Otsi

rubriik

Poliitika

Maailmamajanduse ülevaade OECD-lt

OECD ajutises aruandes ”OECD Interim Economic Assessment Coronavirus: The world economy at risk” rõhutatakse, et maailmamajandus on hetkel kõige ebakindlamas olukorras pärast eelmist finantskriisi. Koronaviirus (COVID-19) on löögi andnud globaalsele majanduskasvule, mis on viimase kahe aasta jooksul jahenenud tagasihoidlikule tasemele. Majandusnäitajad, näiteks söenõudlus, viitavad Hiina majanduse järsule aeglustumisele 2020. aasta esimeses kvartalis. Loe edasi “Maailmamajanduse ülevaade OECD-lt”

Ülevaade Põhjamaadest

Üle kahe aasta ilmub Põhjamaade Ministrite Nõukogu ülevaade „State of the Nordic Region“. 2020. aasta väljaandes avaldatakse lootust, et kümne aasta pärast on Põhjamaade majandus kestliku arengu esirinnas.

Demokraatlikele Põhjamaadele teevad siiski muret vananev rahvastik, töö muutuv iseloom ning kasvav ebavõrdsus. Raportist leiab näiteks 1990–2019 rahvastikumuutuse ülevaate – kuigi Põhjamaade rahvastik on hoogsalt kasvanud, tuli ⅔ sisserände arvel ning praegu on Islandi, Norra ja Soome loomulik iive madalam kui kunagi varem. Kui 1971. aastal oli esmasünnitaja keskmine vanus 21 aastat, siis 2018. aastaks on see tõusnud 30-le. Tuuakse andmeid sisserände kohta, sh omavalitsuste kaupa suurima vähemusrahvuse päritolumaa alusel. Vananeva rahvastiku osas loodetakse, et toime aitab tulla aktiivne vananemine, elukeskkonna kohandamine vanemaealistele sobilikumaks ning pensionäride kaasamine ühiskonnaellu.

Eelnevaga seostub ka tööturu areng, kuid veelgi rohkem kardetakse / oodatakse töö automatiseerimisega seotud muutusi. Järeldatakse, et umbes kolmandik Põhjamaade töökohtadest on lähikümnenditel seetõttu kadumisohus. Kasvava ebavõrdsusega seoses tuuakse huvitav fakt, et tänapäeval teistele eeskujuks olev Rootsi oli 1900. aastate algul üks ebavõrdsema sissetulekuga riike – seega, ühiskonna trende saab igal hetkel pöörata. Põhjamaade tugevus on riikidevaheline koostöö ja oskus teiste kogemustest õppida.

Loe ka 2018. aastal ilmunud ülevaadet.

Horvaatiast sai uus eesistujariik

Uue aasta algus tõi kaasa ka uue Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi.

1. jaanuaril andis Soome teatepulga Euroopa Liidu värskeimale liikmesriigile, algas 6 kuud kestev Horvaatia eesistumisperiood. Horvaatia sai Euroopa Liidu liikmeks 2013. aastal ja kannab eesistujariigi kohustusi esmakordselt. Loe edasi “Horvaatiast sai uus eesistujariik”

„Riigikogu XIII koosseis: statistikat ja ülevaateid“

Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös on valminud juba viies Riigikogu statistikakogumik „Riigikogu XIII koosseis: statistikat ja ülevaateid“. 2019. aasta lõpul ilmunud väljaanne jätkab senist traditsiooni ning seetõttu on lihtne eri koosseisude arvulisi näitajaid võrrelda. Seekord on võrdlusarve toodud alates IX koosseisust. Näiteks:

IX Riigikogus oli liikmeid koos asendusliikmetega 128, X koosseisus 158, XI 141, XII 150 ja XIII 154.

Huvitav on võrrelda uustulnukate osakaalu: X koosseisus oli esmakordselt Riigikokku valituid 61% liikmete koguhulgast, XI koosseisus 38%, XII 35% ning XIII 41%.

Mõistetav on algatatud seaduseelnõude hulga vähenemine: IX koosseisus 1124, X 932, XI 800, XII 668, XIII 586. Kui aga vaadata vastuvõetud seaduste osakaalu algatatud seaduseelnõudest, tuleb välja, et see on väga stabiilne: IX koosseisus 70%, X 71%, XI 70%, XII ja XIII 72%.

Kuigi valdavalt algatab eelnõusid Vabariigi Valitsus, on seadusandlik võim Riigikogul ning seetõttu lasub tal ka kohustus ühiskonna vajadusi tunda ja tunnetada. Ilmselt just selle funktsiooni täitmise ühe osana on järjest enam arutatud olulise tähtsusega riiklikke küsimusi: IX koosseisus 17, X 19, XI 28, XII 29 ja XIII 39 korral.

Viimastel aastatel on avardunud kodanike võimalused seadusloomet mõjutada: Riigikogu XIII koosseisu volituste ajal võeti menetlusse 38 kollektiivset pöördumist ning käes on ka esimesed tulemused: näiteks ühel juhul algatati pöördumisest tulenevalt seaduseelnõu, ühel juhul täiendati pöördumise alusel muudatusettepanekutega menetluses olevat eelnõu jne.

Riigikogu ei võta ainult vastu seadusi, vaid teostab ka parlamentaarset kontrolli. XIII koosseis oli esitatud arupärimiste, kirjalike küsimuste ja vastatud infotunniküsimuste poolest aktiivsem kui eelnevad kolm koosseisu (XIII Riigikogus kokku 1567, X 1346, XI 1449, XII koosseisus 1192).

Kogumikud sisaldavad lisaks statistikale ka ülevaateartikleid.

Kõik kogumikud leiab Riigikogu kodulehelt.

Rahvusvaheline Valuutafond finantsstabiilsusest ja kliimamuutustest

2020. aasta algusest on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) e-raamatukogu kõigile kasutajatele tasuta IMF eLibrary

E-raamatukogu võimaldab  juurdepääsu perioodikaväljaannetele, raamatutele ja uuringutele.
Climate Change and Financial Risk / Pierpaolo Grippa ; Jochen Schmittmann ; Felix Suntheim. –
Finance & Development, Vol.56 (2019).
Artikkel tugineb 2019. aasta oktoobri ülemaailmse finantsstabiilsuse aruande 6. peatükile.
Kliimamuutused on juba reaalsus. Üha raevukamad tsüklonid ja pikenenud põuad hävitavad infrastruktuuri ja hävitavad elatusvahendid ning aitavad kaasa massilisele rändele. Tõusvate temperatuuride vastu võitlemiseks võetavad meetmed, mis on seni olnud ebapiisavad, võivad ärimaailmas tekitada probleeme nagu fossiilkütuste hiiglased äratavad vajaduse taastuvate energiaallikate järele ja autotootjad kiirendavad investeeringuid puhtamatesse sõidukitesse.

Kuid kliimamuutuste majanduskulude mõõtmine on alles pooleli. Me saame hinnata ilmastikuolude muutumise ning sagedasemate ja intensiivsemate loodusõnnetuste koheseid kulusid, kuid suurem osa võimalikest kuludest jääb tüüpilise majandusanalüüsi piiridest välja. Kliimamuutuste majanduslik mõju tõenäoliselt kiireneb, ehkki mitte sujuvalt. Näiteks võib merevee taseme tõus ja äärmuslike ilmastikunähtuste suurem esinemissagedus põhjustada majaomanikele kahju ja kinnisvara väärtust vähendada. Tulevaste põlvkondade jaoks sõltub kahju ulatus täna tehtavatest poliitilistest valikutest.

Global Financial Stability Report, October 2019 : Lower for Longer / Washington, D.C. : International Monetary Fund, 2019. – 106 lk.

2019. aasta oktoobri ülemaailmses finantsstabiilsuse aruandes määratletakse globaalse finantssüsteemi praegused peamised nõrgad kohad nagu ettevõtete võlakoormuse suurenemine, institutsionaalsete investorite suurenenud riskantsemate ja mittelikviidsete varade osalus ning arenevate riikide kasvav sõltuvus välislaenudest. Aruandes tehakse ettepanek, et poliitikakujundajad leevendaksid neid riske rangema ettevõtete järelevalve ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve kaudu, tugevdades järelevalvet ning rakendades ettevaatlikke riigivõla haldamise tavasid ja raamistikke tärkava turumajanduse ja piirialade turumajanduse jaoks.
Loe edasi “Rahvusvaheline Valuutafond finantsstabiilsusest ja kliimamuutustest”

Parlamentaarne koostöö ja diplomaatia

Parliamentary cooperation and diplomacy in EU external relations : an essential companion / edited by Kolja Raube, Meltem Müftüler-Baç, Jan Wouters. – Cheltenham, UK ; Northampton, MA, USA : Edward Elgar Publishing, [2019]. – xxx, 514 lk.

Euroopa Liidu lugemissaalist leiab nüüd põhjaliku artiklikogumiku parlamentide, sh Euroopa Parlamendi rollist Euroopa Liidu (EL) välissuhetes. Tegu on seni suhteliselt vähe käsitletud teemaga. Kogumikus analüüsitakse parlamentide rolli politoloogia ja õiguse vaatenurgast, vaatluse alla võetakse olulised juhtumiuuringud. Tõestust leiab parlamentide kasvav võrgustumine ja koostöö nii ELi sees kui ka väliste osalejatega. Loe edasi “Parlamentaarne koostöö ja diplomaatia”

Parlamentidevaheline Liit

Sel aastal tähistas 130. aastapäeva üks oluline rahvusvaheline organisatsioon. Esimene parlamendiliikmete tegevust koordineeriv rahvusvaheline organisatsioon Parlamentidevaheline Liit (Inter-Parliamentary Union, IPU) moodustati 30. juunil 1889.

IPU assamblee tuleb kokku kaks korda aastas. 13.–17. oktoobril 2019 toimub 141. assamblee Belgradis Serbias. Üldarutelu teema on „Rahvusvahelise õiguse tugevdamine: parlamentaarsed rollid ja mehhanismid ning regionaalsesse koostöösse panustamine“. Lisaks arutletakse näiteks universaalse tervisekaitse üle, kokku saavad parlamentide nais- ja noorliikmed jne. Ülekandeid assambleelt saab jälgida siit. Näiteks kutsuti osalejaid üles arutlema teemadel, kuidas saavad parlamendid ja parlamendiliikmete organisatsioonid mõjutada rahvusvaheliste organisatsioonide läbipaistvust ning kuidas saavad parlamendiliikmed paremini tuvastada konfliktide algpõhjusi ja lahendada neid enne, kui need kontrolli alt väljuvad.

Parlamentidevahelise Liidu veebilehel on lühiülevaade organisatsiooni ajaloost. Põhjalikust andmebaasist leiab andmeid maailma parlamentide, nende liikmete, valimiste ja töökorralduse kohta. Andmeid saab ka võrrelda: näiteks võib 2019. aasta seisuga leida parlamentide alamkodade ja ühekojaliste parlamentide liikmete arvu. Andmetest nähtub, et täpselt sama palju liikmeid kui Riigikogus on veel ühes parlamendis – vaata järgi!

Fotol Serbia parlament. Allikas: Pixabay

Tulevik on praegu

„Meie maailm, nagu me seda tunneme ja tulevik, mida me soovime, on ohus.“ Nii alustab oma eessõna üleilmse kestliku arengu 2019. aasta aruandele ÜRO peasekretär António Guterres. Aruande „Tulevik on praegu: teadus kestliku arengu saavutamise teenistuses” koostajad nõuavad kiiret ja kooskõlastatud tegutsemist ning hoiatavad, et eesmärgi – vaesuseta maailm, kus on tagatud kõigi heaolu – saavutamine aastaks 2030 on endiselt võimalik, kuid ainult siis, kui inimeste ja looduse vahelised suhted muutuvad põhjalikult ja sotsiaalne ebavõrdsus väheneb.

reportfuture3Majanduskasvu saavutamine materiaalsete kaupade tarbimise suurendamisega ei ole globaalsel tasandil enam tulemuslik. Prognooside kohaselt peaks materjalide globaalne kasutus aastatel 2017–2060 peaaegu kahekordistuma, 89 gigatonnilt 167 gigatonnini, vastavalt kasvavad ka kasvuhoonegaaside heitkogused ja tootmise muud toksilised mõjud. Senise kursi muutmiseks peab maailm teadusliku lähenemisega ümber kujundama inimtegevuse võtmevaldkonnad, sealhulgas toidu, energia, tarbimise, tootmise ning linnade olemuse ja toimimise, arvestades keskkonnahoidu ja inimeste heaolu. reportfuture5Eesmärgi saavutamine nõuab tugevat poliitilist tahet ja pühendumust ning tuleb silmas pidada, et puuduvad kõigile sobivad lahendused. Oma panuse saavad anda kõik, üksikisikutest riikideni.

Aruandega saab tutvuda siin

reportfuture6

Eesti õigusbibliograafia ja Vabariigi Presidendi bibliograafia

Eesti õiguskirjandus ühes andmebaasis 

Eesti õigusbibliograafia (BIE) on andmebaas, mis sisaldab Eestis ilmunud õiguskirjandust, Eesti õigusteadlaste töid ja Eesti õigussüsteemi kohta välismaal ilmunut. BIE_infograafikaPNG

Andmebaas on heaks abiliseks kõigile, kelle jaoks on oluline kiirelt leida õigusalast materjali –  tudengile, spetsialistile, juristile, õiguse ajalooga tegelejale jne.

Andmebaasi leiab aadressilt www.nlib.ee/bie  Loe edasi “Eesti õigusbibliograafia ja Vabariigi Presidendi bibliograafia”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑