Otsi

rubriik

Parlamentarism

Osalusdemokraatia: kollektiivsed pöördumised, petitsioonid ja kodanikualgatused

Kas me alati tunneme oma võimalusi ühiskonnaelu korraldamises kaasa rääkida? Võib julgelt väita, et osalusdemokraatia on viimaste aastakümnetega tugevnenud.

Näiteks 2014. aastal võttis Riigikogu vastu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse, millega loodi võimalus esitada Riigikogule rahvaalgatuse korras ettepanek (kollektiivne pöördumine) Riigikogu pädevuses oleva kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks. Pöördumisele on vaja koguda vähemalt 1000 Eesti kodaniku toetusallkirja.

Riigikogu XIII koosseisu jooksul võeti menetlusse 38 kollektiivset pöördumist. Kõige rohkem muret teevad nende pöördumiste põhjal otsustades Eesti inimestele keskkonnaküsimused (veelindude tapmine, Narva-Jõesuu metsade säilitamine, põlevkivienergeetikaga seonduv jm) ja sotsiaaltemaatika (esimeste haiguspäevade Loe edasi “Osalusdemokraatia: kollektiivsed pöördumised, petitsioonid ja kodanikualgatused”

Raamat Riigikogu ajaloost

Jaak Valge „Eesti parlament 1917-1940“ on Riigikogu Kantselei tellimusel teostatud uurimus.

Ligi 700 leheküljel on käsitletud parlamendi algusaegu – aastaid Asutava Kogu kokkutulemisest kuni VI Riigikogu viimase istungini 1940. aastal.

Autori sõnul on Eesti ajalugu – kitsamalt Eesti sisepoliitika ajalugu ning selle tuumaks olev Eesti parlamendi ajalugu – kahe maailmasõja vahelises heitlikus Euroopas sedavõrd omapärane, huvitav, täis vapustavaid õnnestumisi, aga ka haledaid ebaõnnestumisi, et selle silumine oleks patustamine ajaloo vastu ning vähendaks nende sündmuste võimsat potentsiaali inspireerida kaasaega.

Kuigi varem on koostatud mõned teemakohased või teemale lähedased lühemad käsitlused, ei ole Eesti Riigikogule keskendunud põhjalikumat teost seni kirjutatud.

Raamatus on esitatud kõigi esinduskogude põhiandmed, liikmete nimekirjad, õigusloome statistika ning parlamendi tööd raamistanud ja reguleerinud peamised dokumendid. Keskendutud on parlamendi sisulisele tööle ja just neile küsimustele, kus parlament tegi Eesti ajalugu kõige rohkem mõjutanud otsuseid.

Toimumas on Euroopa Parlamendi valimised

Sel aastal toimuvad Eestis juba neljandat korda Euroopa Parlamendi valimised.

Valimispäev on Eestis 26. mail. Eel- ja e-hääletada saab 16.-22. maini.

Varasematel kordadel ei ole Eesti kodanikud kuigi aktiivselt valimistel osalenud. 2004. aastal oli osalusprotsent 27 %, 2009. aastal – 43 % ja 2014. aastal – 36 %.

2019. aasta valimistulemused selguvad 26. mai öösel, sest reeglite kohaselt ei tohi üheski liikmesriigis valimistulemusi avaldada enne, kui viimased valimisjaoskonnad Euroopa Liidus on suletud. Loe edasi “Toimumas on Euroopa Parlamendi valimised”

I Riigikogu liikmed

Eesti Rahvusraamatukogus valmis Riigikogu I koosseisu elulugude e-väljaanne (2019, koostaja Piret Viljamaa, kujundaja Margit Plink, toimetajad Rita Hillermaa ja Gerli Randjärv, tehniline toimetaja Piret Pärgma).

 

Hintparemf

100-liikmelise Riigikogu I koosseisu volitused kehtisid 20.12.1920−30.05.1923. Parlamenti said kümnest valimisnimekirjast valitud liikmed. Tuuakse kõigi koosseisu kuulunud 168 liikme elulood, mis on jagatud kahte ossa, ees pikemalt, taga väga lühidalt Riigikogus olnud liikmed. Elulugude maht on erinev, mõne liikme kohta on materjali ilmunud väga palju, mõne isiku kohta sai lisainfot arhiividest, kuid on ka neid, kelle kohta eluloolisi andmeid ei õnnestunudki kuigivõrd leida. Võib-olla oskavad väljaande lugejad täiendada?

Kuivade faktide ilmestamiseks on lisatud karikatuure ning tsitaate, need annavad edasi ka ajastu vaimu ning (loodetavasti) toovad selle tänapäeva lugejale lähemale.

E-väljaande ühe plussina tuleb rõhutada, et allikad on võimalusel lingitud.

Loe väljaannet “I Riigikogu liikmed” siit.

 

Täiendavaid eluloolisi andmeid võib saata e-postile: yktsaal@nlib.ee

Featured post

Kuidas selgitada seadusandliku võimu rolli ja arengut Lääne-Euroopas?

Koss, Michael. Parliaments in Time: The Evolution of Legislative Democracy in Western Europe, 1866-2015. – Oxford : Oxford University Press, 2018.

Müncheni Ülikooli võrdleva poliitika professor Michael Koss pakub raamatus “Parliaments in Time: The Evolution of Legislative Democracy in Western Europe, 1866-2015” uudset  lähenemisviisi parlamentaarse institutsiooni arengu mõistmiseks. Nelja Lääne-Euroopa riigi näitel kirjeldatakse parlamendi protseduuriliste reformide ja seadusandliku võimu rolli säilimise põhjuslikku seost.

Autor analüüsis Suurbritannias, Prantsusmaal, Rootsis ja Saksamaal ajavahemikus 1866-2015 algatatud 90 protseduurilist seadusandlikku reformi, mille abil püüti kas tsentraliseerida kontrolli parlamendi tegevuskavade üle või suurendada parlamendikomisjonide volitusi. Selgus, et üheksakümnest reformist vaid üheksateist on muutuste mõttes märkimisväärsed. Ülejäänud olid institutsionaalse konservatiivsuse väljendused, pigem järk-järgulisi ümberkorraldusi  esilekutsuvad või lihtsalt ebaõnnestunud.

Järeldatakse, et Lääne-Euroopa parlamentide protseduuriliste reformide peamine eesmärk  on olnud seadusandliku võimu tugevdamine ning säilitamine.

Loe e-raamatut “Parliaments in Time: The Evolution of Legislative Democracy in Western Europe, 1866-2015“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

Parlamendiraamatukogu 100

Parlamendi lugemissaalis on avatud näitus  „Riigiraamatukogu 100“, hõlmates perioodi 1918-1940.
Riigiraamatukogu loodi 21. detsembril 1918 Eesti Ajutise Valitsuse määrusega
Riigiraamatukogu on kõigist Eesti raamatukogudest ainus, mille loomine on otseselt seotud Eesti Vabariigi tekkega. Ta kasvas ja arenes koos vabariigiga ning oli parlamendiraamatukoguna muudatuste suhtes tundlikum kui ükski teine raamatukogu.
Riigiraamatukogu põhivaraks sai endine Eestimaa Kubermangu Valitsuse raamatukogu, mis koosnes põhiliselt Vene riigi seaduste ja määruste kogudest jne.
Raamatukogu esimene tööruum oli tuba Toompea lossi kolmandal korrusel Ministrite Nõukogu vahetus läheduses.
6. novembril 1920 kinnitati raamatukogu juhatajaks Nikolai Päts (1871–1940). Ta oli hariduse saanud Riia vaimulikus seminaris ning töötanud nii vene õigeusu preestrina kui ka olnud tegev seltsi- ja ühiskondlikus elus. Päts nägi esimesena Riigiraamatukogus rahvusmälu talletajat. Loe edasi “Parlamendiraamatukogu 100”

100 Eesti õigusraamatut

2. aprillist kuni 31. oktoobrini on Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis avatud näitus Eesti õigusraamatutest.

Näitus on koostatud Eesti Vabariik 100 raames. Idee algatajaks on professor Peeter Järvelaid, kellega koostöös on väljapanek valminud.

Peeter Järvelaid kirjutab näituse sissejuhatuseks järgmist: Loe edasi “100 Eesti õigusraamatut”

Eesti parlamentarismi algus – Maapäev 100

2018. aasta aprillis avatakse Rahvusraamatukogus näitus “Maapäev 100” , mis on pühendatud Eesti esimesele esinduskogule – Eestimaa Ajutisele Maanõukogule ehk maapäevale.

Varem oli näitus üleval Riigikogu hoones.

Maanõukogu juubeli tähistamiseks on Riigikogu kodulehel fookusteema „Maapäev 100“. Kronoloogilises ülevaates on toodud välja peamised poliitilised sündmused aprillist kuni detsembrini 1917. Tekstilist osa ilmestavad fotod isikutest ja dokumentidest, samuti väljavõtted Maanõukogu protokollidest.

2018. aasta sügisel on kavas täiendada raamatukogu kodulehel olevat e-näitust „Meie parlament ja aeg“, kust leiab ka Maanõukoguga seotud sündmusi.

Loe edasi “Eesti parlamentarismi algus – Maapäev 100”

Taastulemine – VII Riigikogu alustas

Oktoobris avame Riigikogu hoones näituse VII Riigikogu kokkukutsumisest 1992. aastal. Näitus valmis koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Veidi ajaloost. Teatavasti peatus parlamentaarse demokraatia areng Eestis juba 12. märtsil 1934, mil võim koondus riigivanem Konstantin Pätsi ja kaitsevägede ülemjuhataja Johan Laidoneri kätte. V Riigikogu tegevus peatati 2. oktoobril 1934 ning järgmise aasta märtsis keelustati parteide tegevus. 17. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti ja riigi demokraatlik areng katkes kuni iseseisvuse taastamiseni 20. augustil 1991.

Riigikogu valimiste üldreeglid on sätestatud põhiseaduses: „/…/ Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtete alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.”

Loe edasi “Taastulemine – VII Riigikogu alustas”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑