Otsi

rubriik

Õigus

Kuidas tõlgendada inimõigusi ja mõjutada nende kaitsmist?

Contemporary issues of human rights protection in international and national settings / ed. By Stefan Lorenzmaier, Vasilka Sancin. – Baden-Baden : Nomos ; [Oxford] : Hart Publishing, 2018. – 315 lk.

Artiklikogumikus „Contemporary issues of human rights protection in international and national settings” analüüsitakse inimõiguste kaitse aspekte rahvusvahelise, Euroopa Liidu ja riigisisese õiguse vastastikuses mõjus. Erinevate riikide autorid käsitlevad Euroopa inimõiguste konventsiooni mõju riigisisesele õigusele ja kohtupraktikale. Norra, Saksamaa, Poola, Sloveenia ja Türgi näitel saame teada, missuguste katsumustega seisavad riigid silmitsi inimõiguste kaitsmisel ja rahvusvaheliste sätete rakendamisel. Samuti peatutakse inimõiguste osal Euroopa Liidu ja Ukraina vahelises assotsiatsioonilepingus ning vaadeldakse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste eksterritoriaalset avaldumist.

Vaata ka:
Damages for violations of human rights : a comparative study of domestic legal systems / ed. by Ewa Bagińska. – Cham : Springer, 2016. – XII, 486 lk.

Human rights and constitution making / Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. – New York ; Geneva : United Nations, 2018. – IV, 144 lk.

Human rights in contemporary European law / eds. Joakim Nergelius, Eleonor Kristoffersson. – Oxford (UK) ; Portland (Oregon) : Hart Publishing, 2017. – XXIV, 229 lk.

Continue reading “Kuidas tõlgendada inimõigusi ja mõjutada nende kaitsmist?”

Advertisements

ÜRO e-valitsemisest

UN E-Government Survey 2018 / Department of Economic and Social Affairs, – New York : United Nations, 2018.

ÜRO e-valitsemise arengu indeksis oli Balti riikidest edukaim Eesti, mis saavutas 193 riigi seas 16. koha, tabeli esimeseks tuli Taani. Leedu saavutas 40. positsiooni ja Läti jäi 57. kohale. Tabeli liider Taani sai 0,9150 punkti, järgnesid Austraalia, Lõuna-Korea, Ühendkuningriik ja Rootsi. Eesti tulemus oli 0,8486 punkti.

2018. aasta väljaandes uuritakse, kuidas valitsused saavad kasutada e-valitsust ja infotehnoloogiaid, et luua jätkusuutlik ja vastupidav ühiskond. Uuring mõõdab e-valitsuse tõhusust avalike teenuste osutamisel ja tutvustab e-valitsuse arengu ja tulemuslikkuse mudelid, samuti toob välja riigid ja valdkonnad, kus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia  ja e-valitsuse potentsiaal ei ole veel täielikult ära kasutatud ning kuidas selle arendamine võib olla kasulik.

ÜRO raamatuid saab lugeda andmebaasist UN iLibrary

 

 

 

 

 

 

 

 

Rahvusparlament ja Euroopa Liit

Winzen, Thomas. Constitutional preferences and parliamentary reform : explaining national parliaments’ adaptation to European integration. – Oxford : Oxford University Press, 2017.

Rahvusvahelise žürii otsusega Šveitsi Poliitikateaduste Assotsiatsiooni 2016. aasta noore teadlase preemia pälvinud Mannheimi ülikooli politoloogiadotsent Thomas Winzen uurib oma raamatus parlamendi õiguste olemust ja muutumist Euroopa Liidu (EL) asjades ning valitsuse tegevuse tasandil. Poliitiliste parteide mõju, koalitsiooni ja opositsiooni suhete ning riigisiseste reformide analüüs aitab mõista erinevusi liikmesriikide parlamentide vahel ja hinnata rahvusparlamentide tulevikku Euroopa Liidus.

Loe e-raamatut Constitutional preferences and parliamentary reform : explaining national parliaments’ adaptation to European integration Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

 

 

 

 

 

 

E-KOHUS – KAS JA KUIDAS?

Katsh, M. Ethan ; Rabinovich-Einy, Orna. Digital justice : technology and the internet of disputes. – New York, NY : Oxford University Press, 2017. – XV, 242 lk.

Mida rohkem pakutakse tooteid ja teenuseid internetis, seda sagedamini tekivad konfliktid ja vaidlused, ning mitte ainult Facebooki, Twitteri või Googlega. Kui uued tehnoloogiad tekitavad probleeme, siis kas ja kuidas saaks neid tõhusaimal viisil just konfliktide lahendamisel või ennetamisel kasutada. See on raamatu Digital justice : technology and the internet of disputes eesmärk.

Autorid Ethan Katsh ja Orna Rabinovich-Einy uurivad, miks traditsioonilised õigusnormid osutuvad veebikonfliktide puhul ebapiisavaiks ning tutvustavad  veebipõhise õigusemõistmise võimalusi kohtus ja kohtuväliselt (sh ODR – tarbijavaidluste lahendamise veebipõhine süsteem). Oma käsitluses toetuvad nad  näidetele tehnoloogiliste uuenduste kasutamise juhtivatest, kuid ka enim vaidlusi põhjustavatest valdkondadest – e-kaubandus, tervishoid, sotsiaalmeedia ja töösuhted. Raamat on hinnatud ja soovitatud eelkõige seetõttu, et ta on ühteaegu kirjeldav, analüüsiv ja tulevikku vaatav.

Continue reading “E-KOHUS – KAS JA KUIDAS?”

Brexit ja ELi kodakondsus

Patricia Mindus. (2017). European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence. Palgrave Macmillan.

Suurbritannia lahkumisprotsessiga Euroopa Liidust kaasneb palju muudatusi. Üks mis kindel, Euroopa integratsiooni üheks suuremaks saavutuseks peetav ELi kodakondsus ja brittide positsioon Euroopa Liidus on Suurbritannia lahkumisreferendumi järgselt seatud väga ebakindlasse seisu. Raamatus  “European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence” uuritakse, millised on Brexiti võimalikud tagajärjed rände reguleerimisele ja kodakondsusküsimustele.

Loe raamatut „European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaalisisse logitud.

Rohkem infot ja raamatuid leiab Brexiti-teemaliselt fookuslehelt.

Riigi Teataja elektrooniliselt aastatest 1918–1940

Aasta tagasi tutvustasime elektroonilist juurepääsu väljaannetele ENSV Teataja, ENSV Ülemnõukogu Teataja ning ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja. Vt siinkohal Õigusaktid elektrooniliselt aastatest 1940-1990. Nüüd on Rahvusraamatukogu andmebaasis DIGAR Eesti artiklid digiteerituna  kättesaadavad ka Riigi Teataja aastakäigud 1918–1940.

Kuigi otsingut saab teha traditsiooniliselt sõna või fraasiga, võimaldab rippmenüü valik liikuda ka kohe vastava aasta soovitud numbrile. Ühe aastakäigu piires numbreid sirvides on soovitatav kasutada noolekesi „eelmine/järgmine nr”.

Vajaliku õigusakti leidmisel on oluliseks abiks Riigi Teataja sisujuhid. Elektrooniliselt on saadaval:
Sundnormide (seaduste ja määruste) süstemaatiline nimestik. II väljaanne ; Riigi Teataja süstemaatiline sisujuht : [1918-1930] / koostanud Kohtu- ja siseministeeriumi ülesandel O. Tief. – [Tallinn] : Riigi Teataja, 1931. – XII, 424 lk.

ning paberväljaanded:
Sundnormide (seaduste ja määruste) süsteemiline nimestik ; Riigi Teataja üldine sisujuht : [1918-1925 nr. 91/92] / kokku seadnud Kohtuministeeriumi ülesandel O. Tief. – [Tallinn] : Kohtuministeeriumi kodifikatsiooniosakond, 1925. – XII, 692 lk.

Riigi Teataja süstemaatiline sisujuht : Riigi- ja omavalitsusasutistelt antud ja 1. jaan. … a. kehtivate normide alal / koostanud V. Jõgi. – [Tallinn] : Riigi Trükikoda, 1932-1940 (Tallinn : Riigi Trükikoda). – Ilmub kord aastas.

Head tutvumist ja kasutamist!

 

 

 

 

 

ÜRO maailmamajandusest

World Economic Situation and Prospects 2018. – New York : United Nations, 2018. – 207 lk.

Maailmamajanduse aruanne World Economic Situation and Prospects 2018 analüüsib 2017. aasta majandust ja annab suuniseid järgmisteks aastateks. Maailmamajandus on tugevnenud, kuna ülemaailmse finantskriisiga seotud nõrkused on ületatud. 2017. aastal saavutas ülemaailmne majanduskasv 3% , mis on suurim kasvumäär alates 2011. aastast ning eeldatavasti peaks majanduskasv käesoleva aasta jooksul püsima. Paranenud ülemaailmne majanduslik olukord annab riikidele võimaluse keskenduda selliste pikaajaliste probleemide lahendamiseks nagu vähese süsinikdioksiidi heitega majanduskasv, ebavõrdsuse vähendamine, majanduse mitmekesistamine ja süvenevate tõkete kõrvaldamine, mis takistavad arengut.

Täpsemalt loe UN iLibrary andmebaasist, kus leiab ka varasemad aruanded.

 

 

 

 

 

 

 

 

Transatlantilisest andmekaitsest

Weber, Rolf H. ; Staiger, Dominic. Transatlantic data protection in practice. – Germany : Springer, 2017. – XXXII, 162 lk.

Andmekaitsereform ja isikuandmete kaitse uus regulatsioon Euroopa Liidus on andnud šveitsi spetsialistidele alust uurida Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide andmekaitse põhimõtete ja privaatsuspoliitika vastastikust mõju. Suurandmetehnoloogiate ja pilvepõhiste süsteemide levikuga kaasnevate andmete kogumise, omamise, edastamise ja kaitsmise õiguslikke aspekte analüüsivad autorid Rolf H. Weber ja Dominic N. Staiger raamatus Transatlantic data protection in practice. Eelkõige lähtutakse ettevõtluskeskkonnast ja uue regulatsiooni mõjust Euroopa kliente omavatele Ameerika ettevõtetele. Käsitletakse ka riskide vähendamise ja andmeturvalisuse tagamise probleeme ning edasisi arengusuundi.

Loe ka e-raamatut EU General Data Protection Regulation (GDPR) : an implementation and compliance guide / IT Governance Privacy Team. – Cambridgeshire : IT Governance Publishing, 2017. – 381 lk.

Vaata lisaks:
Blasi Casagran, Cristina. Global data protection in the field of law enforcement : an EU perspective. – London ; New York : Routledge, 2017. – XVII, 244 lk.

Bygrave, Lee A. Data privacy law : an international perspective. – Oxford : Oxford University Press, 2014. – XXIX, 233 lk. Continue reading “Transatlantilisest andmekaitsest”

Jõustunud on uued andmekaitsereeglid

Alates 25. maist peavad kõik asutused ja ettevõtted isikuandmete töötlemisel hakkama juhinduma uuest Euroopa Parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärusest (GDPR), mis loob ühtsed reeglid selliste andmete töötlemiseks. Uue seaduse peamisi eesmärke on tugevdada õigust eraelu puutumatusele internetis ja anda inimestele parem kontroll oma andmete üle.

Uus määrus toob kaasa järgmised peamised muudatused:

  • kõik avaliku sektori asutused peavad määrama andmekaitsespetsialisti;
  • andmekaitsespetsialisti peavad määrama ka ettevõtted, kes koguvad või jälgivad andmeid või isikute tegevusi;
  • igal inimesel on õigus liigutada oma andmeid info töötlejate vahel;
  • igal inimesel on õigus keelduda oma andmete töötlemisest ning ettevõte või organisatsioon peab sellest ka teenuse tarbijat teavitama;
  • igal inimesel on võimalik paluda oma andmete kustutamist;
  • laps  peab olema vähemalt 13-aastane, et tema isikuandmeid saaks töödelda infoühiskonna teenuse pakkumisel.

Continue reading “Jõustunud on uued andmekaitsereeglid”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑