Otsi

rubriik

Sotsioloogia

Eesti teadlaste toimetamisel ilmunud raamat sotsiaalsetest muutustest

The Routledge international handbook of European social transformations / Peeter Vihalemm, Anu Masso, Signe Opermann – London ; New York : Routledge, 2018 – xvi, 321 lk. : ill.

Raamat keskendub sotsiaalsetele muutustele kui ühele sotsiaalteaduste kesksele teemale.  Teoses on 19 peatükki, mis on kirjutatud enam kui 30 väljapaistva teadlase poolt  ning mis puudutavad eri valdkondi: majandus, politoloogia, haridusalane teadustegevus, geograafia, meedia ja kommunikatsiooniuuringud, avalik haldus, sotsiaalne psühholoogia ja sotsioloogia. Raamatu ajaline ja ruumiline vahemik on lai, sealhulgas globaalsed muutused ajalises ruumis, kus keskendutakse eelkõige muutuste protsessidele Euroopas viimase kahe aastakümne jooksul. Raamat koosneb neljast peamisest osast, alustades ülevaatest teoreetilisest ja metodoloogilisest lähenemisviisist ning seejärel keskendudes eraldi postkommunistlikele muutustele, Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste institutsionaalsetele teguritele ja Euroopa üleminekutele ülemaailmsete protsesside kontekstis. Raamatu on toimetanud Tartu ülikooli meediauuringute emeriitprofessor Peeter Vihalemm, andmeuuringute vanemteadur ja Zürichi tehnikaülikooli külalisteadur Anu Masso ning meediasotsioloogia teadur Signe Opermann.

Raamatu sisukord

Advertisements

Raamat tehnoloogiast ja selle usaldamisest

Botsman, R. Keda usaldada? : Kuidas tehnoloogia meid ühendas ja miks see võib meid uuesti lahutada? – [Tallinn] : Hea Lugu, 2017, 281 lk.

“Miks on nii, et enamikus arenenud riikides usaldatakse trammis kohatud inimest rohkem kui demokraatlike traditsioonide järgi valitud valitsust? Miks meile tundub, et suurkorporatsioonid pigem valetavad, tundmatud internetiavarustes räägivad aga tõtt? Kuidas on juhtunud, et kui 20 aastat tagasi hoiatati võõraste inimeste koju lubamise eest, siis nüüd kutsuvad miljonid inimesed täiesti võhivõõraid veebiplatvormide kaudu endale koju?”

 Swedbanki poolt välja antud raamat kõneleb usaldusest ajastul, kus kogu inimkond on muutunud suureks koostöövõrgustikuks.

Raamatus räägitakse ühiskonnas aina enam süvenevast usalduse puudumisest ning  usalduse muutumisest erinevate institutsioonide vastu. Continue reading “Raamat tehnoloogiast ja selle usaldamisest”

OECD majandusuuring -Eesti

OECD Economic Surveys: Estonia 2017/ published by the Organisation for Economic Co-operation and Development. –  Paris : OECD, 2017.

OECD tunnustab Eesti majanduspoliitikat ning näeb siin mitmeid tugevusi – eeskujulik ettevõtluskeskkond, kõrge haridustase, kõrge tööjõuturul osalemine, innovaatiline ITK sektor ja tugev eelarvepoliitika.
Täpsemalt loe siit

OECD majandusuuringust leiab vastused  järgmistele teemadele:

kuidas edendada Eestis kaasavamat ja rohelisemat majanduskasvu

kuidas tihendada kaubavahetust välismaailmaga

kuidas panna investeeringud end veel rohkem ära tasuma.

Loe raamatut „OECD Economic Surveys: Estonia 2017“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel. E-raamatut saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

 

 

 

 

 

 

 

 

E-raamat küberahistamisest

Haters : Harassment, Abuse, and Violence Online / Bailey Poland . – Lincoln : Potomac Books, 2016.

Just nagu „päris maailmas“, peaksid ka küberruumis kõik viisakusreeglid ning moraalinormid kehtima. Kuna ilmselt kõik on kuulnud küberahistamisjuhtumitest, mis on aeg-ajalt leidnud ka väga kurva lõpu, siis teatavasti tegelikkuses need reeglid ja normid ei kehti. Antud raamat räägibki küberahistamisest, mis on ohjeldamatu ning nõuab kõrget hinda, kuna lisaks rikutud enesehinnangule, mainele ja paljule muule on mõndadel juhtudel lõpptulemuseks isegi enesetapp. Kiusamine, jälitamine ja „trollimine“ on alles algus. On juhtumeid, kus kiusatud toovad oma loo päeavavalgele, ent enamikel juhtudel vaikitakse kuritarvitamisjuhtumid lihtsalt maha.

Continue reading “E-raamat küberahistamisest”

Kodanikupalgast mitmest küljest

Kodanikupalga temaatika on pakkunud kõneainet kaua. Mitmetes riikides on katsetatud kodanikupalga maksmist või on see käimas praegu – näiteks Soomes, Itaalias, Hollandis jne. Šveitsis toimunud rahvahääletusel kodanikupalga kasutuselevõtmise idee piisavalt toetust ei leidnud.

Kodanikupalgaga seotud algatus ja info Eestis on leitav veebilehel Kodanikupalk Eestisse ja Euroopasse. Eestis ilmunud artikleid ja uudised kajastatakse Kodanikupalga Teataja blogis.

Tingimusteta põhisissetuleku (kodanikupalga) teostatavuse ja mõju uurimist Eestis saab toetada siin.

Kodanikupalgast on räägitud ka Euroopa Parlamendis. Euroopa Parlamendi uuringuteenistuses on koostatud ülevaade „Basic income: arguments, evidence, prospects“.

Järgnevalt valik artiklitest, raamatutest, analüüsidest ja uurimustest, mis käsitlevad kodanikupalga põhimõtteid, kodanikupalgaga seotud majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte ning suhestumist sotsiaalsüsteemi.

Basic income experiment 2017-2018

Colombino, U. Five Crossroads on the Way to Basic Income. An Italian Tour // Italian Economic Journal. Vol. 1 (2015), issue 3, p. 353-389.

Continue reading “Kodanikupalgast mitmest küljest”

Parem tulevik lastele

UNICEFi aruanne
Building the Future: Children and Sustainable Development Goals in Rich Countries analüüsib laste heaolu rikastes riikides ja püstitab ülesanded
ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmiseks.
Aruanne toob välja 5 põhiülesannet laste parema tuleviku saavutamiseks:

Kaotada vaesus: keskmiselt 1-5-st suurema sissetulekuga riigi laps elab suhtelises  vaesuses.

Kaotada nälg:  keskmiselt 1-8-st suurema sissetulekuga riigi lapsest puutub kokku toidupuudusega.

Tervisliku eluviisi tagamine kõikidele: 1-4-st  noorukist teatab vaimse tervise probleemidest rohkem kui üks kord nädalas.

Tagada kvaliteetne haridus: isegi kõige paremas olukorras olevates riikides, sealhulgas Jaapanis ja Soomes, umbes viiendik 15-aastastest ei saavuta lugemis-, matemaatika- ja loodusteaduste minimaalset taset.

Soolise võrdõiguslikkuse saavutamine: 17 rikkast riigist küsitletud täiskasvanutest paljud arvavad, et poisid väärivad ülikoolihariduse eelistamist.

Loe veel:

Global Press Release – Innocenti Report Card 14

UNICEF Annual Report 2016

Narrowing the Gaps: The power of investing in the poorest children

Ilmus märgiline teos Eesti tippsotsiaalteadlastelt

Hiljuti ilmunud raamatu Eesti ühiskond kiirenevas ajas : uuringu “Mina. Maailm. Meedia” 2002-2014 tulemused on 12 aasta vältel läbi viidud uuring ning seda võib vabalt nimetada Eesti sotsioloogia üheks tähtteoseks. Artiklite kogumikus antakse põhjalik ülvaade Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Eesti ühiskonna muutumist käsitleva pikaajalise uurimisprojekti “Mina. Maailm. Meedia” peamistest tulemustest. Uuring põhineb küsitlustel, mis viidi läbi aastatel 2002, 2005, 2008, 2011 ja 2014. Lisaks empiirilisele materjalile pakub raamat ülevaadet Eesti sotsioloogia arengust ning tutvustab nüüdisaegseid teoreetilisi ühiskonnakäsitlusi. Raamat on suunatud nelja põhiküsimuse selgitamisele. Mis on Eesti ühiskonnas viimasel paaril aastakümnel toimunud? Kuidas kirjeldada praegust Eesti ühiskonda? Mis suunas kujundavad ühiskonna arenguid nüüdisaegsed poliitilised, majanduslikud ja tehnoloogilised muutused? Millised uued ühiskondlikud jõujooned on kujunemas? Üksikasjaliku vaatluse alla on võetud Eesti tee stagnatsiooniajast tänapäeva: väärtused, identiteedid, hinnangud muutustele ja elule ENSV-s, eri rahvarühmade elutingimused, poliitiline ja kultuuriline aktiivsus, aja- ja meediakasutus, venekeelse elanikkonna lõimumine, põlvkondade eristumine jne. Raamatu toimetajateks on Eesti sotsioloogia raudvara: Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Veronika Kalmus ning Triin Vihalemm.

Kuidas leida infot parlamendiraamatukogu kohta?

Ilmunud on voldik Parlamendiraamatukogu. Sellega kajastame infot meie tegevuse, väljaannete, infoallikate aga ka sotsiaalmeedia kanalite ja kontaktide kohta.

 

Inimarengust Eestis ja maailmas

ÜRO inimarengu aruanne, mida alates 1990. aastast annab välja ÜRO Arenguprogramm (UNDP), reastab igal aastal maailma riigid inimarengu indeksi
alusel.
Väljaanne aitab võrrelda inimeste reaalset elukvaliteeti erinevates riikides, kus inimarengu indeksi  põhjal järjestatud riikide edetabelis on Eesti koht jõudsalt kasvanud, tõustes 2016 aastaks 31 kohale. Käesolev aruanne annab edasi viis peamist sõnumit. Inimareng on kõigile saavutatav, kuigi veel on olulisi lahendamata probleeme ja küsimusi. Poliitilised valikud on püstitatud ja nende rakendamine tagab inimarengu kõigile.
Varasemaid väljaandeid leiab andmebaasist UN iLibrary

Eesti inimarngu aruanded valmivad Koostöö Kogu poolt, kus nõukogu püstitab iga kahe aasta järel ilmuvale EIA-le peateema, mille sisustamiseks otsib Koostöö Kogu juht konkursiga peatoimetaja. Peatoimetaja peab olema doktorikraadiga teadlane (eelistatavalt professor) Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis ning artiklite autorid peavad tulema vähemalt kolmest Eesti ülikoolist.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑