Otsi

rubriik

Poliitika

Euroopa inimõiguste konventsioon 70

4. novembril 1950 Roomas allkirjastatud Euroopa inimõiguste konventsioon sätestas õigused, mida riigid peavad täitma. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: elule, isikuvabadusele ja -puutumatusele; õiglasele kohtumenetlusele tsiviil- ja kriminaalasjades; valida esindusorganeid ja olla ise nendesse valitud; südametunnistuse-, mõtte- ja usuvabadusele; sõnavabadusele; omandile.
Eesti liitus konventsiooniga 16. aprillil 1996.

Euroopa Nõukogu eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet. Euroopa Nõukogu asub Prantsusmaal Strasbourgis ja katab oma 47 liikmesriigiga nüüdseks praktiliselt kogu Euroopa mandri – Soomest kuni Türgini ja Portugalist Venemaani.
Eesti ühines Euroopa Nõukoguga 14. mail 1993.

Euroopa inimõiguste konventsiooni alusel asutati
Euroopa Inimõiguste Kohus
Euroopa Inimõiguste Kohus, lahendid
Euroopa Inimõiguste Kohus, küsimused ja vastused
Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid Riigi Teatajas

Loe edasi “Euroopa inimõiguste konventsioon 70”

ÜRO 75

ÜRO 75 : kujundame tulevikku koos
Hetke trendid maailmas
ÜRO keskkonnaprogrammi rahandusalgatus (UNEP FI)

ÜRO loodi 24. oktoobril 1945, kui harta olid ratifitseerinud Hiina, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja enamus teisi allakirjutanuid. ÜRO on oma tegevusaja jooksul viinud läbi kümneid rahuvalveoperatsioone, aidanud kaasa koloniaalstaatusest vabanenud riikide taasiseseisvumisele, abistanud näljahädalisi ning suurte keskkonnakatastroofide ohvriks langenud piirkondi. Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991.

ÜRO aruandes „Report of the UN Economist Network for the UN 75th Anniversary: Shaping the Trends of Our Time“ uuritakse viit megatrendi: kliimamuutused; demograafilised muutused, rahvastiku vananemine; linnastumine; digitaalsete tehnoloogiate esile kerkimine ja ebavõrdsus – mis mõjutavad majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tulemusi. Tuleb teha jõupingutusi, et tagada tegevuskava 2030 täielik täitmine ja seada alus järgmise 75 aasta jooksul kaasavale, jätkusuutlikule ja õiglasele tulevikule.

13. oktoobril 2020 Genfis toimunud UNEP FI ülemaailmsel ümarlaual teemal „Finantseeriv ringlus“ arutati, kuidas finantsasutused saavad aidata globaalset majandust ümber kujundada, muutes meie tarbimis- ja tootmisviisi. ÜRO Keskkonnaprogrammi UNEPi uus raport „Financing Circularity: Demystifying Finance for the Circular Economy“ toob välja finantsasutuste kriitilise rolli ringluskasvu edendamisel, investeerides ettevõtetesse, mis lähenevad säästlikumalt tootmisele ja tarbimisele.

Üleminek ringmajandusele, mis kasutab ressursse tõhusamalt, minimeerides samal ajal reostust, jäätmete ja süsinikdioksiidi heitkoguseid, võib tekitada triljoneid dollareid ärivõimalusi, kaitstes samal ajal meie ökosüsteemide tervist. Aruandes tuuakse välja finantsasutuste võimalused ringluse suurendamiseks ja uuritakse mitmes sektoris juba toimuvaid üleminekuid. Ringmajandusse liikumine võib aastaks 2030 toota 4,5 triljonit USA dollarit aastatoodangut, aidates samal ajal saavutada säästva arengu eesmärke, kaitsta meie ökosüsteemide tervist ja võimaldada jätkusuutlikku taastumist pärast COVID-19 pandeemiat. Pangad, kindlustusandjad ja investorid võivad mängida kriitilist rolli, pakkudes ettevõtetele finantstooteid, mis aitavad kaasa ringmajandusele, säästavad
loodusvarasid ja väldivad raiskamist või vähendavad seda. Finantsasutustel puudub praegu teadlikkus ringlusest, samuti teadmised, tooted ja teenused ärivõimaluste ärakasutamiseks.

Ärimudelite kasv nõuab struktuurilisi ja tehnoloogilisi muutusi, sealhulgas innovatsiooni toodete ja teenuste kujundamisel ja tootmisel; põllumajanduse sisendite vähendamine; toidujäätmete vähendamine ja digitaalsete tehnoloogiate kasutamine tarneahelate läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Aruande jaoks küsitletud finantsasutused tõdesid, et ringlusse võtmise suurendamiseks on võimalusi hoonete ning ehituse, toiduainete ja põllumajanduse, kemikaalide ja elektroonika sektoris. Aruandes uuritakse nendes sektorites juba käimasolevaid üleminekuid, samuti töötleva tööstuse, rõivaste ja moe, kaevandamise ja energeetika valdkonnas ning innovatsioonis sellistes valdkondades nagu digitaalne tehnoloogia.

Keskkonnateemalisi raamatuid loe veel Rahvusraamatukogu õigusteaduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis ja ÜRO keskkonnalehelt
https://www.unepfi.org/category/publications/
ÜRO e-raamatuid loe
UN iLibrary

Parlamentidevaheline Liit (IPU) – tagasivaade 2019. aastale

Kuidas mõõta rahvusvaheliste organisatsioonide, erinevate mõttekodade ja liitude tööd? Tulemuste näitamine on oluline ning Parlamentidevahelise Liidu (Inter-Parliamentary Union, IPU) 2019. aasta tegevusaruanne keskenduski saavutatule, st ülevaates ei antud aru tehtust, vaid tehtu mõjust. IPU-l on kaheksa strateegilist eesmärki: tugevate demokraatlike parlamentide toetamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, inimõiguste kaitse, rahu tagamine, parlamentidevahelise dialoogi edendamine, noorte võimestamine, parlamentide kaasamine globaalse arengu eesmärkide elluviimiseks ning globaalses valitsemises demokraatlike põhimõtete juurutamine.

Loe edasi “Parlamentidevaheline Liit (IPU) – tagasivaade 2019. aastale”

Naised poliitikas

Ilmus väljaanne Naised Eesti parlamendis, 1917-1940 ja 1992-2019.

Väljaanne  annab ülevaate Eesti parlamendi naisliikmete elust ja tegevusest kahel ajaperioodil: 1917-1940 ja 1992-2019. Väljaande põhiosa koostati Eesti Rahvusraamatukogus 2010. aastal veebiväljaandena, mida on hiljem täiendatud. Perioodi 1917–1940 elulood on põhjalikumad ja varustatud mahuka bibliograafilise materjaliga. Kaasaegsete elulugude käsitlus on napisõnalisem ja lingid viitavad enamasti Riigikogu ja Eesti Rahvusraamatukogu väljaannetele.  

Loe edasi “Naised poliitikas”

Eesti ÜRO Julgeolekunõukogus

Eesti valimine Julgeolekunõukogu liikmete hulka on märk diplomaatia küpsusest: oleme valmis osalema maailma probleemide lahendamises ja konfliktide haldamises. Julgeolekunõukogu liikmelisus aastail 2020-21 annab võimaluse tugevdada Eesti julgeolekut. Eesti on 2020. aasta maikuus ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja.
Lisaks loe Välisministeeriumi kodulehelt.

ÜRO Julgeolekunõukogu ülesanne on seista maailmas rahu ja julgeoleku eest. Iga kuu täidab üks ÜRO Julgeolekunõukogu 15 riigist eesistuja rolli. Eesistuja ülesanne on olla professionaalne partner Julgeolekunõukogu istungite korraldamisel ning paista silma läbipaistva ja ladusa asjaajamisega. Kuna eesistujaid määratakse tähestiku järgi, jõuab Eesti oma liikmesuse ajal olla eesistuja tervelt kaks korda: 2020. aasta kevadel ja 2021. aasta suvel.
Lisaks loe Eesti ÜRO-s kodulehelt.

Eesti ja teiste riikide tegemistega aitab kursis olla, kui lugeda resolutsioone ja dokumente ning tutvuda ÜRO Julgeolekunõukogu koduleheküljel uuema infoga.

Julgeolekunõukogu protseduurireeglid
Julgeolekunõukogu dokumendid
2020. aasta dokumendid

Loe publikatsioone ja dokumente UN iLibrary vahendusel.

Lisaks vaata Eesti diplomaatide tegemisi ÜRO Julgeolekunõukogus

Euroopa Liidu vastus koroonaviirusele. Kriisi mõju ühiskonnale ja majandusele

Täiendatud 29.05.2020

Kuidas mõjutab COVID-19 puhang meie ühiskonda ja majandust? Mida teeb Euroopa Liit (EL) kriisi mõjude leevendamiseks? Kuidas olla valmis kriisijärgseks majanduse taastumiseks?

Tutvustame valikut teemakohaseid vaba juurdepääsuga veebilehti, võrguväljaandeid, artikleid, e-raamatuid, infograafikat. Loe edasi “Euroopa Liidu vastus koroonaviirusele. Kriisi mõju ühiskonnale ja majandusele”

Suur valik teaduskirjastuste e-raamatuid

Eriolukorras on paljud kirjastused, ka teadusraamatute kirjastused, teinud e-raamatute kogud kasutajatele rohkem kättesaadavaks.

Järgmistele andmebaasidele on mõne aja jooksul ligipääs kõigil Rahvusraamatukogu registreeritud kasutajatel. Täistekstide lugemiseks tuleb sisse logida kasutajatunnuste, ID-kaardi või mobiilID-ga. Kasutajaks saab registreerida ka raamatukogu kodulehe kaudu https://sso.nlib.ee/register

e-raamat

Mai lõpuni oli võimalik lugeda tasuta kirjastuse Taylor&Francis e-raamatuid. Loe edasi “Suur valik teaduskirjastuste e-raamatuid”

Riikide praktika COVID-19 piiramiseks

Tutvustame valikuliselt riikide poolt vastu võetud õigusakte, eelnõusid, seaduste muudatusi, abipakkette ja ülevaateid, mis aitavad piirata koroonaviiruse levikut, säilitada riikide julgeolekut ja toimimist.

Austria

Ausgewählte Covid-19-Rechtsnormen

Loe edasi “Riikide praktika COVID-19 piiramiseks”

Maailmamajanduse ülevaade OECD-lt

OECD ajutises aruandes ”OECD Interim Economic Assessment Coronavirus: The world economy at risk” rõhutatakse, et maailmamajandus on hetkel kõige ebakindlamas olukorras pärast eelmist finantskriisi. Koronaviirus (COVID-19) on löögi andnud globaalsele majanduskasvule, mis on viimase kahe aasta jooksul jahenenud tagasihoidlikule tasemele. Majandusnäitajad, näiteks söenõudlus, viitavad Hiina majanduse järsule aeglustumisele 2020. aasta esimeses kvartalis. Loe edasi “Maailmamajanduse ülevaade OECD-lt”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑