Otsi

silt

ajalugu

Eesti parlamentarismi algus – Maapäev 100

2018. aasta aprillis avatakse Rahvusraamatukogus näitus “Maapäev 100” , mis on pühendatud Eesti esimesele esinduskogule – Eestimaa Ajutisele Maanõukogule ehk maapäevale.

Varem oli näitus üleval Riigikogu hoones.

Maanõukogu juubeli tähistamiseks on Riigikogu kodulehel fookusteema „Maapäev 100“. Kronoloogilises ülevaates on toodud välja peamised poliitilised sündmused aprillist kuni detsembrini 1917. Tekstilist osa ilmestavad fotod isikutest ja dokumentidest, samuti väljavõtted Maanõukogu protokollidest.

2018. aasta sügisel on kavas täiendada raamatukogu kodulehel olevat e-näitust „Meie parlament ja aeg“, kust leiab ka Maanõukoguga seotud sündmusi.

Continue reading “Eesti parlamentarismi algus – Maapäev 100”

Advertisements

Taastulemine – VII Riigikogu alustas

Oktoobris avame Riigikogu hoones näituse VII Riigikogu kokkukutsumisest 1992. aastal. Näitus valmis koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Veidi ajaloost. Teatavasti peatus parlamentaarse demokraatia areng Eestis juba 12. märtsil 1934, mil võim koondus riigivanem Konstantin Pätsi ja kaitsevägede ülemjuhataja Johan Laidoneri kätte. V Riigikogu tegevus peatati 2. oktoobril 1934 ning järgmise aasta märtsis keelustati parteide tegevus. 17. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti ja riigi demokraatlik areng katkes kuni iseseisvuse taastamiseni 20. augustil 1991.

Riigikogu valimiste üldreeglid on sätestatud põhiseaduses: „/…/ Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtete alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.”

Continue reading “Taastulemine – VII Riigikogu alustas”

Euroopa Ühendriigid

Winston Churchill oli üks esimesi, kes kutsus rajama Euroopa Ühendriike. See liikumine loodi eesmärgiga tervitada valitsustevahelist koostööd ning olla riigiüleste organisatsioonide vastu.

1946. aasta 19. septembril Zürichi Ülikoolis peetud kõnes ütles Churchill, et vajalik on Euroopa Ühendriikide loomine. Ta nägi Euroopa Ühendriikes lahendust, mis aitaks Euroopal seljatada minevik ning kaotada Euroopat laastanud hädad: natsionalism ja sõjakoledused. Teise maailmasõja õudused veensid teda, et Euroopa ühendamine on ainus võimalus tagada rahu. Selle üleskutsega oli Churchill esimene, kes propageeris Euroopa integreerumist. Siit saab kuulata või lugeda kõne teksti. Continue reading “Euroopa Ühendriigid”

Türgi ja Euroopa Liit

14. aprillil 1987 esitas Türgi avalduse liitumaks Euroopa Ühendustega. Sellest on möödunud juba 30 aastat, kuid siiani on Türgi kandidaatriigi staatuses.

Türgi ja Euroopa Liidu suhete juured ulatuvad koguni 1959. aastasse, mil Türgi soovis astuda Euroopa Majandusühenduse liikmeks. 1963. aastal sõlmitigi Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel assotsiatsioonileping. Türgist sai ametlik Euroopa Liidu kandidaatriik 1999. aastal, liitumisläbirääkimised algasid aga alles 2004. aastal. Kandidaatriigi staatus on Türgil säilinud siiani. Ellu on viidud mitmeid poliitilisi reforme, mis on Euroopa Liiduga ühinemiseks olulised, kuid muutused on olnud liialt aeglased või ebapiisavad. Continue reading “Türgi ja Euroopa Liit”

35 aastat Gröönimaa referendumist

Gröönimaa on omavalitsuslik ala, mis kuulub Taani koosseisu. Taani Kuningriigi osana sai ka Gröönimaa 1973. aastal Euroopa Ühenduse liikmeks. 1979. aastal kehtestati aga Gröönimaa autonoomia. See tõstatas küsimuse, kas Gröönimaa peaks endiselt Euroopa Ühendusse kuuluma või mitte.

23. veebruaril, 1982. aastal korraldatigi nõuandev rahvahääletus. 1982. aastal oli Gröönimaa rahvaarv suurusjärgus 52 000 elanikku. Neist valimas käis koguni 74,9% hääleõiguslikest isikutest ehk peaaegu 39 000 inimest. Analoogselt hiljuti Suurbritannias aset leidnud referendumile hääletas ka Gröönimaal vaid napp enamus hääletajatest Euroopa Majandusühendusest lahkumise poolt. 53% häälteenamusega otsustasid Gröönimaa elanikud Ühendusest välja astumise kasuks.

Gröönimaa säilitas liikmesriikide nõusolekul assotsieerunud ülemeremaa staatuse. Seda kinnitab 1984. aasta 13. märtsil allkirjastatud Gröönimaa leping.

Gröönimaa leping on Euroopa Liidu seisukohalt oluline dokument, sest antud lepinguga tehti parandusi ka varasemalt sõlmitud Ühenduse lepingutes. Seeläbi on Gröönimaa leping Euroopa Liidu põhiseadusliku aluse eraldamatu osa. Continue reading “35 aastat Gröönimaa referendumist”

Paneuroopa – suur vendluse revolutsioon

Täna, 3. oktoobril 1926. aastal algas Viinis esimene Paneuroopa kongress, mis avati suurejooneliselt sõnadega: “Paneuroopa on Euroopa suur vendluse revolutsioon.”

Paneuroopa liikumise eestvedajaks ja presidendiks oli Richard Nikolaus Coudenhove-Kalergi. Ta leidis, et Euroopa liigub rahvusliku vaenu ja võistlemise tulemusena uue sõja suunas. Paneuroopa Liitu luues püüti leida võimalusi, kuidas killustunud Euroopa saaks kindlustada ja kaitsta oma rahu, vabadust ja majandust. Eesmärgiks ei olnud luua kaubandusliit, vaid ühendada Euroopa inimeste hüvangu nimel. Continue reading “Paneuroopa – suur vendluse revolutsioon”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑