Otsi

silt

Ameerika Ühendriigid

Transatlantilisest andmekaitsest

Weber, Rolf H. ; Staiger, Dominic. Transatlantic data protection in practice. – Germany : Springer, 2017. – XXXII, 162 lk.

Andmekaitsereform ja isikuandmete kaitse uus regulatsioon Euroopa Liidus on andnud šveitsi spetsialistidele alust uurida Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide andmekaitse põhimõtete ja privaatsuspoliitika vastastikust mõju. Suurandmetehnoloogiate ja pilvepõhiste süsteemide levikuga kaasnevate andmete kogumise, omamise, edastamise ja kaitsmise õiguslikke aspekte analüüsivad autorid Rolf H. Weber ja Dominic N. Staiger raamatus Transatlantic data protection in practice. Eelkõige lähtutakse ettevõtluskeskkonnast ja uue regulatsiooni mõjust Euroopa kliente omavatele Ameerika ettevõtetele. Käsitletakse ka riskide vähendamise ja andmeturvalisuse tagamise probleeme ning edasisi arengusuundi.

Loe ka e-raamatut EU General Data Protection Regulation (GDPR) : an implementation and compliance guide / IT Governance Privacy Team. – Cambridgeshire : IT Governance Publishing, 2017. – 381 lk.

Vaata lisaks:
Blasi Casagran, Cristina. Global data protection in the field of law enforcement : an EU perspective. – London ; New York : Routledge, 2017. – XVII, 244 lk.

Bygrave, Lee A. Data privacy law : an international perspective. – Oxford : Oxford University Press, 2014. – XXIX, 233 lk. Continue reading “Transatlantilisest andmekaitsest”

Advertisements

Marshalli plaan

Euroopa Taastamise programm, tuntud ka kui Marshalli plaan, oli Ameerika Ühendriikide programm, mille eesmärk oli aidata sõjas laastatud Euroopa riike ning takistada kommunismi levimist. Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist, mis kujutas endast USA abi riikidele, keda ähvardas Nõukogude Liidu ekspansioonioht.

Marshalli plaan kestis kokku 4 aastat (1948-1952) ning programmi raames sai 13 miljardi dollari ulatuses abi ja laene koguni 16 Euroopa riiki. Sinna hulka kuulus ka Saksamaa, kes varasemalt igasugusest abist n-ö karistuseks ilma oli jäetud. Ameerika Ühendriikide abimiljarditest keeldus läänemaailma mõju kartuses NSVL. Abi tõrjusid ka nende liitlased, muuhulgas näiteks Soome, tundes hirmu NSV Liiduga suhete jahenemise ees. Continue reading “Marshalli plaan”

Kuidas märgata valeuudiseid?

„Fake news“ ehk valeuudised ja „post-truth era“ ehk tõejärgne ajastu on saanud aktuaalseks teemaks, mida kajastatakse nii Eesti kui ka välismeedias. Valeuudiste mõjust ja tulemustest kirjutatakse just poliitika mõjutamise valguses. Termin „post-truth“ pälvis Oxfordi sõnaraamatutelt 2016. a. aasta sõna tiitli, kuna seda on kasutatud sagedasti, eriti Brexiti ja Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste valguses.

Valik artiklitest, kus analüüsitakse valeuudistega seonduvat. Muu hulgas juhitakse tähelepanu ka sellele, kuidas valeuudiseid ära tunda.

Penny, Laurie. Escape from Reality: Fake News Sells Because People Want It to Be True. // New Statesman. Vol.146, (2017),  Jan. 20, p.18. (Loe artiklit Rahvusraamatukogu otsinguportaali kaudu.) Continue reading “Kuidas märgata valeuudiseid?”

E-raamat muutustest välispoliitikas

Burki, Shahid Javed. Rising powers and global governance: changes and challenges for the world’s nations. – New York : Palgrave Macmillan : Springer Nature, 2017. – 296 lk.

Raamatus kirjeldatakse rahvusvaheliste suhete ja välispoliitika muutumist. Autor keskendub mõnele suuremale riigile ja neid ees ootavatele muutustele ja mõjule, mida nad maailmapolitikas avaldavad. Seega Ameerika Ühendriigid, India, Hiina, Venemaa, Iraan ja Afganistan, ning Lähis-Ida ja Euroopa on riigid, mis on enam kõneainet pakkunud ja on ka raamatus „Rising powers and global governance : changes and challenges for the world’s nations“ lähema vaatluse all. Lisaks globaalsetele muutustele, analüüsib autor ka demograafilisi, klimaatilisi , tehnooogilisi ja kaubanduslikke arenguid ja muutusi nendes regioonides.

Loe e-raamatut „Rising powers and global governance: changes and challenges for the world’s nations“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel. E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse loginud.

Hillary Clintoni keelekasutusest poliitilise karjääri kaudu

Ameerika Ühendriikides aset leidvate presidendivalimiste valguses on igati sobilik tutvustada artiklit, milles kirjutatakse praeguse hetke prominentseimast naispoliitikust USAs. Artikkel on Demokraatliku Partei kandidaadist Hillary Clintonist ning tema lingvistilistest stiilidest aastatel 1992 – 2013. Clintoni pikk ja mitmekesine poliitiline karjäär annab olulise aluse uurimaks seda, kuidas naispoliitikud end strateegiliselt avalikkusele esitlevad. Tuginedes poliitilisele psühholoogiale, poliitilisele kommunikatsioonile, sotsiaalpsühholoogiale ja lingvistikale, vaadeldakse Clintoni kõnestrageegiaid erinevatel ajahetkedel, nende maskuliinsust ja feminiinsust ja selle kõige seost poliitikamaailmas tippu jõudmisega. Muutused Clintoni lingvistilises stiilis peegeldavad soorollide esinemist, ootusi poliitilistele liidritele ning maskuliinseid norme, mis on levinud poliitilistes institutsioonides.

Artikkel on ilmunud ajakirjas Perspectices on Politics pealkirjaga „Talk “Like a Man”: The Linguistic Styles of Hillary Clinton, 1992–2013“ (autor Jennifer J. Jones).

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑