Otsi

rubriik

Statistika

ÜRO e-valitsemisest

UN E-Government Survey 2018 / Department of Economic and Social Affairs, – New York : United Nations, 2018.

ÜRO e-valitsemise arengu indeksis oli Balti riikidest edukaim Eesti, mis saavutas 193 riigi seas 16. koha, tabeli esimeseks tuli Taani. Leedu saavutas 40. positsiooni ja Läti jäi 57. kohale. Tabeli liider Taani sai 0,9150 punkti, järgnesid Austraalia, Lõuna-Korea, Ühendkuningriik ja Rootsi. Eesti tulemus oli 0,8486 punkti.

2018. aasta väljaandes uuritakse, kuidas valitsused saavad kasutada e-valitsust ja infotehnoloogiaid, et luua jätkusuutlik ja vastupidav ühiskond. Uuring mõõdab e-valitsuse tõhusust avalike teenuste osutamisel ja tutvustab e-valitsuse arengu ja tulemuslikkuse mudelid, samuti toob välja riigid ja valdkonnad, kus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia  ja e-valitsuse potentsiaal ei ole veel täielikult ära kasutatud ning kuidas selle arendamine võib olla kasulik.

ÜRO raamatuid saab lugeda andmebaasist UN iLibrary

 

 

 

 

 

 

 

 

Advertisements

ÜRO maailmamajandusest

World Economic Situation and Prospects 2018. – New York : United Nations, 2018. – 207 lk.

Maailmamajanduse aruanne World Economic Situation and Prospects 2018 analüüsib 2017. aasta majandust ja annab suuniseid järgmisteks aastateks. Maailmamajandus on tugevnenud, kuna ülemaailmse finantskriisiga seotud nõrkused on ületatud. 2017. aastal saavutas ülemaailmne majanduskasv 3% , mis on suurim kasvumäär alates 2011. aastast ning eeldatavasti peaks majanduskasv käesoleva aasta jooksul püsima. Paranenud ülemaailmne majanduslik olukord annab riikidele võimaluse keskenduda selliste pikaajaliste probleemide lahendamiseks nagu vähese süsinikdioksiidi heitega majanduskasv, ebavõrdsuse vähendamine, majanduse mitmekesistamine ja süvenevate tõkete kõrvaldamine, mis takistavad arengut.

Täpsemalt loe UN iLibrary andmebaasist, kus leiab ka varasemad aruanded.

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuidas läheb Põhjamaadel?

Veebruaris avaldas Põhjamaade Ministrite Nõukogu üle kahe aasta ilmuva Põhjamaade sotsiaalmajandusliku olukorra ülevaate “State of the Nordic Region”. Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga –territooriumilt maailmas 7. kohal olev piirkond on globaalses majanduses 12. kohal, selle rahvaarv (praegu 27 miljonit inimest) kasvab kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ning hoolekandesüsteem on osutunud vastupidavaks ka muutuvates oludes. Raport annab hulgaliselt fakte Põhjamaade elanikkonna, urbaniseerumise, migratsiooni, tööturu, hariduse, majanduse, ökoinnovatsiooni jm kohta. Näiteks 2016. aastal oli Euroopa väikseim majanduslikult mitteaktiivsete inimeste osakaal elanikkonnas (u 9%) Islandil; 2017. aastal oli ELi kõige innovaatilisem piirkond Stockholm.

 

 

 

 

 

 

 

Eesti on Maailmapanga raportis 12. kohal

Doing Business 2018 : Reforming to Create Jobs / World Bank Independent Evaluation Group. – Washington, DC : World Bank, 2018. – 312 lk.

Maailmapanga uuring Doing Business 2018 paigutab Eesti ettevõtluse lihtsuse poolest maailmas 12. kohale 190 riigi väikeettevõtjate hulgas. Parim on Uus-Meremaa, teine Singapur ja kolmas Taani.

Uuringus küsitakse ettevõtetelt kui lihtne on riigis alustada ettevõtlusega, saada ehitusluba, elektriühendust ja laenu, registreerida vara, maksta makse, kaubelda piiriüleselt, jõustada lepinguid, lahendada maksejõuetust ja kuivõrd kaitstud on väikeosanike huvid.

Hea tulemuse sai Eesti üldtabelis veel kinnisvara registreerimisel, ehituslubade saamisel ja lepingute jõustamisel. 2017. aastal avaldatud raportis oli Eesti samuti 12. kohal.

Maailmapanga väljaandeid loe andmebaasist – Open Knowledge Repository

https://openknowledge.worldbank.org/

 

 

 

 

 

 

 

Kaubandus, tehnoloogia ja tööhõive

World trade report World Trade Organization. – Geneva : WTO, 2017. – 190 lk.

Maailmakaubanduse aruanne  keskendub kaubandusele ja tehnoloogiale, kui kahele kõige edukamale majandusarengu osale ja uurib selle mõju nii arenenud kui ka arengumaade tööturgudele. Raamatus analüüsitakse, kuidas tehnoloogia ja kaubandus mõjutavad tööhõivet ja palka. Vaadeldakse töötajate ja ettevõtete väljakutseid tööturul toimuvate muutustega kohanemisel ja arutatakse,  kuidas valitsused võivad sellist kohandamist hõlbustada, et suurendada avatud kaubanduse ja tehnoloogilise progressi positiivset mõju.

Continue reading “Kaubandus, tehnoloogia ja tööhõive”

IMF rahandusest

Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF) loodi 1944. aastal. Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. Rahvusvahelise Valuutafondi peamisteks tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamine.

Rahvusraamatukogus saab lugeda IMF e-raamatuid andmebaasist
IMF eLibrary
IMF väljaanded asuvad õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis
Vaata ESTERist

Valik IMF väljaandeid

Fiscal Monitor, October 2017 : Tackling Inequality. – Washington, D.C. : International Monetary Fund, 2017.
Publikatsioon analüüsib viimaseid riikide avaliku sektori rahanduse arenguid, ajakohastab perspektiivis eelarveprognoose ja hindab poliitikat, mille eesmärk on riigi rahanduse jätkusuutlik areng ja ebavõrdsuse vähendamine.

Loe ja vaata siit

 

Continue reading “IMF rahandusest”

OECD majandusuuring -Eesti

OECD Economic Surveys: Estonia 2017/ published by the Organisation for Economic Co-operation and Development. –  Paris : OECD, 2017.

OECD tunnustab Eesti majanduspoliitikat ning näeb siin mitmeid tugevusi – eeskujulik ettevõtluskeskkond, kõrge haridustase, kõrge tööjõuturul osalemine, innovaatiline ITK sektor ja tugev eelarvepoliitika.
Täpsemalt loe siit

OECD majandusuuringust leiab vastused  järgmistele teemadele:

kuidas edendada Eestis kaasavamat ja rohelisemat majanduskasvu

kuidas tihendada kaubavahetust välismaailmaga

kuidas panna investeeringud end veel rohkem ära tasuma.

Loe raamatut „OECD Economic Surveys: Estonia 2017“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel. E-raamatut saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

 

 

 

 

 

 

 

 

Rahvusvahelisest turismist

ÜRO koostöös Maailma Turismiorganisatsiooniga (UNWTO) on kuulutanud 2017. aasta säästva ehk jätkusuutliku turismi aastaks. Turism mõjutab majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust, tööhõivet, keskkonnakaitset, kliimamuutusi ja kultuuripärandit.
http://www.tourism4development2017.org/

Kõige külastatuma riigi tiitel püsib juba mitmendat aastat Prantsusmaa käes, selgus Maailma Turismiorganisatsiooni statistikast.
Prantsusmaa, 82,6 miljonit külastajat
USA, 75,56 miljonit külastajat
Hispaania, 75,56 miljonit külastajat
Hiina, 59,3 miljonit külastajat
Itaalia, 52,4 miljonit külastajat

Rahvusvaheliste turistide saabumisi riikidesse, turismi tulude ja trendide ülevaadet loe täpsemalt raamatust

UNWTO Tourism Highlights

Continue reading “Rahvusvahelisest turismist”

Parem tulevik lastele

UNICEFi aruanne
Building the Future: Children and Sustainable Development Goals in Rich Countries analüüsib laste heaolu rikastes riikides ja püstitab ülesanded
ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmiseks.
Aruanne toob välja 5 põhiülesannet laste parema tuleviku saavutamiseks:

Kaotada vaesus: keskmiselt 1-5-st suurema sissetulekuga riigi laps elab suhtelises  vaesuses.

Kaotada nälg:  keskmiselt 1-8-st suurema sissetulekuga riigi lapsest puutub kokku toidupuudusega.

Tervisliku eluviisi tagamine kõikidele: 1-4-st  noorukist teatab vaimse tervise probleemidest rohkem kui üks kord nädalas.

Tagada kvaliteetne haridus: isegi kõige paremas olukorras olevates riikides, sealhulgas Jaapanis ja Soomes, umbes viiendik 15-aastastest ei saavuta lugemis-, matemaatika- ja loodusteaduste minimaalset taset.

Soolise võrdõiguslikkuse saavutamine: 17 rikkast riigist küsitletud täiskasvanutest paljud arvavad, et poisid väärivad ülikoolihariduse eelistamist.

Loe veel:

Global Press Release – Innocenti Report Card 14

UNICEF Annual Report 2016

Narrowing the Gaps: The power of investing in the poorest children

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑