Otsi

rubriik

Poliitika

Parlamendiraamatukogu 100

Parlamendi lugemissaalis on avatud näitus  „Riigiraamatukogu 100“, hõlmates perioodi 1918-1940
Riigiraamatukogu loodi 21. detsembril 1918 Eesti Ajutise Valitsuse määrusega
Riigiraamatukogu on kõigist Eesti raamatukogudest ainus, mille loomine on otseselt seotud Eesti Vabariigi tekkega. Ta kasvas ja arenes koos vabariigiga ning oli parlamendiraamatukoguna muudatuste suhtes tundlikum kui ükski teine raamatukogu.
Riigiraamatukogu põhivaraks sai endine Eestimaa Kubermangu Valitsuse raamatukogu, mis koosnes põhiliselt Vene riigi seaduste ja määruste kogudest jne.
Raamatukogu esimene tööruum oli tuba Toompea lossi kolmandal korrusel Ministrite Nõukogu vahetus läheduses.
6. novembril 1920 kinnitati raamatukogu juhatajaks Nikolai Päts (1871–1940). Ta oli hariduse saanud Riia vaimulikus seminaris ning töötanud nii vene õigeusu preestrina kui ka olnud tegev seltsi- ja ühiskondlikus elus. Päts nägi esimesena Riigiraamatukogus rahvusmälu talletajat. Continue reading “Parlamendiraamatukogu 100”

Säästev areng

Atlas of Sustainable Development Goals 2018 : From World Development Indicators World Bank. – World Bank: Washington, DC, 2018. – 91 lk.

Maailmapanga poolt koostatud 2018. aasta säästva arengu eesmärkide atlas on visuaalne juhend 17 säästva arengu eesmärgi suundumustele, väljakutsetele ja mõõtmisküsimustele ning riikide võrdlev ülevaade statistiliste tabelite ja kaartidega . ÜRO säästva arengu eesmärgid katavad inimeste heaolu, majanduskasvu, tööhõive, innovatsiooni, sotsiaalse kaitse, keskkonnakaitse, energeetika, kliimamuutuse, rahvusvahelise koostöö jm teemad. Lisaks leiab analüüsist statistilisi andmeid majanduse, ekspordi, impordi ja rahanduse kohta.

Loe veel siit:

Sustainable Development Goals

https://www.un.org/sustainabledevelopment/sustainable-development-goals/

Euroopa kaitsepoliitika käsiraamat

The handbook of European defence policies and armed forces / Hugo Meijer and Marco Wyss. –  Oxford : Oxford University Press, 2018. – 1 online resource : illustrations. – First edition. 

Raamatus „The Handbook of European Defence Policies and Armed Forces“ analüüsitakse põhjalikult riiklikke julgeoleku- ja kaitsepoliitikaid, strateegiaid ja riikide võimeid Euroopa julgeoleku väljakutsete valguses.

Muuhulgas leiab raamatust ülevaate Euroopa riikide kaitsepoliitika kujunemisest, julgeolekuprobleemidest ning partnerlussuhetest ja koostöövõimalustest.  Continue reading “Euroopa kaitsepoliitika käsiraamat”

ÜRO e-valitsemisest

UN E-Government Survey 2018 / Department of Economic and Social Affairs, – New York : United Nations, 2018.

ÜRO e-valitsemise arengu indeksis oli Balti riikidest edukaim Eesti, mis saavutas 193 riigi seas 16. koha, tabeli esimeseks tuli Taani. Leedu saavutas 40. positsiooni ja Läti jäi 57. kohale. Tabeli liider Taani sai 0,9150 punkti, järgnesid Austraalia, Lõuna-Korea, Ühendkuningriik ja Rootsi. Eesti tulemus oli 0,8486 punkti.

2018. aasta väljaandes uuritakse, kuidas valitsused saavad kasutada e-valitsust ja infotehnoloogiaid, et luua jätkusuutlik ja vastupidav ühiskond. Uuring mõõdab e-valitsuse tõhusust avalike teenuste osutamisel ja tutvustab e-valitsuse arengu ja tulemuslikkuse mudelid, samuti toob välja riigid ja valdkonnad, kus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia  ja e-valitsuse potentsiaal ei ole veel täielikult ära kasutatud ning kuidas selle arendamine võib olla kasulik.

ÜRO raamatuid saab lugeda andmebaasist UN iLibrary

 

 

 

 

 

 

 

 

Teadmistepõhine majandus

Tark majandus, tark riik, tark tööstus, tark ettevõtlus… Tarkusekuu alguses on hea uurida, kuidas teadmised ja haridus saavad edendada innovatsiooni ja arengut.

Uurisime, milliseid erinevaid infoallikad võiksid selleteemalisi arutlusi toetada.

The role of information professionals in the knowledge economy : skills, profile and a model for supporting scientific production and communication / Javier Tarango, Juan D. Machin-Mastromatteo (2017)

The triple helix : university-industry-government innovation and entrepreneurship / Henry Etzkowitz, Chunyan Zhou (2018)

Free innovation / Eric von Hippel (2017) Continue reading “Teadmistepõhine majandus”

Brexiti kujunemislugu

Brexit : History, Reasoning and Perspectives / [edited by] David Ramiro Troitiño, Tanel Kerikmäe, Archil Chochia. – [Cham] : Springer, 2018. – xvi, 283 pages : illustrations ; 24 cm.

Sisukord

Käsitledes Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust keskendutakse peamiselt 2016. aasta referendumiga seonduvale. Käesoleva raamatu autorid vaatlevad aga Brexitit kui pikaajalise protsessi kulminatsiooni, mis sai alguse juba aastakümnete eest. Autorid analüüsivad Euroopa Liidu ja Suurbritannia suhteid arvestades nii ajaloolist tausta ja poliitilisi aspekte kui ka õiguslikke ja majanduslikke küsimusi.

Vaata ka Brexiti-teemalist fookuslehte Euroopa Liidu infokeskuse kodulehel.

ÜRO maailmamajandusest

World Economic Situation and Prospects 2018. – New York : United Nations, 2018. – 207 lk.

Maailmamajanduse aruanne World Economic Situation and Prospects 2018 analüüsib 2017. aasta majandust ja annab suuniseid järgmisteks aastateks. Maailmamajandus on tugevnenud, kuna ülemaailmse finantskriisiga seotud nõrkused on ületatud. 2017. aastal saavutas ülemaailmne majanduskasv 3% , mis on suurim kasvumäär alates 2011. aastast ning eeldatavasti peaks majanduskasv käesoleva aasta jooksul püsima. Paranenud ülemaailmne majanduslik olukord annab riikidele võimaluse keskenduda selliste pikaajaliste probleemide lahendamiseks nagu vähese süsinikdioksiidi heitega majanduskasv, ebavõrdsuse vähendamine, majanduse mitmekesistamine ja süvenevate tõkete kõrvaldamine, mis takistavad arengut.

Täpsemalt loe UN iLibrary andmebaasist, kus leiab ka varasemad aruanded.

 

 

 

 

 

 

 

 

20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga

Liitumisläbirääkimised algasid 1998. a. 31. märtsil Brüsselis avatud liitumiskonverentsiga, kus tollase eesistujariigi Suurbritannia välisminister Robin Cook esitas ELi nimel Eestile kutse alustada liitumiskõnelustega. Koos Eestiga asusid kõnelustesse ka Küpros, Sloveenia, Tšehhi, Ungari ja Poola, moodustades nn Luksemburgi grupi. Aasta hiljem esitati sama kutse veel kuuele riigile – Lätile, Leedule, Slovakkiale, Bulgaariale, Rumeeniale ja Maltale.

Läbirääkimised keskendusid 31 valdkonnale. Välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas oma konverentsi avakõnes eriti tähtsateks läbirääkimise teemadeks energiapoliitikat, põllumajandust, kalandust, transporti, keskkonda ja regionaalpoliitikat. Continue reading “20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga”

Kas Euroopa Liidul on tulevikku?

After Europe / Ivan Krastev. – Philadelphia : University of Pennsylvania Press, 2017. –  v, 120 lk. ; 23 cm. 

Euroopa Liidu jätkusuutlikkus on seatud mitmete kriiside valguses küsimärgi alla. Raamatus “After Europe” käsitleb Ivan Krastev praegusel ajahetkel olulisi probleemkohti, et mõista Euroopa Liidu võimalikke tulevikustsenaariume. Vaatluse all on probleeme tekitanud rändekriis, parempopulismi laialdane levik ja ka keeruline julgeolekuolukord Ida-Euroopa liikmesriikides. Krastev toob välja tõsiasja, et Euroopa Liidu tulevik pole sugugi kindel, võimalik on ka suisa tuleviku puudumine.

 

 

 

 

 

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑