Otsi

Parlafon

Parlamendiraamatukogu ajaveeb: õigus, majandus, poliitika, Euroopa Liit

rubriik

Õigus

Isikuandmete kaitse ELis

EU data protection law / Denis Kelleher, Karen Murray. – London : Bloomsbury, c2018. –  xxxi, 515 lk. ; 24 cm.
Sisukord

2016. aasta 14. aprillil kiitis Euroopa Parlament heaks isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR), mis asendab muuhulgas ka senist Eesti isikuandmete kaitse seadust. Määrus hakkab kehtima alates 25. maist 2018. Isikuandmete kaitse üldmäärusega kaasneb mitmeid muudatusi ning uusi mõisteid. Määruse laiemaks eesmärgiks on tagada isikutele parem kontroll oma andmete üle.

Raamatus “EU Data Protection Law” analüüsitakse igakülgselt andmekaitse temaatikat Euroopa Liidus. Detailselt käsitletakse nii GDPRga kaasnevaid muudatusi kui ka teemakohaseid direktiive ja kohtupraktikat.

 

Advertisements

Poliitika- ja õigusfilosoofi RONALD DWORKINi pärandist

The legacy of Ronald Dworkin / eds. Wil Waluchow, Stefan Sciaraffa. – New York, NY : Oxford University Press, 2016. – XLIV, 405 lk.

Ameerika Ühendriikide ühe olulisima poliitikafilosoofi, politoloogi, juristi ja õigusfilosoofi Ronald Dworkini (1931–2013) töid tuntakse üle maailma. Artiklikogumikus The legacy of Ronald Dworkin käsitletakse Dworkini teooriaid 16 autori pilgu läbi. Kesksel kohal on tema väärtuse ühtsuse teooria, poliitilised väärtused (sh kollektiivne vastutus), riikide legitiimsus ja rahvusvaheline õigussüsteem ning väärtuste struktuur ja määrtalemine õiguses. Saatesõnas Dworkini opus magnum’i Law’s empire 2015. aastal ilmunud eestikeelsele väljaandele Õiguse impeerium kirjutab Tartu ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits muuhulgas: „…just R. Dworkini käsituslaadile on iseloomulik püüd esitada ka kõige keerulisemaid väiteid vormis, mis oleks arusaadav tavalugejale, potentsiaalsele vandemehele”.

Vaata lisaks:
Dworkin and his critics : with replies by Dworkin / ed. by Justine Burley. – Malden : Blackwell, 2004. – XXIII, 412 lk

Dworkin, Ronald. Freedom’s law : the moral readings of the American Constitution. – Oxford : Oxford University Press, 1996. – VIII, 427 lk.

Dworkin, Ronald. Justice for hedgehogs. – Cambridge (Mass.) ; London : Belknap Press of Harvard University Press, 2011. – XI, 506 lk.

Continue reading “Poliitika- ja õigusfilosoofi RONALD DWORKINi pärandist”

20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga

Liitumisläbirääkimised algasid 1998. a. 31. märtsil Brüsselis avatud liitumiskonverentsiga, kus tollase eesistujariigi Suurbritannia välisminister Robin Cook esitas ELi nimel Eestile kutse alustada liitumiskõnelustega. Koos Eestiga asusid kõnelustesse ka Küpros, Sloveenia, Tšehhi, Ungari ja Poola, moodustades nn Luksemburgi grupi. Aasta hiljem esitati sama kutse veel kuuele riigile – Lätile, Leedule, Slovakkiale, Bulgaariale, Rumeeniale ja Maltale.

Läbirääkimised keskendusid 31 valdkonnale. Välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas oma konverentsi avakõnes eriti tähtsateks läbirääkimise teemadeks energiapoliitikat, põllumajandust, kalandust, transporti, keskkonda ja regionaalpoliitikat. Continue reading “20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga”

100 Eesti õigusraamatut

2. aprillist kuni 31. oktoobrini on Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis avatud näitus Eesti õigusraamatutest.

Näitus on koostatud Eesti Vabariik 100 raames. Idee algatajaks on professor Peeter Järvelaid, kellega koostöös on väljapanek valminud.

Peeter Järvelaid kirjutab näituse sissejuhatuseks järgmist: Continue reading “100 Eesti õigusraamatut”

Robotid ja õigus ehk tehisintellekti seadustamisest

Robotics, autonomics, and the law : legal issues arising from the AUTONOMICS for Industry 4.0 technology programme of the German Federal Ministry for Economic Affairs and Energy / ed. by Eric Hilgendorf, Uwe Seidel. – Baden-Baden : Nomos, 2017. – 267 lk.

Tööstus 4.0, robotid, isejuhtivad  autod on tehnoloogia arenguga tuntuks saanud mõisted. Mida rohkem võetakse kasutusele automaatsüsteeme, seda sagedamini räägitakse tehisintellektiga seotud õigusest ja vajadusest ajakohastada seadusi. Tehnoloogia areneb rahvusvaheliselt, seadusi luuakse riikide tasandil. Kuidas õigus peaks lahendama tehnoloogia üldisest arengust tulenevaid, aga ka näiteks isejuhtivate sõidukite ja droonide kasutamisega kaasnevaid probleeme? Rahvusvahelised eksperdid analüüsisid õiguslikku olukorda Saksamaal, Euroopas tervikuna ning Jaapanis, Koreas, Hiinas ja Ameerika Ühendriikides. Tulemused avaldati artiklikogumikus Robotics, autonomics, and the law, mis on nüüd ka meie lugejatele kättesaadav. Ülevaate kogumikus käsitletud teemadest leiate siit.

Continue reading “Robotid ja õigus ehk tehisintellekti seadustamisest”

Liikluskindlustusest – kommenteeritud seadus

Lahe, Janno ; Luik, Olavi-Jüri ; Merila, Martti. Liikluskindlustuse seadus : kommenteeritud väljaanne. – Tallinn : Juura, 2017. – 248 lk.

Kommenteeritud seadused aitavad seadusesätetest paremini aru saada. Kuigi põhiosas 1. oktoobril 2014 jõustunud liikluskindlustuse seadus on Eestis juba neljas, on teemakohast õiguskirjandust vähe. Seetõttu on oktoobris 2017 ilmunud liikluskindlustuse seaduse kommenteeritud väljaanne oluliseks abiks liikluskindlustuse üksikasjade selgitamisel. Suurt tähelepanu pööravad autorid ka liikluskindlustuse seaduse seostele võlaõigusseaduse ja teiste seadustega ning käsitlevad asjakohast kohtupraktikat. Kommentaaride koostamisel on aluseks võetud õigusaktid ja kohtupraktika seisuga 1. mai 2017.

Continue reading “Liikluskindlustusest – kommenteeritud seadus”

Plokiahela tehnoloogia ja krüptoraha

Krüptoraha on pakkumas palju kõneainet nagu ka selle taga peituv plokiahela tehnoloogia. Järgnevalt toome välja valiku artikleid, raamatuid ja uurimusi, mis avavad krüptoraha ja plokiahela tehnoloogia maailma.

Erinevate krüptorahade väärtusest ja levikust saab lugeda Thomson Reutersi artiklist “Are you ready for blockchain?“.

Eesti Panga asepresident Madis Müller kirjutab Eesti Panga blogis krüptovara tulevikust.

Maailma Majandusfoorumi artikkel krüptoraha tulevikust ja video “What is blockchain?”

Continue reading “Plokiahela tehnoloogia ja krüptoraha”

Terrorismis kahtlustatavad isikud Euroopa riikide õiguses

Kes on terrorismis kahtlustatav isik? Kuidas vahetavad riigid infot selliste isikute kohta? Missugused on abinõud terrorikuritegude ennetamiseks? Need on terrorismi ennetamise ja terrorikuritegude uurimisega seotud küsimused, mida käsitletakse 2017. aasta detsembris avaldatud uuringus EU and Member States’ policies and laws on persons suspected of terrorism-related crimes. Analüüsitakse Euroopa Liidu ja liikmesriikide poliitikat ning õigusloomet Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Hollandi, Poola, Hispaania, Rootsi ja Suurbritannia näitel.

Loe lisaks:
Kastemäe, Merri. Õiguslikud probleemid välisvõitlejatega seotud terrorikuritegude menetluses : [magistritöö]. – Tartu Ülikool, õigusteaduskond, avaliku õiguse osakond; juhendaja René Värk. – Tartu : Tartu Ülikool, 2016. – 70 lk.

Vainola, Liis. Terrorikuriteo ettevalmistamise karistatavusala piiritlemine : [magistritöö]. – Tartu Ülikool, õigusteaduskond, karistusõiguse osakond; juhendaja Rauno Kiris. – Tallinn : Tartu Ülikool, 2017. – 93 lk. Continue reading “Terrorismis kahtlustatavad isikud Euroopa riikide õiguses”

Hoolime loodusest

ÜRO peasekretär António Guterres rõhutas 2017. aasta keskkonnaassambleel, et me püüdleme puhtama ja tervislikuma planeedi poole, reostuse vähendamine aitab parandada rahvatervist, lahendada kliimamuutusi ning kaitsta elu maal ja merel.
Keskonnaminister Siim Kiisler ÜRO keskkonnaassambleel: Eesti võitleb reostuse vastu innovatsiooniga.

2018 on Euroopa Kultuuripärandi aasta ja tutvume täpsemalt UNESCO looduspärandiga.

Kõigil neil teemadel saab vaadata RR õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis näitust „Hoolime loodusest“
Näitusel eksponeerime ÜRO, UNESCO ja OECD dokumente, raamatuid, fotosid ja rahvusvahelisi lepinguid looduskaitse teemadel. Näitus jääb avatuks 6. aprillini.
Olete oodatud!

Kuidas leida keskkonnaalaseid dokumente ja raamatuid? Continue reading “Hoolime loodusest”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑