Otsi

rubriik

Õigus

Põhiseadus kui põhi seadus

Weber, Albrecht. European constitutions compared. – München : Beck, 2019. – XVII, 221 lk.

Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 100 aastat tagasi, täpsemalt 15. juunil 1920. Euroopa Liidu põhiõiguste harta jõustumisest möödus 2019. aasta 1. detsembril 10 aastat. Põhiseadusest räägitakse sel puhul palju rohkem kui tavaliselt, ka põhiõigustega seonduv satub sagedamini aruteluteemade hulka. See on hea põhjus pöörata suuremat tähelepanu põhiseaduse tähendusele ja põhiseaduses sätestatule.

Meie kogusse on jõudnud põhjalik uurimus Euroopa riikide põhiseadustest, nende ühisjoontest ja eripäradest. Raamatu European constitutions compared autor, emeriitprofessor Albrecht Weber võrdleb riikide põhiseadusi. Käsitluse pidepunktideks on terminoloogia, põhiseaduse mõiste ja funktsioon, põhimõtted, kaitse, muutmine, põhiseaduseõiguse allikad jms. Peatutakse ka võimude lahususel, põhiseaduslikel institutsioonidel ja riigivõimu korraldusel põhiseaduse vaates. Kokku 14 peatükki põhjalikku analüüsi, sh Euroopa Liidu, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning kohtupraktika mõju põhiseadusõigusele.

Loe edasi “Põhiseadus kui põhi seadus”

Sõnavabadusest uues meedias

Koltay, András. New media and freedom of expression : rethinking the constitutional foundations of the public sphere. – Oxford, UK : Hart Publishing, 2019. – XX, 260 lk.

 

Kirjastuse Hart Publishing raamatusarjas Hart studies in comparative public law ilmus 25. köide – New media and freedom of expression : rethinking the constitutional foundations of the public sphere. See on käsitlus sõna- ja ajakirjandusvabadusest uue meedia vaates. Kõigepealt annab autor ülevaate sõnavabaduse põhimõtetest, piiridest ja kaitsest erinevates õigussüsteemides ning ajakirjandusvabaduse-sõnavabaduse suhestusest ja meedia reguleerimisest. Kuna oluline osa meie suhtlusest ning info vahendamisest on liikunud internetti, huvitab autorit traditsiooniliste põhimõtete ja regulatsioonide kehtivus internetis. Autor analüüsib interneti-teenuse pakkujate, otsingumootorite ja sotsiaalmeedia platvormide kui info avalikkusele vahendajate mõju, tegevuse reguleerimist ja vastutust sõnavabaduse kontekstis. Loe edasi “Sõnavabadusest uues meedias”

Rahvusvaheline Valuutafond finantsstabiilsusest ja kliimamuutustest

2020. aasta algusest on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) e-raamatukogu kõigile kasutajatele tasuta IMF eLibrary

E-raamatukogu võimaldab  juurdepääsu perioodikaväljaannetele, raamatutele ja uuringutele.
Climate Change and Financial Risk / Pierpaolo Grippa ; Jochen Schmittmann ; Felix Suntheim. –
Finance & Development, Vol.56 (2019).
Artikkel tugineb 2019. aasta oktoobri ülemaailmse finantsstabiilsuse aruande 6. peatükile.
Kliimamuutused on juba reaalsus. Üha raevukamad tsüklonid ja pikenenud põuad hävitavad infrastruktuuri ja hävitavad elatusvahendid ning aitavad kaasa massilisele rändele. Tõusvate temperatuuride vastu võitlemiseks võetavad meetmed, mis on seni olnud ebapiisavad, võivad ärimaailmas tekitada probleeme nagu fossiilkütuste hiiglased äratavad vajaduse taastuvate energiaallikate järele ja autotootjad kiirendavad investeeringuid puhtamatesse sõidukitesse.

Kuid kliimamuutuste majanduskulude mõõtmine on alles pooleli. Me saame hinnata ilmastikuolude muutumise ning sagedasemate ja intensiivsemate loodusõnnetuste koheseid kulusid, kuid suurem osa võimalikest kuludest jääb tüüpilise majandusanalüüsi piiridest välja. Kliimamuutuste majanduslik mõju tõenäoliselt kiireneb, ehkki mitte sujuvalt. Näiteks võib merevee taseme tõus ja äärmuslike ilmastikunähtuste suurem esinemissagedus põhjustada majaomanikele kahju ja kinnisvara väärtust vähendada. Tulevaste põlvkondade jaoks sõltub kahju ulatus täna tehtavatest poliitilistest valikutest.

Global Financial Stability Report, October 2019 : Lower for Longer / Washington, D.C. : International Monetary Fund, 2019. – 106 lk.

2019. aasta oktoobri ülemaailmses finantsstabiilsuse aruandes määratletakse globaalse finantssüsteemi praegused peamised nõrgad kohad nagu ettevõtete võlakoormuse suurenemine, institutsionaalsete investorite suurenenud riskantsemate ja mittelikviidsete varade osalus ning arenevate riikide kasvav sõltuvus välislaenudest. Aruandes tehakse ettepanek, et poliitikakujundajad leevendaksid neid riske rangema ettevõtete järelevalve ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve kaudu, tugevdades järelevalvet ning rakendades ettevaatlikke riigivõla haldamise tavasid ja raamistikke tärkava turumajanduse ja piirialade turumajanduse jaoks.
Loe edasi “Rahvusvaheline Valuutafond finantsstabiilsusest ja kliimamuutustest”

Euroopa energialiit. Energeetika arvudes

Roeben, Volker. Towards a European Energy Union : European energy strategy in international law / Cambridge : Cambridge University Press, 2019. – xiii, 271 lk.

EU energy in figures : statistical pocketbook / European Commission, Directorate General for Energy and Transport, Eurostat. – Luxembourg : Office for Official Publications of the European Communities, 2019.

Euroopa Liit (EL) on Lissaboni lepingust tulenevate volitustega valmis looma Euroopa energialiitu. Liidu eesmärgiks on tagada läbi tootmis- varustus- ja tarbimistsükli tarbijatele turvaline, jätkusuutlik ja taskukohane energia. Alates 2014. aastast on EL  arendanud uut strateegiat, millel on kolm prioriteeti: kliimamuutused, poliitiline julgeolek ja majanduslik konkurentsivõime. Loe edasi “Euroopa energialiit. Energeetika arvudes”

Rooma õiguse allikad eesti keeles

Siimets-Gross, Hesi ; Ristikivi, Merike. Fontes iuris Romani : Rooma õiguse allikate kogumik. – Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. – 277 lk.

„Euroopa ühtse õiguskultuuri hälliks võib nimetada Rooma õigust. Just Rooma õiguse siirde ehk retseptsiooni kaudu on toimunud Euroopa juristkonna professionaliseerumine ja Rooma õiguse tekste analüüsides on selginud Euroopa õigusmõte.” Nõnda on kirjutanud õigusajaloolased Hesi Siimets-Gross ja Merike Ristikivi sissejuhatuseks Tartu Ülikooli kirjastuses ilmunud kogumikule Fontes iuris Romani : Rooma õiguse allikate kogumik.

Esimest korda jõuab lugejateni sellises mahus Rooma õiguse ladinakeelseid allikaid koos eestikeelsete tõlgetega. Teemade kaupa süstematiseerituna moodustavad need kogumiku põhiosa. Alliktekstide tausta paremaks mõistmiseks antakse ülevaade ka Rooma õiguse periodiseerimisest, juriidilise kirjanduse liikidest ja olulisematest teostest ning Rooma tähtsamatest juristidest. Raamatu lõpuossa on koondatud Rooma ajaloo ja õiguse peamiste sündmuste kronoloogiline ülevaade ning Rooma keisrite loend ja valitsemisaastad. Lisatud on ka põhilisemaid termineid sisaldav ladina-eesti sõnastik, kirjanduse loetelu ja Rooma impeeriumi kaart 125 pKr.

Vaata ka:
Uluots, Jüri. Rooma õiguse ajalugu / dotsent Uluotsa loengute järele programmile wastawalt kokkuseadnud Tartu ülikooli juura üliõpilased. – Tartus : Chr. Jürgens, 1923. – 123 lk. – (TÄISTEKST)

Bonfante, Pietro. Rooma õiguse ajalugu / kolmanda täiendatud väljaande järgi autori loal tõlkinud Ernst Ein. – Tartu : Akadeemiline Kooperatiiv, 1930. – [557] lk. 

Rooma õiguse süsteem : koostatud Grimm’i, Dernburg’i, Windscheid’i, Seeler’i ja Baron’i õpperaamatute järgi vastavalt prof. Grimm’i kavale. – Tartu : Pettai, 1932. – 317 lk. – (TÄISTEKST)

Rooma õiguse ajalugu : konspekt / koostatud loengute ja Bonfante raamatu järele vastavalt eksamikavale. – Tartu : O. Kriisa, 1935. – 149 lk. – (TÄISTEKST)

Loe edasi “Rooma õiguse allikad eesti keeles”

Autori varaliste õiguste uusi mudeleid

Copyright reconstructed : rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change / edited by P. B. Hugenholtz. – Alphen aan den Rijn, The Netherlands : Wolters Kluwer, 2018. – XX, 338 lk.

Meie kogudesse on jõudnud Wolters Kluweri raamatusarja Information Law Series uus väljaanne – autori varaliste õiguste mudeleid käsitlev Copyright reconstructed: rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change. Amsterdami ülikooli infoõiguse instituudi intellektuaalse omandi professor Bernt Hugenholtz on raamatusse koondanud peaaegu kolm aastat (sügis 2014 – suvi 2017) kestnud akadeemilise uurimisprojekti „Reconstructing Rights” tulemused. Projektis osalenud Euroopa autoriõiguse ja majandusekspertide ülesandeks oli mõtestada ümber autori varalised õigused, mis vastaksid ajakohasele majanduse ja tehnoloogia arengule ning kujundada autori varaliste õiguste n-ö ideaalne mudel. Seejuures keskenduti autoriõigustega seotud viiele tegevusele:
1) digitaalne edasimüümine, 2) isiklikul eesmärgil kopeerimine, 3) hüperlinkimine ja manustamine, 4) kordusülekanne kaabellevis ning 5) teksti- ja andmekaeve.

Loe edasi “Autori varaliste õiguste uusi mudeleid”

Eesti õigusbibliograafia ja Vabariigi Presidendi bibliograafia

Eesti õiguskirjandus ühes andmebaasis 

Eesti õigusbibliograafia (BIE) on andmebaas, mis sisaldab Eestis ilmunud õiguskirjandust, Eesti õigusteadlaste töid ja Eesti õigussüsteemi kohta välismaal ilmunut. BIE_infograafikaPNG

Andmebaas on heaks abiliseks kõigile, kelle jaoks on oluline kiirelt leida õigusalast materjali –  tudengile, spetsialistile, juristile, õiguse ajalooga tegelejale jne.

Andmebaasi leiab aadressilt www.nlib.ee/bie  Loe edasi “Eesti õigusbibliograafia ja Vabariigi Presidendi bibliograafia”

100 aastat maareformist Eestis

10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse. Maaga seotud ümberkorraldused olid radikaalsed, samas Eesti riikliku iseseisvuse oluliseks eeltingimuseks.
Selle sündmuse tähistamiseks on Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis 1. oktoobrist 2019 avatud näitus, mis annab ülevaate maareformi eelloost ja maaseaduse vastuvõtmisest. Tutvuda saab artiklite ja raamatutega, mis käsitlevad maareformi läbiviimist ja tähendust. Välja on pandud ka baltisakslaste hinnanguid kajastavaid trükiseid, kus leidub arvamusi nii maareformi poolt kui ka vastu.
Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.

Vaata ka:
Maaseaduse vastuvõtmise kronoloogia Asutavas Kogus

Loe edasi “100 aastat maareformist Eestis”

Aktsionäride lepingud – seadustes, praktikas ja võrdlevalt analüüsituna

International handbook on shareholders’ agreements : regulation, practice and comparative analysis / eds. Sebastian Mock, Kristian Csach, Bohumil Havel. – Berlin ; Boston : de Gruyter, 2018. – XII, 679 lk.

Kuigi aktsionäride lepingud reguleerivad aktsionäride suhteid, õigusi ja kohustusi äriühingu juhtimisel ja majandamisel, avaldavad nad mõju ka äriühingu tegevusele, konkurentsivõimele ning võivad tugevalt mõjutada kapitaliturgu. See muudab aktsionäride lepingute teema oluliseks äriühingu- ja lepinguõiguse üldisel mõistmisel ning vastavate seaduste loomisel. Levinud angloameerika õigusruumist väljapoole, on aktsionäride lepingute sõlmimine üha rohkem jõudmas ka Eestisse. Seega on teemakohane õiguskirjandus igati teretulnud. De Gruyteri kirjastuselt ilmunud raamat International handbook on shareholders’ agreements : regulation, practice and comparative analysis on ühtlasi artiklikogumik ja käsiraamat. Lugejad saavad ülevaate aktsionäride lepingute üldisest kontseptsioonist ja regulatsioonidest Euroopa, rahvusvahelises ja enam kui 20 riigi (sh ka Iisraeli, Brasiilia, Ukraina) õiguses. Käsitletakse teoreetilisi ja praktilisi probleeme nii üldiselt kui ka riikide praktikast lähtuvalt ning rahvusvaheliste korporatsioonide ja piiriüleste tehingute puhul kohaldatava õigusega seotud küsimusi. Raamatu koostajad avaldavad lootust, et raamat võiks olla alus rahvusvahelise arutelu tekkeks aktsionäride lepingutega tegelevate juristide, kohtunike, praktikute ja õigusteadlaste vahel.

Vaata ka:
Maripuu, Siim. Aktsionäride lepingus sisalduvate kokkulepete lubatavus ja õiguslikud tagajärjed Eestis : magistritöö / Tartu Ülikool, õigusteaduskond, äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool ; juhendaja: Andres Vutt. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 85 lk. – TÄISTEKST

 

 

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑