Otsi

rubriik

Õigus

Saksi õiguspeegel

Lück, Heiner. Der Sachsenspiegel : das berühmteste deutsche Rechtsbuch des Mittelalters. – Darmstadt : Lambert Schneider, 2017. – 176 lk.

Meie lugejatel on suurepärane võimalus tutvuda mõjusa õigusraamatuga keskajast, mida peetakse ühtlasi ka esimeseks saksakeelseks proosateoseks. Õigusajaloolane ja rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert, professor Heiner Lück käsitleb oma raamatus Der Sachsenspiegel : das berühmteste deutsche Rechtsbuch des Mittelalters Saksi õiguspeegli tekkimist, sisu ja levimist, tutvustab selle koostajat Eike von Repgow-d ning vaatleb õiguspeegli mõju kuni tänapäevani, leides nt kohtupidamises üllatavaid paralleele. Raamatu eriliseks väärtuseks on käsikirjadest säilinud miniatuurmaalid, mis aitavad ette kujutada elu hiliskeskaegses ühiskonnas. Nende rikkalikesse detailidesse süüvides saame aimu kehtinud õigussuhetest.

Loe edasi “Saksi õiguspeegel”

Turvalised e-tehingud

EU eIDAS Regulation : Regulation (EU) 910/2014 on electronic identification and trust services for electronic transactions in the internal market : article-by-article commentary / edited by Alessio Zaccaria, Martin Schmidt-Kessel, Reiner Schulze, Alberto Maria Gambino. – München [etc.] : Beck [etc.], 2020. – X, 379 lk.

Raamat “EU eIDAS Regulation” seletab lahti e-identimise ja usaldusteenuste määruse kõik sätted. Määrus loob uue süsteemi turvaliste e-tehingute jaoks ettevõtjate, kodanike ja ametiasutuste vahel.  Näiteks on nüüd Eesti ettevõtjal lihtne esitada pakkumisi Rootsi avaliku teenuse konkursile ja ELi toetusi saab hallata algusest lõpuni internetipõhiselt. Ühes ELi riigis väljastatud e-ID vahendit tuleb tunnustada kõigis teistes ELi riikides. Loe edasi “Turvalised e-tehingud”

Lugejate lemmik – e-raamat Rooma õigusest

Eelmise aasta andmetel oli meie lugejate seas üks loetumaid õiguse e-raamatuid Roman law : an introduction. Hispaania päritolu jurist, õigusajaloo professor ja õppejõud Rafael Domingo toetub oma rohkem kui veerand sajandi pikkusele Rooma õiguse õpetamise kogemusele ning käsitleb Rooma õigussüsteemi seotuna Rooma ajaloo ja õiguskultuuri arenguga.

E-raamatute lugemiseks tuleb rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida.

Teemakohaseid e-raamatuid on meie kogus teisigi:

Apathy, Peter ; Klingenberg, Georg ; Pennitz, Martin. Einführung in das römische Recht. – Köln, Germany ; Wien, Austria : Böhlau Verlag, 2016. – 308 lk.

Westbrook, Raymond. Ex oriente lex : Near Eastern influences on Ancient Greek and Roman law. – Baltimore, Maryland : Johns Hopkins University Press, 2015. – 287 lk.

Law & equity : approaches in Roman law and common law / eds. E. Koops, W. J. Zwalve. – Leiden : Brill, 2014. – 229 lk. Loe edasi “Lugejate lemmik – e-raamat Rooma õigusest”

Eesti ÜRO Julgeolekunõukogus

Eesti valimine Julgeolekunõukogu liikmete hulka on märk diplomaatia küpsusest: oleme valmis osalema maailma probleemide lahendamises ja konfliktide haldamises. Julgeolekunõukogu liikmelisus aastail 2020-21 annab võimaluse tugevdada Eesti julgeolekut. Eesti on 2020. aasta maikuus ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja.
Lisaks loe Välisministeeriumi kodulehelt.

ÜRO Julgeolekunõukogu ülesanne on seista maailmas rahu ja julgeoleku eest. Iga kuu täidab üks ÜRO Julgeolekunõukogu 15 riigist eesistuja rolli. Eesistuja ülesanne on olla professionaalne partner Julgeolekunõukogu istungite korraldamisel ning paista silma läbipaistva ja ladusa asjaajamisega. Kuna eesistujaid määratakse tähestiku järgi, jõuab Eesti oma liikmesuse ajal olla eesistuja tervelt kaks korda: 2020. aasta kevadel ja 2021. aasta suvel.
Lisaks loe Eesti ÜRO-s kodulehelt.

Eesti ja teiste riikide tegemistega aitab kursis olla, kui lugeda resolutsioone ja dokumente ning tutvuda ÜRO Julgeolekunõukogu koduleheküljel uuema infoga.

Julgeolekunõukogu protseduurireeglid
Julgeolekunõukogu dokumendid
2020. aasta dokumendid

Loe publikatsioone ja dokumente UN iLibrary vahendusel.

Lisaks vaata Eesti diplomaatide tegemisi ÜRO Julgeolekunõukogus

Suur valik teaduskirjastuste e-raamatuid

Eriolukorras on paljud kirjastused, ka teadusraamatute kirjastused, teinud e-raamatute kogud kasutajatele rohkem kättesaadavaks.

Järgmistele andmebaasidele on mõne aja jooksul ligipääs kõigil Rahvusraamatukogu registreeritud kasutajatel. Täistekstide lugemiseks tuleb sisse logida kasutajatunnuste, ID-kaardi või mobiilID-ga. Kasutajaks saab registreerida ka raamatukogu kodulehe kaudu https://sso.nlib.ee/register

e-raamat

Mai lõpuni oli võimalik lugeda tasuta kirjastuse Taylor&Francis e-raamatuid. Loe edasi “Suur valik teaduskirjastuste e-raamatuid”

Riikide praktika COVID-19 piiramiseks

Õiguskantsler Ülle Madise on ühismeedias kirjutanud: seadused lubavad nakkusohu tõttu piirata liikumist, ära jätta avalikke üritusi, tõhustada kontrolli piiril ja kõike muud, mis vaja. https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ulle-madise-eesti-saab-koroonaviiruse-levikule-pohiseadusparaselt-piiri-panna?id=89187811

Seda on ka riigid erineval moel teinud. Tutvustame valikuliselt riikide poolt vastu võetud õigusakte, eelnõusid, seaduste muudatusi, abipakkette ja ülevaateid, mis aitavad piirata koroonaviiruse levikut, säilitada riikide julgeolekut ja toimimist.

Austria

COVID-19-Gesetz (397/A)
https://www.parlament.gv.at/PAKT/VHG/XXVII/A/A_00397/index.shtml

Loe edasi “Riikide praktika COVID-19 piiramiseks”

Põhiseadus kui põhi seadus

Weber, Albrecht. European constitutions compared. – München : Beck, 2019. – XVII, 221 lk.

Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 100 aastat tagasi, täpsemalt 15. juunil 1920. Euroopa Liidu põhiõiguste harta jõustumisest möödus 2019. aasta 1. detsembril 10 aastat. Põhiseadusest räägitakse sel puhul palju rohkem kui tavaliselt, ka põhiõigustega seonduv satub sagedamini aruteluteemade hulka. See on hea põhjus pöörata suuremat tähelepanu põhiseaduse tähendusele ja põhiseaduses sätestatule.

Meie kogusse on jõudnud põhjalik uurimus Euroopa riikide põhiseadustest, nende ühisjoontest ja eripäradest. Raamatu European constitutions compared autor, emeriitprofessor Albrecht Weber võrdleb riikide põhiseadusi. Käsitluse pidepunktideks on terminoloogia, põhiseaduse mõiste ja funktsioon, põhimõtted, kaitse, muutmine, põhiseaduseõiguse allikad jms. Peatutakse ka võimude lahususel, põhiseaduslikel institutsioonidel ja riigivõimu korraldusel põhiseaduse vaates. Kokku 14 peatükki põhjalikku analüüsi, sh Euroopa Liidu, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning kohtupraktika mõju põhiseadusõigusele.

Loe edasi “Põhiseadus kui põhi seadus”

Sõnavabadusest uues meedias

Koltay, András. New media and freedom of expression : rethinking the constitutional foundations of the public sphere. – Oxford, UK : Hart Publishing, 2019. – XX, 260 lk.

 

Kirjastuse Hart Publishing raamatusarjas Hart studies in comparative public law ilmus 25. köide – New media and freedom of expression : rethinking the constitutional foundations of the public sphere. See on käsitlus sõna- ja ajakirjandusvabadusest uue meedia vaates. Kõigepealt annab autor ülevaate sõnavabaduse põhimõtetest, piiridest ja kaitsest erinevates õigussüsteemides ning ajakirjandusvabaduse-sõnavabaduse suhestusest ja meedia reguleerimisest. Kuna oluline osa meie suhtlusest ning info vahendamisest on liikunud internetti, huvitab autorit traditsiooniliste põhimõtete ja regulatsioonide kehtivus internetis. Autor analüüsib interneti-teenuse pakkujate, otsingumootorite ja sotsiaalmeedia platvormide kui info avalikkusele vahendajate mõju, tegevuse reguleerimist ja vastutust sõnavabaduse kontekstis. Loe edasi “Sõnavabadusest uues meedias”

Rahvusvaheline Valuutafond finantsstabiilsusest ja kliimamuutustest

2020. aasta algusest on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) e-raamatukogu kõigile kasutajatele tasuta IMF eLibrary

E-raamatukogu võimaldab  juurdepääsu perioodikaväljaannetele, raamatutele ja uuringutele.
Climate Change and Financial Risk / Pierpaolo Grippa ; Jochen Schmittmann ; Felix Suntheim. –
Finance & Development, Vol.56 (2019).
Artikkel tugineb 2019. aasta oktoobri ülemaailmse finantsstabiilsuse aruande 6. peatükile.
Kliimamuutused on juba reaalsus. Üha raevukamad tsüklonid ja pikenenud põuad hävitavad infrastruktuuri ja hävitavad elatusvahendid ning aitavad kaasa massilisele rändele. Tõusvate temperatuuride vastu võitlemiseks võetavad meetmed, mis on seni olnud ebapiisavad, võivad ärimaailmas tekitada probleeme nagu fossiilkütuste hiiglased äratavad vajaduse taastuvate energiaallikate järele ja autotootjad kiirendavad investeeringuid puhtamatesse sõidukitesse.

Kuid kliimamuutuste majanduskulude mõõtmine on alles pooleli. Me saame hinnata ilmastikuolude muutumise ning sagedasemate ja intensiivsemate loodusõnnetuste koheseid kulusid, kuid suurem osa võimalikest kuludest jääb tüüpilise majandusanalüüsi piiridest välja. Kliimamuutuste majanduslik mõju tõenäoliselt kiireneb, ehkki mitte sujuvalt. Näiteks võib merevee taseme tõus ja äärmuslike ilmastikunähtuste suurem esinemissagedus põhjustada majaomanikele kahju ja kinnisvara väärtust vähendada. Tulevaste põlvkondade jaoks sõltub kahju ulatus täna tehtavatest poliitilistest valikutest.

Global Financial Stability Report, October 2019 : Lower for Longer / Washington, D.C. : International Monetary Fund, 2019. – 106 lk.

2019. aasta oktoobri ülemaailmses finantsstabiilsuse aruandes määratletakse globaalse finantssüsteemi praegused peamised nõrgad kohad nagu ettevõtete võlakoormuse suurenemine, institutsionaalsete investorite suurenenud riskantsemate ja mittelikviidsete varade osalus ning arenevate riikide kasvav sõltuvus välislaenudest. Aruandes tehakse ettepanek, et poliitikakujundajad leevendaksid neid riske rangema ettevõtete järelevalve ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve kaudu, tugevdades järelevalvet ning rakendades ettevaatlikke riigivõla haldamise tavasid ja raamistikke tärkava turumajanduse ja piirialade turumajanduse jaoks.
Loe edasi “Rahvusvaheline Valuutafond finantsstabiilsusest ja kliimamuutustest”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑