internet mõjutab majandust, võimaldab luua uusi ärimudeleid. Hiina on seadnud eesmärgiks saada nr. 1 tööstusriigiks ning Saksamaa on leidmas oma suunda tööstus 4.0 kontekstis. Continue reading “Tööstus 4.0 ja asjade internet”

Kas Euroopa Liidul on tulevikku?

After Europe / Ivan Krastev. – Philadelphia : University of Pennsylvania Press, 2017. –  v, 120 lk. ; 23 cm. 

Euroopa Liidu jätkusuutlikkus on seatud mitmete kriiside valguses küsimärgi alla. Raamatus “After Europe” käsitleb Ivan Krastev praegusel ajahetkel olulisi probleemkohti, et mõista Euroopa Liidu võimalikke tulevikustsenaariume. Vaatluse all on probleeme tekitanud rändekriis, parempopulismi laialdane levik ja ka keeruline julgeolekuolukord Ida-Euroopa liikmesriikides. Krastev toob välja tõsiasja, et Euroopa Liidu tulevik pole sugugi kindel, võimalik on ka suisa tuleviku puudumine.

 

 

 

 

 

Kuidas läheb Põhjamaadel?

Veebruaris avaldas Põhjamaade Ministrite Nõukogu üle kahe aasta ilmuva Põhjamaade sotsiaalmajandusliku olukorra ülevaate “State of the Nordic Region”. Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga –territooriumilt maailmas 7. kohal olev piirkond on globaalses majanduses 12. kohal, selle rahvaarv (praegu 27 miljonit inimest) kasvab kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ning hoolekandesüsteem on osutunud vastupidavaks ka muutuvates oludes. Raport annab hulgaliselt fakte Põhjamaade elanikkonna, urbaniseerumise, migratsiooni, tööturu, hariduse, majanduse, ökoinnovatsiooni jm kohta. Näiteks 2016. aastal oli Euroopa väikseim majanduslikult mitteaktiivsete inimeste osakaal elanikkonnas (u 9%) Islandil; 2017. aastal oli ELi kõige innovaatilisem piirkond Stockholm.

 

 

 

 

 

 

 

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑