Otsi

rubriik

Poliitika

Maailmapank ja IMF

22. juulist 2019 on Rahvusraamatukogu 6. korruse õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis avatud näitus „Maailmapank ja IMF: 75 aastat rahvusvahelist koostööd“

Näitus on pühendatud Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) asutanud Bretton Woodsi konverentsi 75 aastapäevale. 1. – 22. juulini 1944 kohtusid 44 riigi esindajad  maalilises  New Hampshire’is, Bretton Woods’is. Eesmärk oli luua rahvusvaheline koostöö süsteem, mis aitaks riikidel taastuda II maailmasõja tagajärjel tekkinud hävingust, abistades samas pikaajalist globaalset majanduskasvu. 1944. aasta juulis võeti vastu Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi põhikiri.
Eesti on Maailmapanga (sh. IBRD, IFC, MIGA, ICSID) ja IMF´i liige alates 1992.

Maailmapanga ajaloolist ülevaadet saab lugeda siit ja IMF ajaloolist ülevaadet siit

Näitusel saab näha raamatuid Maailmapanga ja IMF ajaloost, majandusest, rahandusest ja statistikast. Näitus jääb avatuks 28. septembrini 2019.

Maailmapanga e-raamatuid loe andmebaasist:
World Bank Open Knowledge Repository (OKR)

Rahvusraamatukogus saab lugeda IMF e-raamatuid andmebaasist:
IMF eLibrary

Peresõbralikud riigid

Are the world’s richest countries family friendly? Policy in the OECD and EU / UNICEF. – Florence :UNICEF, 2019.

UNICEFi andmete põhjal on Eesti neljas OECD ja Euroopa Liidu riikide seas peresõbralikkuse poolest. Esimene on Rootsi, järgnevad Norra ja Island.

UNICEF võttis eri maade tingimusi uurides arvesse erinevad perepoliitika küsimused nagu selle, kui pikk on vanemapuhkus ning kui suur osa sellest on tasustatud, kas eelkooliealistele lastele ja väikelastele on kättesaadav laste hoid ja vanematele taskukohane meditsiinisüsteem. OECD ja Euroopa Liidu riikidest on Eestil aga kõige pikem tasustatud vanemapuhkus, 85 nädalat. Meile järgnevad Ungari (72 nädalat) ja Bulgaaria (65 nädalat).

Laste elu on parem ja vanemad suudavad paremini täita töö- ja kodu-kohustusi riikides, millel on peresõbralik poliitika.

Täpsemalt loe siit

UNICEFi e-raamatuid loe siit

Osalusdemokraatia: kollektiivsed pöördumised, petitsioonid ja kodanikualgatused

Kas me alati tunneme oma võimalusi ühiskonnaelu korraldamises kaasa rääkida? Võib julgelt väita, et osalusdemokraatia on viimaste aastakümnetega tugevnenud.

Näiteks 2014. aastal võttis Riigikogu vastu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse, millega loodi võimalus esitada Riigikogule rahvaalgatuse korras ettepanek (kollektiivne pöördumine) Riigikogu pädevuses oleva kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks. Pöördumisele on vaja koguda vähemalt 1000 Eesti kodaniku toetusallkirja.

Riigikogu XIII koosseisu jooksul võeti menetlusse 38 kollektiivset pöördumist. Kõige rohkem muret teevad nende pöördumiste põhjal otsustades Eesti inimestele keskkonnaküsimused (veelindude tapmine, Narva-Jõesuu metsade säilitamine, põlevkivienergeetikaga seonduv jm) ja sotsiaaltemaatika (esimeste haiguspäevade Loe edasi “Osalusdemokraatia: kollektiivsed pöördumised, petitsioonid ja kodanikualgatused”

Raamat Riigikogu ajaloost

Jaak Valge „Eesti parlament 1917-1940“ on Riigikogu Kantselei tellimusel teostatud uurimus.

Ligi 700 leheküljel on käsitletud parlamendi algusaegu – aastaid Asutava Kogu kokkutulemisest kuni VI Riigikogu viimase istungini 1940. aastal.

Autori sõnul on Eesti ajalugu – kitsamalt Eesti sisepoliitika ajalugu ning selle tuumaks olev Eesti parlamendi ajalugu – kahe maailmasõja vahelises heitlikus Euroopas sedavõrd omapärane, huvitav, täis vapustavaid õnnestumisi, aga ka haledaid ebaõnnestumisi, et selle silumine oleks patustamine ajaloo vastu ning vähendaks nende sündmuste võimsat potentsiaali inspireerida kaasaega.

Kuigi varem on koostatud mõned teemakohased või teemale lähedased lühemad käsitlused, ei ole Eesti Riigikogule keskendunud põhjalikumat teost seni kirjutatud.

Raamatus on esitatud kõigi esinduskogude põhiandmed, liikmete nimekirjad, õigusloome statistika ning parlamendi tööd raamistanud ja reguleerinud peamised dokumendid. Keskendutud on parlamendi sisulisele tööle ja just neile küsimustele, kus parlament tegi Eesti ajalugu kõige rohkem mõjutanud otsuseid.

Toimumas on Euroopa Parlamendi valimised

Sel aastal toimuvad Eestis juba neljandat korda Euroopa Parlamendi valimised.

Valimispäev on Eestis 26. mail. Eel- ja e-hääletada saab 16.-22. maini.

Varasematel kordadel ei ole Eesti kodanikud kuigi aktiivselt valimistel osalenud. 2004. aastal oli osalusprotsent 27 %, 2009. aastal – 43 % ja 2014. aastal – 36 %.

2019. aasta valimistulemused selguvad 26. mai öösel, sest reeglite kohaselt ei tohi üheski liikmesriigis valimistulemusi avaldada enne, kui viimased valimisjaoskonnad Euroopa Liidus on suletud. Loe edasi “Toimumas on Euroopa Parlamendi valimised”

Säästev areng

Financing for Sustainable Development Report 2019 / United Nations. – New York : United Nations, 2019.

Säästev areng on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine.

Milline paistab Eesti areng ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide taustal?
Statistikaamet on avaldanud kogumiku „Säästva arengu näitajad“.
Täpsemalt loe veel siit

Säästva arengu saavutamiseks on vaja riikidevahelisi meetmed ülemaailmsete probleemide lahendamiseks ja oluline on tugevdada piirkondlikke ja riiklikke suhteid. Maailmas toimuvad muudatused geopoliitikas, tehnoloogias, kliimas ja muudes tegurites. ÜRO aruandes analüüsitakse säästva arengu eesmärkide elluviimise edukust ja rahastamist.

Maailma majanduskasv on jätkuvalt stabiilne, umbes 3 protsenti, kuid on tõenäoliselt saavutanud kõrgema taseme. Üle poole triljoni dollari väärtuses kaupu saavad kauplemispiirangud, mis on 7 korda rohkem kui aasta tagasi. Kliimamuutus jätkub kiirelt, kasvuhoonegaaside heitkogused kasvavad 1,3%.
Täpsemalt loe siit

I Riigikogu liikmed

Eesti Rahvusraamatukogus valmis Riigikogu I koosseisu elulugude e-väljaanne (2019, koostaja Piret Viljamaa, kujundaja Margit Plink, toimetajad Rita Hillermaa ja Gerli Randjärv, tehniline toimetaja Piret Pärgma).

 

Hintparemf

100-liikmelise Riigikogu I koosseisu volitused kehtisid 20.12.1920−30.05.1923. Parlamenti said kümnest valimisnimekirjast valitud liikmed. Tuuakse kõigi koosseisu kuulunud 168 liikme elulood, mis on jagatud kahte ossa, ees pikemalt, taga väga lühidalt Riigikogus olnud liikmed. Elulugude maht on erinev, mõne liikme kohta on materjali ilmunud väga palju, mõne isiku kohta sai lisainfot arhiividest, kuid on ka neid, kelle kohta eluloolisi andmeid ei õnnestunudki kuigivõrd leida. Võib-olla oskavad väljaande lugejad täiendada?

Kuivade faktide ilmestamiseks on lisatud karikatuure ning tsitaate, need annavad edasi ka ajastu vaimu ning (loodetavasti) toovad selle tänapäeva lugejale lähemale.

E-väljaande ühe plussina tuleb rõhutada, et allikad on võimalusel lingitud.

Loe väljaannet “I Riigikogu liikmed” siit.

 

Täiendavaid eluloolisi andmeid võib saata e-postile: yktsaal@nlib.ee

Featured post

Faktid, faktid, faktid …

Rosling, Hans ; Rosling, Ola ; Rosling Rönnlund, Anna. Faktitäius : kümme põhjust, miks me maailmast valesti mõtleme – ja miks asjad on paremini, kui sa arvad. Tallinn : Tänapäev – 308 lk.

“Faktitäius” on väga populaarne raamat, mille kohta on isegi Bill Gates öelnud, et see on üks harivamaid raamatuid, mida ta on kunagi lugenud. Ajal, mil inimesi hoiatatakse pidevalt valeinfo eest ning õpetatakse, kuidas valeinfot ära tunda, on tegu üsnagi värskendava lugemisega. Eriti soovituslik on antud raamat nö „ülemõtlejatele“ ning raamatututvustuses on selgitatud suurepäraselt, miks see nii on.

Miks maailma rahvaarv kasvab? Kui palju maailma inimesi elab vaesuses? Mitu protsenti maailma üheaastastest lastest on vaktsineeritud? Inimesed kalduvad ka kõige lihtsamatele küsimustele globaalsete trendide kohta vastama valesti. Lausa nii valesti, et šimpans, kes valib vastused suvaliselt, on sageli tõele lähemal kui paljud ajakirjanikud, pankurid, õpetajad ja Nobeli preemia laureaadid. Raamatus „Faktitäius” selgitab rahvusvahelise tervishoiu professor Hans Rosling koos kaasautoritega, miks see niimoodi on, tuues välja kümme põhjust, miks meie arusaam maailmast on moonutatud – alustades kalduvusest jagada kõike ja kõiki kahte vastanduvasse leeri ning lõpetades viisiga, kuidas me tarbime hirmudest toituvat meediat.

Ohtrale statistilisele andmestikule tuginedes näitab Rosling, et paljud asjad maailmas on tegelikult paremini, kui me arvame. Kriitiline, faktidel põhinev maailmavaade instinktide ja illusioonide asemel võimaldab meil keskenduda probleemidele, mis on kõige olulisemad, ning mitte muretseda asjade pärast, mis polegi muretsemist väärt!

 

 

Kapitalistliku ühiskonna lõhedest ja tulevikust kirjutab Paul Collier

Collier, Paul. The future of capitalism : facing the new anxieties. – New York : Harper, 2018. – 247 lk. 

Paul Collier juhib oma viimases raamatus tähelepanu ühiskonna kitsaskohtadele, muutustele ja probleemidele.  Collier leiab, et suureks ohuks on haridustaseme erinevus, muutused moraalis ja ärevus. 

Ta toob näiteid majandusest ja poliitikast, lahates ka suuremaid poliitilisi nähtusi ja ühiskondlikke valupunkte. Raamatus pakub autor välja lahendusi/reforme tulevikuks – nii eetilisi kui ka tehnilisi. Ta peab oluliseks, et säiliks ja paraneks koostöö tegemise vorm, kasvaks sotsiaalne turvalisus ja vastastikune pühendumus. Siinjuures peab autor tähtsaks sellist käitumist peres. 

 

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑