Otsi

rubriik

Õigus

Droonid ja õigus

Detsembri keskel avalikustati Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni tellimusel valminud uuring Artificial Intelligence and civil law; liability rules for drones. Tehisintellekti ja robotite kasutamine on tekitanud hulgaliselt õiguslikke probleeme, mis ootavad lahendamist. Uuring annab ülevaate drooni mõiste määratlemisest, droonide liigitamisest ning tsiviilkasutuse reguleerimisest 13 liikmesriigi (Hispaania, Prantsusmaa, Belgia, Suurbritannia, Itaalia, Taani, Rootsi, Tšehhi, Poola, Hollandi, Austria, Saksamaa, Iirimaa) ja Euroopa Liidu õiguses. Käsitletakse ka sertifitseerimise ja registreerimise nõudeid ning vastutuse, kindlustuse ja riskijuhtimise küsimusi.

Vaata ka:

Hodgkinson, David ; Johnston, Rebecca. Aviation law and drones : unmanned aircraft and the future of aviation. – New York, NY : Routledge, 2018. – XV, 159 lk.

Wolf, Harrison G. Drones : safety risk management for the next evolution of flight. – London ; New York : Routledge, 2017. – IX, 172 lk.

The future of drone use : opportunities and threats from ethical and legal perspectives / ed. by Bart Custers. – The Hague : Asser Press ; Berlin : Springer, 2016. – XXIII, 386 lk.

 

 

 

 

 

 

Abiks andmekaitsespetsialistile

DPO handbook : data protection officers under the GDPR / Thomas J. Shaw. – Portsmouth, NH : IAPP, 2018. – 204 lk.

Käsiraamat on heaks abiliseks andmekaitsespetsialistile, kelle ülesandeks on kontrollida, et tema vastutusalas olev organisatsioon ja selle tegevus oleks kooskõlas 25. mail 2018 jõustunud EL isikuandmete kaitse üldmäärusega. See võib tähendada nii isikuandmete kaitse süsteemi nullist ülesehitamist, kui olemasoleva süsteemi täiendamist uutest nõuetest lähtuvalt. Valdavalt keskendub käsiraamat ettevõtetele, kuid on täiesti kasutatav ka avalik-õiguslikes asutustes.

Käsiraamat alustab oskustest ja teadmistest, mida ühelt andmekaitsespetsialistilt võiks oodata. Kuna Eestis on andmekaitsespetsialistidest puudus, on tõenäoline, et suur osa praegu ametis olevatest spetsialistidest ei oma sellisel tasemel kogemusi, kuid käsiraamatu abil saab vähemalt paika panna lüngad teadmistes, mida iseseisvalt ja koolituste abil täita.

Valdav osa käsiraamatust selgitab andmekaitsespetsialisti ülesandeid ning pakub välja tööplaani alates esimestest ettevalmistavatest sammudest ja kontrollküsimustest, mis aitavad saada ülevaadet olemasolevast ja lünkadest. Suur rõhk on pandud infoturvalisuse nõuetele, tutvustades erinevaid kasutusel olevaid standardeid ja sertifikaate, mida tavaliselt eelkõige õigusele keskendunud isikuandmete kaitse väljaannetes ei leidu. Käsiraamatu lõpetavad näidisstsenaariumid keskmise suurusega ettevõttele ja rahvusvahelisele ettevõttele.

Käsiraamatu autor on rahvusvahelise kutseliidu International Association of Privacy Professionals välja antava sertifikaadiga jurist Thomas Shaw. Väljaandja on sama kutseliit.

Lisaks käsiraamatule soovitame tutvuda ka teise sama kutseliidu poolt välja antud raamatuga Hands-on Guide to GDPR Compliance, K.L.Öqvist, F. Johnssén, Portsmouth, NH : IAPP, 2018.

Tuletame meelde, et Rahvusraamatukogust saab 7 päevaks väljaandeid ka koju laenutada, nii et tulge julgelt nende ja teiste temaatiliste raamatutega tutvuma ja laenutage koju kaasa.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Säästev areng

Atlas of Sustainable Development Goals 2018 : From World Development Indicators World Bank. – World Bank: Washington, DC, 2018. – 91 lk.

Maailmapanga poolt koostatud 2018. aasta säästva arengu eesmärkide atlas on visuaalne juhend 17 säästva arengu eesmärgi suundumustele, väljakutsetele ja mõõtmisküsimustele ning riikide võrdlev ülevaade statistiliste tabelite ja kaartidega . ÜRO säästva arengu eesmärgid katavad inimeste heaolu, majanduskasvu, tööhõive, innovatsiooni, sotsiaalse kaitse, keskkonnakaitse, energeetika, kliimamuutuse, rahvusvahelise koostöö jm teemad. Lisaks leiab analüüsist statistilisi andmeid majanduse, ekspordi, impordi ja rahanduse kohta.

Loe veel siit:

Sustainable Development Goals

https://www.un.org/sustainabledevelopment/sustainable-development-goals/

Kuidas tõlgendada inimõigusi ja mõjutada nende kaitsmist?

Contemporary issues of human rights protection in international and national settings / ed. By Stefan Lorenzmaier, Vasilka Sancin. – Baden-Baden : Nomos ; [Oxford] : Hart Publishing, 2018. – 315 lk.

Artiklikogumikus „Contemporary issues of human rights protection in international and national settings” analüüsitakse inimõiguste kaitse aspekte rahvusvahelise, Euroopa Liidu ja riigisisese õiguse vastastikuses mõjus. Erinevate riikide autorid käsitlevad Euroopa inimõiguste konventsiooni mõju riigisisesele õigusele ja kohtupraktikale. Norra, Saksamaa, Poola, Sloveenia ja Türgi näitel saame teada, missuguste katsumustega seisavad riigid silmitsi inimõiguste kaitsmisel ja rahvusvaheliste sätete rakendamisel. Samuti peatutakse inimõiguste osal Euroopa Liidu ja Ukraina vahelises assotsiatsioonilepingus ning vaadeldakse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste eksterritoriaalset avaldumist.

Vaata ka:
Damages for violations of human rights : a comparative study of domestic legal systems / ed. by Ewa Bagińska. – Cham : Springer, 2016. – XII, 486 lk.

Human rights and constitution making / Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. – New York ; Geneva : United Nations, 2018. – IV, 144 lk.

Human rights in contemporary European law / eds. Joakim Nergelius, Eleonor Kristoffersson. – Oxford (UK) ; Portland (Oregon) : Hart Publishing, 2017. – XXIV, 229 lk.

Continue reading “Kuidas tõlgendada inimõigusi ja mõjutada nende kaitsmist?”

ÜRO e-valitsemisest

UN E-Government Survey 2018 / Department of Economic and Social Affairs, – New York : United Nations, 2018.

ÜRO e-valitsemise arengu indeksis oli Balti riikidest edukaim Eesti, mis saavutas 193 riigi seas 16. koha, tabeli esimeseks tuli Taani. Leedu saavutas 40. positsiooni ja Läti jäi 57. kohale. Tabeli liider Taani sai 0,9150 punkti, järgnesid Austraalia, Lõuna-Korea, Ühendkuningriik ja Rootsi. Eesti tulemus oli 0,8486 punkti.

2018. aasta väljaandes uuritakse, kuidas valitsused saavad kasutada e-valitsust ja infotehnoloogiaid, et luua jätkusuutlik ja vastupidav ühiskond. Uuring mõõdab e-valitsuse tõhusust avalike teenuste osutamisel ja tutvustab e-valitsuse arengu ja tulemuslikkuse mudelid, samuti toob välja riigid ja valdkonnad, kus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia  ja e-valitsuse potentsiaal ei ole veel täielikult ära kasutatud ning kuidas selle arendamine võib olla kasulik.

ÜRO raamatuid saab lugeda andmebaasist UN iLibrary

 

 

 

 

 

 

 

 

Rahvusparlament ja Euroopa Liit

Winzen, Thomas. Constitutional preferences and parliamentary reform : explaining national parliaments’ adaptation to European integration. – Oxford : Oxford University Press, 2017.

Rahvusvahelise žürii otsusega Šveitsi Poliitikateaduste Assotsiatsiooni 2016. aasta noore teadlase preemia pälvinud Mannheimi ülikooli politoloogiadotsent Thomas Winzen uurib oma raamatus parlamendi õiguste olemust ja muutumist Euroopa Liidu (EL) asjades ning valitsuse tegevuse tasandil. Poliitiliste parteide mõju, koalitsiooni ja opositsiooni suhete ning riigisiseste reformide analüüs aitab mõista erinevusi liikmesriikide parlamentide vahel ja hinnata rahvusparlamentide tulevikku Euroopa Liidus.

Loe e-raamatut Constitutional preferences and parliamentary reform : explaining national parliaments’ adaptation to European integration Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

 

 

 

 

 

 

E-KOHUS – KAS JA KUIDAS?

Katsh, M. Ethan ; Rabinovich-Einy, Orna. Digital justice : technology and the internet of disputes. – New York, NY : Oxford University Press, 2017. – XV, 242 lk.

Mida rohkem pakutakse tooteid ja teenuseid internetis, seda sagedamini tekivad konfliktid ja vaidlused, ning mitte ainult Facebooki, Twitteri või Googlega. Kui uued tehnoloogiad tekitavad probleeme, siis kas ja kuidas saaks neid tõhusaimal viisil just konfliktide lahendamisel või ennetamisel kasutada. See on raamatu Digital justice : technology and the internet of disputes eesmärk.

Autorid Ethan Katsh ja Orna Rabinovich-Einy uurivad, miks traditsioonilised õigusnormid osutuvad veebikonfliktide puhul ebapiisavaiks ning tutvustavad  veebipõhise õigusemõistmise võimalusi kohtus ja kohtuväliselt (sh ODR – tarbijavaidluste lahendamise veebipõhine süsteem). Oma käsitluses toetuvad nad  näidetele tehnoloogiliste uuenduste kasutamise juhtivatest, kuid ka enim vaidlusi põhjustavatest valdkondadest – e-kaubandus, tervishoid, sotsiaalmeedia ja töösuhted. Raamat on hinnatud ja soovitatud eelkõige seetõttu, et ta on ühteaegu kirjeldav, analüüsiv ja tulevikku vaatav.

Continue reading “E-KOHUS – KAS JA KUIDAS?”

Brexit ja ELi kodakondsus

Patricia Mindus. (2017). European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence. Palgrave Macmillan.

Suurbritannia lahkumisprotsessiga Euroopa Liidust kaasneb palju muudatusi. Üks mis kindel, Euroopa integratsiooni üheks suuremaks saavutuseks peetav ELi kodakondsus ja brittide positsioon Euroopa Liidus on Suurbritannia lahkumisreferendumi järgselt seatud väga ebakindlasse seisu. Raamatus  “European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence” uuritakse, millised on Brexiti võimalikud tagajärjed rände reguleerimisele ja kodakondsusküsimustele.

Loe raamatut „European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaalisisse logitud.

Rohkem infot ja raamatuid leiab Brexiti-teemaliselt fookuslehelt.

Riigi Teataja elektrooniliselt aastatest 1918–1940

Aasta tagasi tutvustasime elektroonilist juurepääsu väljaannetele ENSV Teataja, ENSV Ülemnõukogu Teataja ning ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja. Vt siinkohal Õigusaktid elektrooniliselt aastatest 1940-1990. Nüüd on Rahvusraamatukogu andmebaasis DIGAR Eesti artiklid digiteerituna  kättesaadavad ka Riigi Teataja aastakäigud 1918–1940.

Kuigi otsingut saab teha traditsiooniliselt sõna või fraasiga, võimaldab rippmenüü valik liikuda ka kohe vastava aasta soovitud numbrile. Ühe aastakäigu piires numbreid sirvides on soovitatav kasutada noolekesi „eelmine/järgmine nr”.

Vajaliku õigusakti leidmisel on oluliseks abiks Riigi Teataja sisujuhid. Elektrooniliselt on saadaval:
Sundnormide (seaduste ja määruste) süstemaatiline nimestik. II väljaanne ; Riigi Teataja süstemaatiline sisujuht : [1918-1930] / koostanud Kohtu- ja siseministeeriumi ülesandel O. Tief. – [Tallinn] : Riigi Teataja, 1931. – XII, 424 lk.

ning paberväljaanded:
Sundnormide (seaduste ja määruste) süsteemiline nimestik ; Riigi Teataja üldine sisujuht : [1918-1925 nr. 91/92] / kokku seadnud Kohtuministeeriumi ülesandel O. Tief. – [Tallinn] : Kohtuministeeriumi kodifikatsiooniosakond, 1925. – XII, 692 lk.

Riigi Teataja süstemaatiline sisujuht : Riigi- ja omavalitsusasutistelt antud ja 1. jaan. … a. kehtivate normide alal / koostanud V. Jõgi. – [Tallinn] : Riigi Trükikoda, 1932-1940 (Tallinn : Riigi Trükikoda). – Ilmub kord aastas.

Head tutvumist ja kasutamist!

 

 

 

 

 

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑