Otsi

rubriik

Poliitika

ÜRO maailmamajandusest

World Economic Situation and Prospects 2018. – New York : United Nations, 2018. – 207 lk.

Maailmamajanduse aruanne World Economic Situation and Prospects 2018 analüüsib 2017. aasta majandust ja annab suuniseid järgmisteks aastateks. Maailmamajandus on tugevnenud, kuna ülemaailmse finantskriisiga seotud nõrkused on ületatud. 2017. aastal saavutas ülemaailmne majanduskasv 3% , mis on suurim kasvumäär alates 2011. aastast ning eeldatavasti peaks majanduskasv käesoleva aasta jooksul püsima. Paranenud ülemaailmne majanduslik olukord annab riikidele võimaluse keskenduda selliste pikaajaliste probleemide lahendamiseks nagu vähese süsinikdioksiidi heitega majanduskasv, ebavõrdsuse vähendamine, majanduse mitmekesistamine ja süvenevate tõkete kõrvaldamine, mis takistavad arengut.

Täpsemalt loe UN iLibrary andmebaasist, kus leiab ka varasemad aruanded.

 

 

 

 

 

 

 

 

Advertisements

20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga

Liitumisläbirääkimised algasid 1998. a. 31. märtsil Brüsselis avatud liitumiskonverentsiga, kus tollase eesistujariigi Suurbritannia välisminister Robin Cook esitas ELi nimel Eestile kutse alustada liitumiskõnelustega. Koos Eestiga asusid kõnelustesse ka Küpros, Sloveenia, Tšehhi, Ungari ja Poola, moodustades nn Luksemburgi grupi. Aasta hiljem esitati sama kutse veel kuuele riigile – Lätile, Leedule, Slovakkiale, Bulgaariale, Rumeeniale ja Maltale.

Läbirääkimised keskendusid 31 valdkonnale. Välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas oma konverentsi avakõnes eriti tähtsateks läbirääkimise teemadeks energiapoliitikat, põllumajandust, kalandust, transporti, keskkonda ja regionaalpoliitikat. Continue reading “20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga”

Kas Euroopa Liidul on tulevikku?

After Europe / Ivan Krastev. – Philadelphia : University of Pennsylvania Press, 2017. –  v, 120 lk. ; 23 cm. 

Euroopa Liidu jätkusuutlikkus on seatud mitmete kriiside valguses küsimärgi alla. Raamatus “After Europe” käsitleb Ivan Krastev praegusel ajahetkel olulisi probleemkohti, et mõista Euroopa Liidu võimalikke tulevikustsenaariume. Vaatluse all on probleeme tekitanud rändekriis, parempopulismi laialdane levik ja ka keeruline julgeolekuolukord Ida-Euroopa liikmesriikides. Krastev toob välja tõsiasja, et Euroopa Liidu tulevik pole sugugi kindel, võimalik on ka suisa tuleviku puudumine.

 

 

 

 

 

Kuidas läheb Põhjamaadel?

Veebruaris avaldas Põhjamaade Ministrite Nõukogu üle kahe aasta ilmuva Põhjamaade sotsiaalmajandusliku olukorra ülevaate “State of the Nordic Region”. Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga –territooriumilt maailmas 7. kohal olev piirkond on globaalses majanduses 12. kohal, selle rahvaarv (praegu 27 miljonit inimest) kasvab kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ning hoolekandesüsteem on osutunud vastupidavaks ka muutuvates oludes. Raport annab hulgaliselt fakte Põhjamaade elanikkonna, urbaniseerumise, migratsiooni, tööturu, hariduse, majanduse, ökoinnovatsiooni jm kohta. Näiteks 2016. aastal oli Euroopa väikseim majanduslikult mitteaktiivsete inimeste osakaal elanikkonnas (u 9%) Islandil; 2017. aastal oli ELi kõige innovaatilisem piirkond Stockholm.

 

 

 

 

 

 

 

Avalik arvamus ja hinnangud Euroopa tulevikule

De Vries, Catherine E. Euroscepticism and the Future of European Integration. – Oxford : Oxford University Press, 2018

Üha rohkem kostub arvamusi, et Euroopa Liit on oma eksisteerimise aja sügavaimas kriisis ning vaja on reforme. Kuidas hinnata selliseid arvamusi Euroopa tulevikust – kas valdavaks on skeptitsism? E-raamatus Euroscepticism and the Future of European Integration uurib Essexi ülikooli poliitikaprofessor Catherine E. De Vries euroskeptitsismi fenomeni ning  avaliku arvamuse osa selles. Autorit huvitab, kuivõrd avalik arvamus peegeldab levivaid vaateid Euroopa ja riigisisele poliitikale, missugused iseloomulikud jooned selle eristuvad ning kui suur on avaliku arvamuse mõju inimeste käitumisele valimistel, rahvahääletustel ja suhtumisel reformidesse.

Loe raamatut „Euroscepticism and the Future of European Integration” Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel. Continue reading “Avalik arvamus ja hinnangud Euroopa tulevikule”

Euroskeptikud Euroopa Parlamendis

Opposing Europe in the European parliament : rebels and radicals in the chamber / Nathalie Brack. –  [London] : Palgrave Macmillan , [2018]. –  xv, 213 lk. : ill.

Euroskeptikuid leidub igas Euroopa Liidu liikmesriigis. Mis saab aga siis, kui euroskeptikud valitakse Euroopa Parlamenti? Continue reading “Euroskeptikud Euroopa Parlamendis”

Fookuses on Euroopa Liidu idapartnerlus

Idapartnerlus sai alguse 2009. aastal, mil Euroopa Liidu naabruspoliitikast kasvas välja kuue Ida-Euroopa partnerriigi ühisalgatus. Idapartnerriikideks on Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene. Idapartnerluse eesmärgiks on luua partnerriikide ja Euroopa Liidu vahel poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid.

Euroopa Liidu infokeskuse idapartnerluse fookuslehelt leiavad huvilised materjale nii teaduslikest käsitlustest kui ka Eesti meedias ilmunud põhilistest arvamuslugudest.
Vaata lähemalt: https://elik.nlib.ee/fookuses/idapartnerlus/ Continue reading “Fookuses on Euroopa Liidu idapartnerlus”

Hoolime loodusest

ÜRO peasekretär António Guterres rõhutas 2017. aasta keskkonnaassambleel, et me püüdleme puhtama ja tervislikuma planeedi poole, reostuse vähendamine aitab parandada rahvatervist, lahendada kliimamuutusi ning kaitsta elu maal ja merel.
Keskonnaminister Siim Kiisler ÜRO keskkonnaassambleel: Eesti võitleb reostuse vastu innovatsiooniga.

2018 on Euroopa Kultuuripärandi aasta ja tutvume täpsemalt UNESCO looduspärandiga.

Kõigil neil teemadel saab vaadata RR õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis näitust „Hoolime loodusest“
Näitusel eksponeerime ÜRO, UNESCO ja OECD dokumente, raamatuid, fotosid ja rahvusvahelisi lepinguid looduskaitse teemadel. Näitus jääb avatuks 6. aprillini.
Olete oodatud!

Kuidas leida keskkonnaalaseid dokumente ja raamatuid? Continue reading “Hoolime loodusest”

Populismi mõju poliitilisele kommunikatsioonile Euroopas

Populist political communication in Europe [Võrguteavik] / edited by Toril Aalberg … [et. al.] ; [European Cooperation in Science and Technology (COST)]. – New York ; London : Routledge, 2017.

Aina rohkemates riikides on populistlikud erakonnad ja liikumised saavutanud valimistel edu või suutnud mõjutada riigi poliitmaastikku ja valimistulemusi. Selleks, et mõista nende edu, on oluline mõista meedia ja kommunikatsiooni rolli laiemalt. Ometi on populismist mõjutatud poliitilist kommunikatsiooni väga vähe uuritud. E-raamatust “Populist Political Communication in Europe” keskendub kolmele valdkonnale: populistlike sõnumite edastajad, meedia ja populism ning kodanikud ja populism.

Loe e-raamatut “Populist Political Communication in Europe” Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

Rohkem infot ja raamatuid leiab populismiteemaliselt fookuslehelt.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑