Otsi

rubriik

Poliitika

Eesti ÜRO Julgeolekunõukogus

Eesti valimine Julgeolekunõukogu liikmete hulka on märk diplomaatia küpsusest: oleme valmis osalema maailma probleemide lahendamises ja konfliktide haldamises. Julgeolekunõukogu liikmelisus aastail 2020-21 annab võimaluse tugevdada Eesti julgeolekut. Eesti on 2020. aasta maikuus ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja.
Lisaks loe Välisministeeriumi kodulehelt.

ÜRO Julgeolekunõukogu ülesanne on seista maailmas rahu ja julgeoleku eest. Iga kuu täidab üks ÜRO Julgeolekunõukogu 15 riigist eesistuja rolli. Eesistuja ülesanne on olla professionaalne partner Julgeolekunõukogu istungite korraldamisel ning paista silma läbipaistva ja ladusa asjaajamisega. Kuna eesistujaid määratakse tähestiku järgi, jõuab Eesti oma liikmesuse ajal olla eesistuja tervelt kaks korda: 2020. aasta kevadel ja 2021. aasta suvel.
Lisaks loe Eesti ÜRO-s kodulehelt.

Eesti ja teiste riikide tegemistega aitab kursis olla, kui lugeda resolutsioone ja dokumente ning tutvuda ÜRO Julgeolekunõukogu koduleheküljel uuema infoga.

Julgeolekunõukogu protseduurireeglid
Julgeolekunõukogu dokumendid
2020. aasta dokumendid

Loe publikatsioone ja dokumente UN iLibrary vahendusel.

Lisaks vaata Eesti diplomaatide tegemisi ÜRO Julgeolekunõukogus

Euroopa Liidu vastus koroonaviirusele. Kriisi mõju ühiskonnale ja majandusele

Täiendatud 29.05.2020

Kuidas mõjutab COVID-19 puhang meie ühiskonda ja majandust? Mida teeb Euroopa Liit (EL) kriisi mõjude leevendamiseks? Kuidas olla valmis kriisijärgseks majanduse taastumiseks?

Tutvustame valikut teemakohaseid vaba juurdepääsuga veebilehti, võrguväljaandeid, artikleid, e-raamatuid, infograafikat. Loe edasi “Euroopa Liidu vastus koroonaviirusele. Kriisi mõju ühiskonnale ja majandusele”

Featured post

Suur valik teaduskirjastuste e-raamatuid

Eriolukorras on paljud kirjastused, ka teadusraamatute kirjastused, teinud e-raamatute kogud kasutajatele rohkem kättesaadavaks.

Järgmistele andmebaasidele on mõne aja jooksul ligipääs kõigil Rahvusraamatukogu registreeritud kasutajatel. Täistekstide lugemiseks tuleb sisse logida kasutajatunnuste, ID-kaardi või mobiilID-ga. Kasutajaks saab registreerida ka raamatukogu kodulehe kaudu https://sso.nlib.ee/register

e-raamat

Mai lõpuni oli võimalik lugeda tasuta kirjastuse Taylor&Francis e-raamatuid. Loe edasi “Suur valik teaduskirjastuste e-raamatuid”

Riikide praktika COVID-19 piiramiseks

Õiguskantsler Ülle Madise on ühismeedias kirjutanud: seadused lubavad nakkusohu tõttu piirata liikumist, ära jätta avalikke üritusi, tõhustada kontrolli piiril ja kõike muud, mis vaja. https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ulle-madise-eesti-saab-koroonaviiruse-levikule-pohiseadusparaselt-piiri-panna?id=89187811

Seda on ka riigid erineval moel teinud. Tutvustame valikuliselt riikide poolt vastu võetud õigusakte, eelnõusid, seaduste muudatusi, abipakkette ja ülevaateid, mis aitavad piirata koroonaviiruse levikut, säilitada riikide julgeolekut ja toimimist.

Austria

COVID-19-Gesetz (397/A)
https://www.parlament.gv.at/PAKT/VHG/XXVII/A/A_00397/index.shtml

Loe edasi “Riikide praktika COVID-19 piiramiseks”

Maailmamajanduse ülevaade OECD-lt

OECD ajutises aruandes ”OECD Interim Economic Assessment Coronavirus: The world economy at risk” rõhutatakse, et maailmamajandus on hetkel kõige ebakindlamas olukorras pärast eelmist finantskriisi. Koronaviirus (COVID-19) on löögi andnud globaalsele majanduskasvule, mis on viimase kahe aasta jooksul jahenenud tagasihoidlikule tasemele. Majandusnäitajad, näiteks söenõudlus, viitavad Hiina majanduse järsule aeglustumisele 2020. aasta esimeses kvartalis. Loe edasi “Maailmamajanduse ülevaade OECD-lt”

Ülevaade Põhjamaadest

Üle kahe aasta ilmub Põhjamaade Ministrite Nõukogu ülevaade „State of the Nordic Region“. 2020. aasta väljaandes avaldatakse lootust, et kümne aasta pärast on Põhjamaade majandus kestliku arengu esirinnas.

Demokraatlikele Põhjamaadele teevad siiski muret vananev rahvastik, töö muutuv iseloom ning kasvav ebavõrdsus. Raportist leiab näiteks 1990–2019 rahvastikumuutuse ülevaate – kuigi Põhjamaade rahvastik on hoogsalt kasvanud, tuli ⅔ sisserände arvel ning praegu on Islandi, Norra ja Soome loomulik iive madalam kui kunagi varem. Kui 1971. aastal oli esmasünnitaja keskmine vanus 21 aastat, siis 2018. aastaks on see tõusnud 30-le. Tuuakse andmeid sisserände kohta, sh omavalitsuste kaupa suurima vähemusrahvuse päritolumaa alusel. Vananeva rahvastiku osas loodetakse, et toime aitab tulla aktiivne vananemine, elukeskkonna kohandamine vanemaealistele sobilikumaks ning pensionäride kaasamine ühiskonnaellu.

Eelnevaga seostub ka tööturu areng, kuid veelgi rohkem kardetakse / oodatakse töö automatiseerimisega seotud muutusi. Järeldatakse, et umbes kolmandik Põhjamaade töökohtadest on lähikümnenditel seetõttu kadumisohus. Kasvava ebavõrdsusega seoses tuuakse huvitav fakt, et tänapäeval teistele eeskujuks olev Rootsi oli 1900. aastate algul üks ebavõrdsema sissetulekuga riike – seega, ühiskonna trende saab igal hetkel pöörata. Põhjamaade tugevus on riikidevaheline koostöö ja oskus teiste kogemustest õppida.

Loe ka 2018. aastal ilmunud ülevaadet.

Horvaatiast sai uus eesistujariik

Uue aasta algus tõi kaasa ka uue Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi.

1. jaanuaril andis Soome teatepulga Euroopa Liidu värskeimale liikmesriigile, algas 6 kuud kestev Horvaatia eesistumisperiood. Horvaatia sai Euroopa Liidu liikmeks 2013. aastal ja kannab eesistujariigi kohustusi esmakordselt. Loe edasi “Horvaatiast sai uus eesistujariik”

„Riigikogu XIII koosseis: statistikat ja ülevaateid“

Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös on valminud juba viies Riigikogu statistikakogumik „Riigikogu XIII koosseis: statistikat ja ülevaateid“. 2019. aasta lõpul ilmunud väljaanne jätkab senist traditsiooni ning seetõttu on lihtne eri koosseisude arvulisi näitajaid võrrelda. Seekord on võrdlusarve toodud alates IX koosseisust. Näiteks:

IX Riigikogus oli liikmeid koos asendusliikmetega 128, X koosseisus 158, XI 141, XII 150 ja XIII 154.

Huvitav on võrrelda uustulnukate osakaalu: X koosseisus oli esmakordselt Riigikokku valituid 61% liikmete koguhulgast, XI koosseisus 38%, XII 35% ning XIII 41%.

Mõistetav on algatatud seaduseelnõude hulga vähenemine: IX koosseisus 1124, X 932, XI 800, XII 668, XIII 586. Kui aga vaadata vastuvõetud seaduste osakaalu algatatud seaduseelnõudest, tuleb välja, et see on väga stabiilne: IX koosseisus 70%, X 71%, XI 70%, XII ja XIII 72%.

Kuigi valdavalt algatab eelnõusid Vabariigi Valitsus, on seadusandlik võim Riigikogul ning seetõttu lasub tal ka kohustus ühiskonna vajadusi tunda ja tunnetada. Ilmselt just selle funktsiooni täitmise ühe osana on järjest enam arutatud olulise tähtsusega riiklikke küsimusi: IX koosseisus 17, X 19, XI 28, XII 29 ja XIII 39 korral.

Viimastel aastatel on avardunud kodanike võimalused seadusloomet mõjutada: Riigikogu XIII koosseisu volituste ajal võeti menetlusse 38 kollektiivset pöördumist ning käes on ka esimesed tulemused: näiteks ühel juhul algatati pöördumisest tulenevalt seaduseelnõu, ühel juhul täiendati pöördumise alusel muudatusettepanekutega menetluses olevat eelnõu jne.

Riigikogu ei võta ainult vastu seadusi, vaid teostab ka parlamentaarset kontrolli. XIII koosseis oli esitatud arupärimiste, kirjalike küsimuste ja vastatud infotunniküsimuste poolest aktiivsem kui eelnevad kolm koosseisu (XIII Riigikogus kokku 1567, X 1346, XI 1449, XII koosseisus 1192).

Kogumikud sisaldavad lisaks statistikale ka ülevaateartikleid.

Kõik kogumikud leiab Riigikogu kodulehelt.

Rahvusvaheline Valuutafond finantsstabiilsusest ja kliimamuutustest

2020. aasta algusest on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) e-raamatukogu kõigile kasutajatele tasuta IMF eLibrary

E-raamatukogu võimaldab  juurdepääsu perioodikaväljaannetele, raamatutele ja uuringutele.
Climate Change and Financial Risk / Pierpaolo Grippa ; Jochen Schmittmann ; Felix Suntheim. –
Finance & Development, Vol.56 (2019).
Artikkel tugineb 2019. aasta oktoobri ülemaailmse finantsstabiilsuse aruande 6. peatükile.
Kliimamuutused on juba reaalsus. Üha raevukamad tsüklonid ja pikenenud põuad hävitavad infrastruktuuri ja hävitavad elatusvahendid ning aitavad kaasa massilisele rändele. Tõusvate temperatuuride vastu võitlemiseks võetavad meetmed, mis on seni olnud ebapiisavad, võivad ärimaailmas tekitada probleeme nagu fossiilkütuste hiiglased äratavad vajaduse taastuvate energiaallikate järele ja autotootjad kiirendavad investeeringuid puhtamatesse sõidukitesse.

Kuid kliimamuutuste majanduskulude mõõtmine on alles pooleli. Me saame hinnata ilmastikuolude muutumise ning sagedasemate ja intensiivsemate loodusõnnetuste koheseid kulusid, kuid suurem osa võimalikest kuludest jääb tüüpilise majandusanalüüsi piiridest välja. Kliimamuutuste majanduslik mõju tõenäoliselt kiireneb, ehkki mitte sujuvalt. Näiteks võib merevee taseme tõus ja äärmuslike ilmastikunähtuste suurem esinemissagedus põhjustada majaomanikele kahju ja kinnisvara väärtust vähendada. Tulevaste põlvkondade jaoks sõltub kahju ulatus täna tehtavatest poliitilistest valikutest.

Global Financial Stability Report, October 2019 : Lower for Longer / Washington, D.C. : International Monetary Fund, 2019. – 106 lk.

2019. aasta oktoobri ülemaailmses finantsstabiilsuse aruandes määratletakse globaalse finantssüsteemi praegused peamised nõrgad kohad nagu ettevõtete võlakoormuse suurenemine, institutsionaalsete investorite suurenenud riskantsemate ja mittelikviidsete varade osalus ning arenevate riikide kasvav sõltuvus välislaenudest. Aruandes tehakse ettepanek, et poliitikakujundajad leevendaksid neid riske rangema ettevõtete järelevalve ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve kaudu, tugevdades järelevalvet ning rakendades ettevaatlikke riigivõla haldamise tavasid ja raamistikke tärkava turumajanduse ja piirialade turumajanduse jaoks.
Loe edasi “Rahvusvaheline Valuutafond finantsstabiilsusest ja kliimamuutustest”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑