Otsi

rubriik

Õigus

Brexit ja ELi kodakondsus

Patricia Mindus. (2017). European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence. Palgrave Macmillan.

Suurbritannia lahkumisprotsessiga Euroopa Liidust kaasneb palju muudatusi. Üks mis kindel, Euroopa integratsiooni üheks suuremaks saavutuseks peetav ELi kodakondsus ja brittide positsioon Euroopa Liidus on Suurbritannia lahkumisreferendumi järgselt seatud väga ebakindlasse seisu. Raamatus  “European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence” uuritakse, millised on Brexiti võimalikud tagajärjed rände reguleerimisele ja kodakondsusküsimustele.

Loe raamatut „European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaalisisse logitud.

Rohkem infot ja raamatuid leiab Brexiti-teemaliselt fookuslehelt.

Advertisements

Riigi Teataja elektrooniliselt aastatest 1918–1940

Aasta tagasi tutvustasime elektroonilist juurepääsu väljaannetele ENSV Teataja, ENSV Ülemnõukogu Teataja ning ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja. Vt siinkohal Õigusaktid elektrooniliselt aastatest 1940-1990. Nüüd on Rahvusraamatukogu andmebaasis DIGAR Eesti artiklid digiteerituna  kättesaadavad ka Riigi Teataja aastakäigud 1918–1940.

Kuigi otsingut saab teha traditsiooniliselt sõna või fraasiga, võimaldab rippmenüü valik liikuda ka kohe vastava aasta soovitud numbrile. Ühe aastakäigu piires numbreid sirvides on soovitatav kasutada noolekesi „eelmine/järgmine nr”.

Vajaliku õigusakti leidmisel on oluliseks abiks Riigi Teataja sisujuhid. Elektrooniliselt on saadaval:
Sundnormide (seaduste ja määruste) süstemaatiline nimestik. II väljaanne ; Riigi Teataja süstemaatiline sisujuht : [1918-1930] / koostanud Kohtu- ja siseministeeriumi ülesandel O. Tief. – [Tallinn] : Riigi Teataja, 1931. – XII, 424 lk.

ning paberväljaanded:
Sundnormide (seaduste ja määruste) süsteemiline nimestik ; Riigi Teataja üldine sisujuht : [1918-1925 nr. 91/92] / kokku seadnud Kohtuministeeriumi ülesandel O. Tief. – [Tallinn] : Kohtuministeeriumi kodifikatsiooniosakond, 1925. – XII, 692 lk.

Riigi Teataja süstemaatiline sisujuht : Riigi- ja omavalitsusasutistelt antud ja 1. jaan. … a. kehtivate normide alal / koostanud V. Jõgi. – [Tallinn] : Riigi Trükikoda, 1932-1940 (Tallinn : Riigi Trükikoda). – Ilmub kord aastas.

Head tutvumist ja kasutamist!

 

 

 

 

 

ÜRO maailmamajandusest

World Economic Situation and Prospects 2018. – New York : United Nations, 2018. – 207 lk.

Maailmamajanduse aruanne World Economic Situation and Prospects 2018 analüüsib 2017. aasta majandust ja annab suuniseid järgmisteks aastateks. Maailmamajandus on tugevnenud, kuna ülemaailmse finantskriisiga seotud nõrkused on ületatud. 2017. aastal saavutas ülemaailmne majanduskasv 3% , mis on suurim kasvumäär alates 2011. aastast ning eeldatavasti peaks majanduskasv käesoleva aasta jooksul püsima. Paranenud ülemaailmne majanduslik olukord annab riikidele võimaluse keskenduda selliste pikaajaliste probleemide lahendamiseks nagu vähese süsinikdioksiidi heitega majanduskasv, ebavõrdsuse vähendamine, majanduse mitmekesistamine ja süvenevate tõkete kõrvaldamine, mis takistavad arengut.

Täpsemalt loe UN iLibrary andmebaasist, kus leiab ka varasemad aruanded.

 

 

 

 

 

 

 

 

Transatlantilisest andmekaitsest

Weber, Rolf H. ; Staiger, Dominic. Transatlantic data protection in practice. – Germany : Springer, 2017. – XXXII, 162 lk.

Andmekaitsereform ja isikuandmete kaitse uus regulatsioon Euroopa Liidus on andnud šveitsi spetsialistidele alust uurida Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide andmekaitse põhimõtete ja privaatsuspoliitika vastastikust mõju. Suurandmetehnoloogiate ja pilvepõhiste süsteemide levikuga kaasnevate andmete kogumise, omamise, edastamise ja kaitsmise õiguslikke aspekte analüüsivad autorid Rolf H. Weber ja Dominic N. Staiger raamatus Transatlantic data protection in practice. Eelkõige lähtutakse ettevõtluskeskkonnast ja uue regulatsiooni mõjust Euroopa kliente omavatele Ameerika ettevõtetele. Käsitletakse ka riskide vähendamise ja andmeturvalisuse tagamise probleeme ning edasisi arengusuundi.

Loe ka e-raamatut EU General Data Protection Regulation (GDPR) : an implementation and compliance guide / IT Governance Privacy Team. – Cambridgeshire : IT Governance Publishing, 2017. – 381 lk.

Vaata lisaks:
Blasi Casagran, Cristina. Global data protection in the field of law enforcement : an EU perspective. – London ; New York : Routledge, 2017. – XVII, 244 lk.

Bygrave, Lee A. Data privacy law : an international perspective. – Oxford : Oxford University Press, 2014. – XXIX, 233 lk. Continue reading “Transatlantilisest andmekaitsest”

Jõustunud on uued andmekaitsereeglid

Alates 25. maist peavad kõik asutused ja ettevõtted isikuandmete töötlemisel hakkama juhinduma uuest Euroopa Parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärusest (GDPR), mis loob ühtsed reeglid selliste andmete töötlemiseks. Uue seaduse peamisi eesmärke on tugevdada õigust eraelu puutumatusele internetis ja anda inimestele parem kontroll oma andmete üle.

Uus määrus toob kaasa järgmised peamised muudatused:

  • kõik avaliku sektori asutused peavad määrama andmekaitsespetsialisti;
  • andmekaitsespetsialisti peavad määrama ka ettevõtted, kes koguvad või jälgivad andmeid või isikute tegevusi;
  • igal inimesel on õigus liigutada oma andmeid info töötlejate vahel;
  • igal inimesel on õigus keelduda oma andmete töötlemisest ning ettevõte või organisatsioon peab sellest ka teenuse tarbijat teavitama;
  • igal inimesel on võimalik paluda oma andmete kustutamist;
  • laps  peab olema vähemalt 13-aastane, et tema isikuandmeid saaks töödelda infoühiskonna teenuse pakkumisel.

Continue reading “Jõustunud on uued andmekaitsereeglid”

Isikuandmete kaitse ELis

EU data protection law / Denis Kelleher, Karen Murray. – London : Bloomsbury, c2018. –  xxxi, 515 lk. ; 24 cm.
Sisukord

2016. aasta 14. aprillil kiitis Euroopa Parlament heaks isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR), mis asendab muuhulgas ka senist Eesti isikuandmete kaitse seadust. Määrus hakkas kehtima alates 25. maist 2018. Isikuandmete kaitse üldmäärusega kaasneb mitmeid muudatusi ning uusi mõisteid. Määruse laiemaks eesmärgiks on tagada isikutele parem kontroll oma andmete üle.

Raamatus “EU Data Protection Law” analüüsitakse igakülgselt andmekaitse temaatikat Euroopa Liidus. Detailselt käsitletakse nii GDPRga kaasnevaid muudatusi kui ka teemakohaseid direktiive ja kohtupraktikat.

 

Poliitika- ja õigusfilosoofi RONALD DWORKINi pärandist

The legacy of Ronald Dworkin / eds. Wil Waluchow, Stefan Sciaraffa. – New York, NY : Oxford University Press, 2016. – XLIV, 405 lk.

Ameerika Ühendriikide ühe olulisima poliitikafilosoofi, politoloogi, juristi ja õigusfilosoofi Ronald Dworkini (1931–2013) töid tuntakse üle maailma. Artiklikogumikus The legacy of Ronald Dworkin käsitletakse Dworkini teooriaid 16 autori pilgu läbi. Kesksel kohal on tema väärtuse ühtsuse teooria, poliitilised väärtused (sh kollektiivne vastutus), riikide legitiimsus ja rahvusvaheline õigussüsteem ning väärtuste struktuur ja määratlemine õiguses. Saatesõnas Dworkini opus magnum’i Law’s empire 2015. aastal ilmunud eestikeelsele väljaandele Õiguse impeerium kirjutab Tartu ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits muuhulgas: „…just R. Dworkini käsituslaadile on iseloomulik püüd esitada ka kõige keerulisemaid väiteid vormis, mis oleks arusaadav tavalugejale, potentsiaalsele vandemehele”.

Vaata lisaks:
Dworkin and his critics : with replies by Dworkin / ed. by Justine Burley. – Malden : Blackwell, 2004. – XXIII, 412 lk

Dworkin, Ronald. Freedom’s law : the moral readings of the American Constitution. – Oxford : Oxford University Press, 1996. – VIII, 427 lk.

Dworkin, Ronald. Justice for hedgehogs. – Cambridge (Mass.) ; London : Belknap Press of Harvard University Press, 2011. – XI, 506 lk.

Continue reading “Poliitika- ja õigusfilosoofi RONALD DWORKINi pärandist”

20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga

Liitumisläbirääkimised algasid 1998. a. 31. märtsil Brüsselis avatud liitumiskonverentsiga, kus tollase eesistujariigi Suurbritannia välisminister Robin Cook esitas ELi nimel Eestile kutse alustada liitumiskõnelustega. Koos Eestiga asusid kõnelustesse ka Küpros, Sloveenia, Tšehhi, Ungari ja Poola, moodustades nn Luksemburgi grupi. Aasta hiljem esitati sama kutse veel kuuele riigile – Lätile, Leedule, Slovakkiale, Bulgaariale, Rumeeniale ja Maltale.

Läbirääkimised keskendusid 31 valdkonnale. Välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas oma konverentsi avakõnes eriti tähtsateks läbirääkimise teemadeks energiapoliitikat, põllumajandust, kalandust, transporti, keskkonda ja regionaalpoliitikat. Continue reading “20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga”

100 Eesti õigusraamatut

2. aprillist kuni 31. oktoobrini on Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis avatud näitus Eesti õigusraamatutest.

Näitus on koostatud Eesti Vabariik 100 raames. Idee algatajaks on professor Peeter Järvelaid, kellega koostöös on väljapanek valminud.

Peeter Järvelaid kirjutab näituse sissejuhatuseks järgmist: Continue reading “100 Eesti õigusraamatut”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑