Otsi

rubriik

Statistika

Maailmapank ja IMF

22. juulist 2019 on Rahvusraamatukogu 6. korruse õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis avatud näitus „Maailmapank ja IMF: 75 aastat rahvusvahelist koostööd“

Näitus on pühendatud Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) asutanud Bretton Woodsi konverentsi 75 aastapäevale. 1. – 22. juulini 1944 kohtusid 44 riigi esindajad  maalilises  New Hampshire’is, Bretton Woods’is. Eesmärk oli luua rahvusvaheline koostöö süsteem, mis aitaks riikidel taastuda II maailmasõja tagajärjel tekkinud hävingust, abistades samas pikaajalist globaalset majanduskasvu. 1944. aasta juulis võeti vastu Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi põhikiri.
Eesti on Maailmapanga (sh. IBRD, IFC, MIGA, ICSID) ja IMF´i liige alates 1992.

Maailmapanga ajaloolist ülevaadet saab lugeda siit ja IMF ajaloolist ülevaadet siit

Näitusel saab näha raamatuid Maailmapanga ja IMF ajaloost, majandusest, rahandusest ja statistikast. Näitus jääb avatuks 28. septembrini 2019.

Maailmapanga e-raamatuid loe andmebaasist:
World Bank Open Knowledge Repository (OKR)

Rahvusraamatukogus saab lugeda IMF e-raamatuid andmebaasist:
IMF eLibrary

Peresõbralikud riigid

Are the world’s richest countries family friendly? Policy in the OECD and EU / UNICEF. – Florence :UNICEF, 2019.

UNICEFi andmete põhjal on Eesti neljas OECD ja Euroopa Liidu riikide seas peresõbralikkuse poolest. Esimene on Rootsi, järgnevad Norra ja Island.

UNICEF võttis eri maade tingimusi uurides arvesse erinevad perepoliitika küsimused nagu selle, kui pikk on vanemapuhkus ning kui suur osa sellest on tasustatud, kas eelkooliealistele lastele ja väikelastele on kättesaadav laste hoid ja vanematele taskukohane meditsiinisüsteem. OECD ja Euroopa Liidu riikidest on Eestil aga kõige pikem tasustatud vanemapuhkus, 85 nädalat. Meile järgnevad Ungari (72 nädalat) ja Bulgaaria (65 nädalat).

Laste elu on parem ja vanemad suudavad paremini täita töö- ja kodu-kohustusi riikides, millel on peresõbralik poliitika.

Täpsemalt loe siit

UNICEFi e-raamatuid loe siit

Säästev areng

Financing for Sustainable Development Report 2019 / United Nations. – New York : United Nations, 2019.

Säästev areng on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine.

Milline paistab Eesti areng ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide taustal?
Statistikaamet on avaldanud kogumiku „Säästva arengu näitajad“.
Täpsemalt loe veel siit

Säästva arengu saavutamiseks on vaja riikidevahelisi meetmed ülemaailmsete probleemide lahendamiseks ja oluline on tugevdada piirkondlikke ja riiklikke suhteid. Maailmas toimuvad muudatused geopoliitikas, tehnoloogias, kliimas ja muudes tegurites. ÜRO aruandes analüüsitakse säästva arengu eesmärkide elluviimise edukust ja rahastamist.

Maailma majanduskasv on jätkuvalt stabiilne, umbes 3 protsenti, kuid on tõenäoliselt saavutanud kõrgema taseme. Üle poole triljoni dollari väärtuses kaupu saavad kauplemispiirangud, mis on 7 korda rohkem kui aasta tagasi. Kliimamuutus jätkub kiirelt, kasvuhoonegaaside heitkogused kasvavad 1,3%.
Täpsemalt loe siit

Faktid, faktid, faktid …

Rosling, Hans ; Rosling, Ola ; Rosling Rönnlund, Anna. Faktitäius : kümme põhjust, miks me maailmast valesti mõtleme – ja miks asjad on paremini, kui sa arvad. Tallinn : Tänapäev – 308 lk.

“Faktitäius” on väga populaarne raamat, mille kohta on isegi Bill Gates öelnud, et see on üks harivamaid raamatuid, mida ta on kunagi lugenud. Ajal, mil inimesi hoiatatakse pidevalt valeinfo eest ning õpetatakse, kuidas valeinfot ära tunda, on tegu üsnagi värskendava lugemisega. Eriti soovituslik on antud raamat nö „ülemõtlejatele“ ning raamatututvustuses on selgitatud suurepäraselt, miks see nii on.

Miks maailma rahvaarv kasvab? Kui palju maailma inimesi elab vaesuses? Mitu protsenti maailma üheaastastest lastest on vaktsineeritud? Inimesed kalduvad ka kõige lihtsamatele küsimustele globaalsete trendide kohta vastama valesti. Lausa nii valesti, et šimpans, kes valib vastused suvaliselt, on sageli tõele lähemal kui paljud ajakirjanikud, pankurid, õpetajad ja Nobeli preemia laureaadid. Raamatus „Faktitäius” selgitab rahvusvahelise tervishoiu professor Hans Rosling koos kaasautoritega, miks see niimoodi on, tuues välja kümme põhjust, miks meie arusaam maailmast on moonutatud – alustades kalduvusest jagada kõike ja kõiki kahte vastanduvasse leeri ning lõpetades viisiga, kuidas me tarbime hirmudest toituvat meediat.

Ohtrale statistilisele andmestikule tuginedes näitab Rosling, et paljud asjad maailmas on tegelikult paremini, kui me arvame. Kriitiline, faktidel põhinev maailmavaade instinktide ja illusioonide asemel võimaldab meil keskenduda probleemidele, mis on kõige olulisemad, ning mitte muretseda asjade pärast, mis polegi muretsemist väärt!

 

 

Säästev areng

Atlas of Sustainable Development Goals 2018 : From World Development Indicators World Bank. – World Bank: Washington, DC, 2018. – 91 lk.

Maailmapanga poolt koostatud 2018. aasta säästva arengu eesmärkide atlas on visuaalne juhend 17 säästva arengu eesmärgi suundumustele, väljakutsetele ja mõõtmisküsimustele ning riikide võrdlev ülevaade statistiliste tabelite ja kaartidega . ÜRO säästva arengu eesmärgid katavad inimeste heaolu, majanduskasvu, tööhõive, innovatsiooni, sotsiaalse kaitse, keskkonnakaitse, energeetika, kliimamuutuse, rahvusvahelise koostöö jm teemad. Lisaks leiab analüüsist statistilisi andmeid majanduse, ekspordi, impordi ja rahanduse kohta.

Loe veel siit:

Sustainable Development Goals

https://www.un.org/sustainabledevelopment/sustainable-development-goals/

ÜRO e-valitsemisest

UN E-Government Survey 2018 / Department of Economic and Social Affairs, – New York : United Nations, 2018.

ÜRO e-valitsemise arengu indeksis oli Balti riikidest edukaim Eesti, mis saavutas 193 riigi seas 16. koha, tabeli esimeseks tuli Taani. Leedu saavutas 40. positsiooni ja Läti jäi 57. kohale. Tabeli liider Taani sai 0,9150 punkti, järgnesid Austraalia, Lõuna-Korea, Ühendkuningriik ja Rootsi. Eesti tulemus oli 0,8486 punkti.

2018. aasta väljaandes uuritakse, kuidas valitsused saavad kasutada e-valitsust ja infotehnoloogiaid, et luua jätkusuutlik ja vastupidav ühiskond. Uuring mõõdab e-valitsuse tõhusust avalike teenuste osutamisel ja tutvustab e-valitsuse arengu ja tulemuslikkuse mudelid, samuti toob välja riigid ja valdkonnad, kus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia  ja e-valitsuse potentsiaal ei ole veel täielikult ära kasutatud ning kuidas selle arendamine võib olla kasulik.

ÜRO raamatuid saab lugeda andmebaasist UN iLibrary

 

 

 

 

 

 

 

 

ÜRO maailmamajandusest

World Economic Situation and Prospects 2018. – New York : United Nations, 2018. – 207 lk.

Maailmamajanduse aruanne World Economic Situation and Prospects 2018 analüüsib 2017. aasta majandust ja annab suuniseid järgmisteks aastateks. Maailmamajandus on tugevnenud, kuna ülemaailmse finantskriisiga seotud nõrkused on ületatud. 2017. aastal saavutas ülemaailmne majanduskasv 3% , mis on suurim kasvumäär alates 2011. aastast ning eeldatavasti peaks majanduskasv käesoleva aasta jooksul püsima. Paranenud ülemaailmne majanduslik olukord annab riikidele võimaluse keskenduda selliste pikaajaliste probleemide lahendamiseks nagu vähese süsinikdioksiidi heitega majanduskasv, ebavõrdsuse vähendamine, majanduse mitmekesistamine ja süvenevate tõkete kõrvaldamine, mis takistavad arengut.

Täpsemalt loe UN iLibrary andmebaasist, kus leiab ka varasemad aruanded.

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuidas läheb Põhjamaadel?

Veebruaris avaldas Põhjamaade Ministrite Nõukogu üle kahe aasta ilmuva Põhjamaade sotsiaalmajandusliku olukorra ülevaate “State of the Nordic Region”. Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga –territooriumilt maailmas 7. kohal olev piirkond on globaalses majanduses 12. kohal, selle rahvaarv (praegu 27 miljonit inimest) kasvab kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ning hoolekandesüsteem on osutunud vastupidavaks ka muutuvates oludes. Raport annab hulgaliselt fakte Põhjamaade elanikkonna, urbaniseerumise, migratsiooni, tööturu, hariduse, majanduse, ökoinnovatsiooni jm kohta. Näiteks 2016. aastal oli Euroopa väikseim majanduslikult mitteaktiivsete inimeste osakaal elanikkonnas (u 9%) Islandil; 2017. aastal oli ELi kõige innovaatilisem piirkond Stockholm.

 

 

 

 

 

 

 

Eesti on Maailmapanga raportis 12. kohal

Doing Business 2018 : Reforming to Create Jobs / World Bank Independent Evaluation Group. – Washington, DC : World Bank, 2018. – 312 lk.

Maailmapanga uuring Doing Business 2018 paigutab Eesti ettevõtluse lihtsuse poolest maailmas 12. kohale 190 riigi väikeettevõtjate hulgas. Parim on Uus-Meremaa, teine Singapur ja kolmas Taani.

Uuringus küsitakse ettevõtetelt kui lihtne on riigis alustada ettevõtlusega, saada ehitusluba, elektriühendust ja laenu, registreerida vara, maksta makse, kaubelda piiriüleselt, jõustada lepinguid, lahendada maksejõuetust ja kuivõrd kaitstud on väikeosanike huvid.

Hea tulemuse sai Eesti üldtabelis veel kinnisvara registreerimisel, ehituslubade saamisel ja lepingute jõustamisel. 2017. aastal avaldatud raportis oli Eesti samuti 12. kohal.

Maailmapanga väljaandeid loe andmebaasist – Open Knowledge Repository

https://openknowledge.worldbank.org/

 

 

 

 

 

 

 

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑