Otsi

rubriik

Statistika

Maailma rahvastiku päev 11.07

Pilt: https://www.un.org/en/events/populationday/background.shtml

11. juulil tähistatakse maailma rahvastiku päeva (world population day), et pöörata tähelepanu rahvastikuküsimuste aktuaalsusele ja tähtsusele.

1989. aasta 11. juulil ületas maailma rahvaarv 5 miljardi piiri, mistõttu on see kuupäev sobiv meenutamaks rahvastikuprobleemide tähtsust.

Loe lähemalt ÜRO maailma rahvastiku päeva kodulehelt.

Valik teemakohast kirjandust ja statistikat:

Eurostat. Maailma rahvastiku päev 2019 koduleht

European Parliamentary Research Service. Demographic outlook for the European Union 2020

EUR – Scientific and Technical Research Reports. Atlas of the Human Planet 2019

ÜRO rahvastik:
https://www.un.org/en/development/desa/population/index.asp
https://www.un.org/en/sections/issues-depth/population/index.html

ÜRO rahvastikuteemalised publikatsioonid:
https://www.un.org/en/development/desa/population/publications/index.asp
https://population.un.org/wpp/Publications/

ÜRO digitaalne raamatukogu. Population and vital statistics report

ÜRO digitaalne raamatukogu. World Population Polices 2019

ÜRO statistika:
http://data.un.org/
https://population.un.org/wpp/
https://population.un.org/wpp/DataQuery/
https://www.unfpa.org/data

ÜRO. Statistical Yearbook – 62nd issue (2019 edition)

ÜRO. World Statistics Pocketbook

ÜRO. Monthly Bulletin of Statistics Online

Suur valik teaduskirjastuste e-raamatuid

Eriolukorras on paljud kirjastused, ka teadusraamatute kirjastused, teinud e-raamatute kogud kasutajatele rohkem kättesaadavaks.

Järgmistele andmebaasidele on mõne aja jooksul ligipääs kõigil Rahvusraamatukogu registreeritud kasutajatel. Täistekstide lugemiseks tuleb sisse logida kasutajatunnuste, ID-kaardi või mobiilID-ga. Kasutajaks saab registreerida ka raamatukogu kodulehe kaudu https://sso.nlib.ee/register

e-raamat

Mai lõpuni oli võimalik lugeda tasuta kirjastuse Taylor&Francis e-raamatuid. Loe edasi “Suur valik teaduskirjastuste e-raamatuid”

Maailmamajanduse ülevaade OECD-lt

OECD ajutises aruandes ”OECD Interim Economic Assessment Coronavirus: The world economy at risk” rõhutatakse, et maailmamajandus on hetkel kõige ebakindlamas olukorras pärast eelmist finantskriisi. Koronaviirus (COVID-19) on löögi andnud globaalsele majanduskasvule, mis on viimase kahe aasta jooksul jahenenud tagasihoidlikule tasemele. Majandusnäitajad, näiteks söenõudlus, viitavad Hiina majanduse järsule aeglustumisele 2020. aasta esimeses kvartalis. Loe edasi “Maailmamajanduse ülevaade OECD-lt”

Ülevaade Põhjamaadest

Üle kahe aasta ilmub Põhjamaade Ministrite Nõukogu ülevaade „State of the Nordic Region“. 2020. aasta väljaandes avaldatakse lootust, et kümne aasta pärast on Põhjamaade majandus kestliku arengu esirinnas.

Demokraatlikele Põhjamaadele teevad siiski muret vananev rahvastik, töö muutuv iseloom ning kasvav ebavõrdsus. Raportist leiab näiteks 1990–2019 rahvastikumuutuse ülevaate – kuigi Põhjamaade rahvastik on hoogsalt kasvanud, tuli ⅔ sisserände arvel ning praegu on Islandi, Norra ja Soome loomulik iive madalam kui kunagi varem. Kui 1971. aastal oli esmasünnitaja keskmine vanus 21 aastat, siis 2018. aastaks on see tõusnud 30-le. Tuuakse andmeid sisserände kohta, sh omavalitsuste kaupa suurima vähemusrahvuse päritolumaa alusel. Vananeva rahvastiku osas loodetakse, et toime aitab tulla aktiivne vananemine, elukeskkonna kohandamine vanemaealistele sobilikumaks ning pensionäride kaasamine ühiskonnaellu.

Eelnevaga seostub ka tööturu areng, kuid veelgi rohkem kardetakse / oodatakse töö automatiseerimisega seotud muutusi. Järeldatakse, et umbes kolmandik Põhjamaade töökohtadest on lähikümnenditel seetõttu kadumisohus. Kasvava ebavõrdsusega seoses tuuakse huvitav fakt, et tänapäeval teistele eeskujuks olev Rootsi oli 1900. aastate algul üks ebavõrdsema sissetulekuga riike – seega, ühiskonna trende saab igal hetkel pöörata. Põhjamaade tugevus on riikidevaheline koostöö ja oskus teiste kogemustest õppida.

Loe ka 2018. aastal ilmunud ülevaadet.

Energeetika, transport ja keskkond – statistiline ülevaade

Energy, transport and environment statistics / European Commission, Statistical Office of the European Communities (Eurostat). – Luxembourg : Office for Official Publications of the European Communities, 2019.

Euroopa Liit (EL) on alustanud üleminekut ressursitõhusale, vähese CO2 heitega kliimaneutraalsele ringmajandusele.

ELi kliima- ja energeetikaeesmärgid 2030 on: 40 % vähem kasvuhoonegaaside heitkoguseid; 32 % energiat toodetakse taastuvatest energiaallikatest; energiatõhusus paraneb 32,5 %, võrreldes 1990. aasta tasemega. Loe edasi “Energeetika, transport ja keskkond – statistiline ülevaade”

Rahvusvaheline Valuutafond finantsstabiilsusest ja kliimamuutustest

2020. aasta algusest on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) e-raamatukogu kõigile kasutajatele tasuta IMF eLibrary

E-raamatukogu võimaldab  juurdepääsu perioodikaväljaannetele, raamatutele ja uuringutele.
Climate Change and Financial Risk / Pierpaolo Grippa ; Jochen Schmittmann ; Felix Suntheim. –
Finance & Development, Vol.56 (2019).
Artikkel tugineb 2019. aasta oktoobri ülemaailmse finantsstabiilsuse aruande 6. peatükile.
Kliimamuutused on juba reaalsus. Üha raevukamad tsüklonid ja pikenenud põuad hävitavad infrastruktuuri ja hävitavad elatusvahendid ning aitavad kaasa massilisele rändele. Tõusvate temperatuuride vastu võitlemiseks võetavad meetmed, mis on seni olnud ebapiisavad, võivad ärimaailmas tekitada probleeme nagu fossiilkütuste hiiglased äratavad vajaduse taastuvate energiaallikate järele ja autotootjad kiirendavad investeeringuid puhtamatesse sõidukitesse.

Kuid kliimamuutuste majanduskulude mõõtmine on alles pooleli. Me saame hinnata ilmastikuolude muutumise ning sagedasemate ja intensiivsemate loodusõnnetuste koheseid kulusid, kuid suurem osa võimalikest kuludest jääb tüüpilise majandusanalüüsi piiridest välja. Kliimamuutuste majanduslik mõju tõenäoliselt kiireneb, ehkki mitte sujuvalt. Näiteks võib merevee taseme tõus ja äärmuslike ilmastikunähtuste suurem esinemissagedus põhjustada majaomanikele kahju ja kinnisvara väärtust vähendada. Tulevaste põlvkondade jaoks sõltub kahju ulatus täna tehtavatest poliitilistest valikutest.

Global Financial Stability Report, October 2019 : Lower for Longer / Washington, D.C. : International Monetary Fund, 2019. – 106 lk.

2019. aasta oktoobri ülemaailmses finantsstabiilsuse aruandes määratletakse globaalse finantssüsteemi praegused peamised nõrgad kohad nagu ettevõtete võlakoormuse suurenemine, institutsionaalsete investorite suurenenud riskantsemate ja mittelikviidsete varade osalus ning arenevate riikide kasvav sõltuvus välislaenudest. Aruandes tehakse ettepanek, et poliitikakujundajad leevendaksid neid riske rangema ettevõtete järelevalve ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve kaudu, tugevdades järelevalvet ning rakendades ettevaatlikke riigivõla haldamise tavasid ja raamistikke tärkava turumajanduse ja piirialade turumajanduse jaoks.
Loe edasi “Rahvusvaheline Valuutafond finantsstabiilsusest ja kliimamuutustest”

Euroopa energialiit. Energeetika arvudes

Roeben, Volker. Towards a European Energy Union : European energy strategy in international law / Cambridge : Cambridge University Press, 2019. – xiii, 271 lk.

EU energy in figures : statistical pocketbook / European Commission, Directorate General for Energy and Transport, Eurostat. – Luxembourg : Office for Official Publications of the European Communities, 2019.

Euroopa Liit (EL) on Lissaboni lepingust tulenevate volitustega valmis looma Euroopa energialiitu. Liidu eesmärgiks on tagada läbi tootmis- varustus- ja tarbimistsükli tarbijatele turvaline, jätkusuutlik ja taskukohane energia. Alates 2014. aastast on EL  arendanud uut strateegiat, millel on kolm prioriteeti: kliimamuutused, poliitiline julgeolek ja majanduslik konkurentsivõime. Loe edasi “Euroopa energialiit. Energeetika arvudes”

Statistikahommik Rahvusraamatukogus

30.oktoobril toimus Rahvusraamatukogus statistikahommik, kus tutvustati statistika leidmise ja kasutamise võimalusi. Peame väga oluliseks usaldusväärse info jagamist ning statistikal on selles täita oluline roll.

Sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu majandus- ja statistikainfo spetsialist Kristiina Kaju andis ülevaate digitaalarhiivist DIGAR ja seal leiduvatest statistikaväljaannetest. Olulisemad statistikaväljaanded ajaloost on Eesti Statistika KuukiriVäliskaubandus ja Eesti NSV Rahvamajandus. Samuti leiab digitaalarhiivist DIGAR statistikaväljaannete kogumi, kus on digiteeritud statistika 19. sajandist alates.

Rahvusraamatukogu on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide hoiuraamatukogu, seega pidasime oluliseks tutvustada ka suuremate organisatsioonide statistika andmebaase. Kristiina Kaju andis ülevaate järgnevatest baasidest: tööturu andmebaas ILOSTAT, finantsstatistika andmebaas IMF Data, maailmamajanduse arengu ülevaate leiab World Bank Open Data andmebaasist, ÜRO süsteemi kuuluvate rahvusvaheliste organisatsioonide ühine statistikaportaal, mis toob ÜRO statistika andmebaasid kasutajale käeulatusse ühtse andmebaasina on UNdata. Lisaks on veel mitmeid andmebaase. Loe edasi “Statistikahommik Rahvusraamatukogus”

Maailmapank ja IMF

22. juulist 2019 on Rahvusraamatukogu 6. korruse õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis avatud näitus „Maailmapank ja IMF: 75 aastat rahvusvahelist koostööd“

Näitus on pühendatud Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) asutanud Bretton Woodsi konverentsi 75 aastapäevale. 1. – 22. juulini 1944 kohtusid 44 riigi esindajad  maalilises  New Hampshire’is, Bretton Woods’is. Eesmärk oli luua rahvusvaheline koostöö süsteem, mis aitaks riikidel taastuda II maailmasõja tagajärjel tekkinud hävingust, abistades samas pikaajalist globaalset majanduskasvu. 1944. aasta juulis võeti vastu Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi põhikiri.
Eesti on Maailmapanga (sh. IBRD, IFC, MIGA, ICSID) ja IMF´i liige alates 1992.

Maailmapanga ajaloolist ülevaadet saab lugeda siit ja IMF ajaloolist ülevaadet siit

Näitusel saab näha raamatuid Maailmapanga ja IMF ajaloost, majandusest, rahandusest ja statistikast. Näitus jääb avatuks 28. septembrini 2019.

Maailmapanga e-raamatuid loe andmebaasist:
World Bank Open Knowledge Repository (OKR)

Rahvusraamatukogus saab lugeda IMF e-raamatuid andmebaasist:
IMF eLibrary

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑