Otsi

silt

e-raamatud

Aeg – kõige väärtuslikum ressurss?

Spending Time: the most valuable resource / Daniel Hamermesh. – New York, NY : Oxford University Press, [2019].

Tunnustatud teadlane Daniel Hamermesh kirjutab oma raamatus aja kasutamisest ja sellest, miks on oluline, kuidas aega veedame.

Ta uurib aja kasutamise erinevates riikides ja regioonides, erinevate kultuuride, klasside ja sugude hulgas. Mehed ja naised teevad erinevaid asju erinevatel aegadel, mis mõjutab ka nende enesetunnet.

Moodsat elu iseloomustab see, et ollakse aja pärast stressis. Hamermesh  uurib, kes on need, kes kiirustavad ja miks.  Samuti kirjutab ta sellest, kuidas kasutatakse aega, mida saadakse töötamisest vabanenud ajast.

Raamatus on näiteid, kuidas ületunnitöö tasustamise kaudu mõjutatakse aja kasutust.

Samuti leiab soovitusi, mida saavad mõistlikuma ajakasutuse heaks teha nii töötajad ise kui ka tööandjad.

Muu hulgas peab autor oluliseks poliitika muutmist tööaja reguleerimise suunal.

Lisaks leiab raamatust motivatsiooni veetmaks aega arukalt.

E-raamatud Saksa õigusest – parlamentarismi kriis ning Saksa riigiõiguse praktika inglise keeles

Meinel, Florian. Vertrauensfrage : zur Krise des heutigen Parlamentarismus. – München : C.H. Beck, 2019. – 239 lk.

Bumke, Christian ; Voßkuhle, Andreas. German constitutional law : introduction, cases, and principles. – Oxford (England) : Oxford University Press, 2019. – 606 lk.

Puhkuste aeg pakub ehk rohkem võimalusi raamatute lugemiseks. See on hea põhjus juhtida tähelepanu meie kogudesse lisandunud e-raamatutele. E-raamatuid saab lugeda kõikjal, kui end Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida.

Parlament saab Saksamaal rohkem kriitikat kui ükski teine institutsioon: istungisaal on tühi, saadikud ei viitsi tööd teha, valitsuse otsuseid seadustatakse tagantjärele jne, jne. Autoritaarse poliitika võidukäik paneb kahtlema nii 70 aasta jooksul kujunenud arusaamade paikapidavuses kui ka parlamentaarses demokraatias. Kuidas on Saksamaal sellisesse olukorda jõutud ja mismoodi edasi? Jurist, Würzburgi ülikooli avaliku õiguse ja õigusfilosoofia professor Florian Meinel analüüsib oma raamatus Vertrauensfrage : zur Krise des heutigen Parlamentarismus parlamentarismi kriisi Saksamaal. Lähtudes saksa parlamentarismi eripäradest, käsitleb autor valitsemissüsteemi kriisi põhiseaduse vaates ning osutab võimalikele ohumärkidele (nt konstitutsioonikohtu surve parlamendile õigusloomes, kantsleriameti mõju suurenemine). Selle raamatu puhul on ära märgitud autori teravat pilku parlamentaarsele valitsemissüsteemile ning kaasa aitamist formaalsete ja mitteformaalsete protsesside koostoime sügavamale mõistmisele.

Loe edasi “E-raamatud Saksa õigusest – parlamentarismi kriis ning Saksa riigiõiguse praktika inglise keeles”

I Riigikogu liikmed

Eesti Rahvusraamatukogus valmis Riigikogu I koosseisu elulugude e-väljaanne (2019, koostaja Piret Viljamaa, kujundaja Margit Plink, toimetajad Rita Hillermaa ja Gerli Randjärv, tehniline toimetaja Piret Pärgma).

 

Hintparemf

100-liikmelise Riigikogu I koosseisu volitused kehtisid 20.12.1920−30.05.1923. Parlamenti said kümnest valimisnimekirjast valitud liikmed. Tuuakse kõigi koosseisu kuulunud 168 liikme elulood, mis on jagatud kahte ossa, ees pikemalt, taga väga lühidalt Riigikogus olnud liikmed. Elulugude maht on erinev, mõne liikme kohta on materjali ilmunud väga palju, mõne isiku kohta sai lisainfot arhiividest, kuid on ka neid, kelle kohta eluloolisi andmeid ei õnnestunudki kuigivõrd leida. Võib-olla oskavad väljaande lugejad täiendada?

Kuivade faktide ilmestamiseks on lisatud karikatuure ning tsitaate, need annavad edasi ka ajastu vaimu ning (loodetavasti) toovad selle tänapäeva lugejale lähemale.

E-väljaande ühe plussina tuleb rõhutada, et allikad on võimalusel lingitud.

Loe väljaannet “I Riigikogu liikmed” siit.

 

Täiendavaid eluloolisi andmeid võib saata e-postile: yktsaal@nlib.ee

Featured post

Kuidas selgitada seadusandliku võimu rolli ja arengut Lääne-Euroopas?

Koss, Michael. Parliaments in Time: The Evolution of Legislative Democracy in Western Europe, 1866-2015. – Oxford : Oxford University Press, 2018.

Müncheni Ülikooli võrdleva poliitika professor Michael Koss pakub raamatus “Parliaments in Time: The Evolution of Legislative Democracy in Western Europe, 1866-2015” uudset  lähenemisviisi parlamentaarse institutsiooni arengu mõistmiseks. Nelja Lääne-Euroopa riigi näitel kirjeldatakse parlamendi protseduuriliste reformide ja seadusandliku võimu rolli säilimise põhjuslikku seost.

Autor analüüsis Suurbritannias, Prantsusmaal, Rootsis ja Saksamaal ajavahemikus 1866-2015 algatatud 90 protseduurilist seadusandlikku reformi, mille abil püüti kas tsentraliseerida kontrolli parlamendi tegevuskavade üle või suurendada parlamendikomisjonide volitusi. Selgus, et üheksakümnest reformist vaid üheksateist on muutuste mõttes märkimisväärsed. Ülejäänud olid institutsionaalse konservatiivsuse väljendused, pigem järk-järgulisi ümberkorraldusi  esilekutsuvad või lihtsalt ebaõnnestunud.

Järeldatakse, et Lääne-Euroopa parlamentide protseduuriliste reformide peamine eesmärk  on olnud seadusandliku võimu tugevdamine ning säilitamine.

Loe e-raamatut “Parliaments in Time: The Evolution of Legislative Democracy in Western Europe, 1866-2015“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

Rikud seadust, saad karistada?

Dagger, Richard. Playing Fair : political obligation and the problems of punishment. – Oxford University Press, 2018.

Küsimus kohustuste täitmise (seaduse järgimise) ja karistuste seose kohta on andnud ainest aruteludeks nii politoloogidele kui ka õigusfilosoofidele. Kas seaduse järgimine on poliitiline kohustus? Või hoopis moraalne? Kas kohustuse mittetäitmise eest tuleks karistada? Kui palju? Mis on karistuse eesmärk? Raamatus Playing Fair: political obligation and the problems of punishment käsitleb Richmondi ülikooli professor Richard Dagger neid küsimusi ausa mängu põhimõttest lähtuvalt. Arutledes poliitilise kohustuse mõiste ning  karistuse olemuse ja põhjendatuse üle, vaatleb autor kohustuste teooriat ja karistuste teooriat ühtse tervikuna. Eelkõige just teooriaid ühendav käsitlus ja autori esitatud argumendid on lugejate hinnangul raamatu suurimaks väärtuseks.

Loe raamatut Playing Fair: political obligation and the problems of punishment Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

 

Euroopa kaitsepoliitika käsiraamat

The handbook of European defence policies and armed forces / Hugo Meijer and Marco Wyss. –  Oxford : Oxford University Press, 2018. – 1 online resource : illustrations. – First edition. 

Raamatus „The Handbook of European Defence Policies and Armed Forces“ analüüsitakse põhjalikult riiklikke julgeoleku- ja kaitsepoliitikaid, strateegiaid ja riikide võimeid Euroopa julgeoleku väljakutsete valguses.

Muuhulgas leiab raamatust ülevaate Euroopa riikide kaitsepoliitika kujunemisest, julgeolekuprobleemidest ning partnerlussuhetest ja koostöövõimalustest.  Loe edasi “Euroopa kaitsepoliitika käsiraamat”

E-raamat – raamatukogude roll inimõigustes

John Carlo Bertot, Paul T. Jaeger, Ursula Gorham, Natalie Greene Taylor, and Paul T. Jaeger. Perspectives on Libraries as Institutions of Human Rights and Social Justice. – Emerald Publishing Limited, 2016.

Raamatus kirjeldatakse raamatukogude ja arhiivide rolli inimõiguste ja sotsiaalse õigluse tagamisel. Õigusraamatukogud, mis aitavad inimesi, kes kohtus ise ennast esindavad; arhiivid, mis talletavad dokumente inimõiguste rikkumiste kohta; rahvaraamatukogud, mis arendavad digitaalset kirjaoskust ja võimaldavad juurdepääsu sotsiaalsetele teenustele – raamatukogude ühiskondlik vastutus on viimastel aastatel järjest suurenenud. Raamatus on juttu raamatukoguteenustest ühiskonnast kõrvale jäänud, marginaalsetele rühmadele (põgenikud, vangid) ja vähemustele. Näiteid on toodud üle maailma (Põhja-Ameerika, Aafrika, India, Uus-Meremaa). Käsitletud on ka inimõiguste, sotsiaalse õigluse, eetika osa raamatukogundus- ja infospetsialistide hariduses.

Loe e-raamatuid Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

 

 

 

 

Brexit ja ELi kodakondsus

Patricia Mindus. (2017). European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence. Palgrave Macmillan.

Suurbritannia lahkumisprotsessiga Euroopa Liidust kaasneb palju muudatusi. Üks mis kindel, Euroopa integratsiooni üheks suuremaks saavutuseks peetav ELi kodakondsus ja brittide positsioon Euroopa Liidus on Suurbritannia lahkumisreferendumi järgselt seatud väga ebakindlasse seisu. Raamatus  “European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence” uuritakse, millised on Brexiti võimalikud tagajärjed rände reguleerimisele ja kodakondsusküsimustele.

Loe raamatut „European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaalisisse logitud.

Rohkem infot ja raamatuid leiab Brexiti-teemaliselt fookuslehelt.

Töötajateta raamatukogud

Johannsen, Carl Gustav. Staff-less libraries : innovative staff design. – Cambridge, MA : Chandos Publishing, [2017].
Raamatus arutletakse avatud juurdepääsuga raamatukogude eeliste ja puuduste üle. Esimene selline raamatukogu avati Taanis 2004. a. ja alates 2010ndatest on seda raamatukogumudelit rakendatud teistes Põhjamaades, aga ka Suurbritannias, Hollandis jm Euroopas, USAs ning Kaug-Ida riikides (Hiina, Jaapan, Singapur, Taiwan). Raamatukogude lahtiolekuajad on pikemad, mis teeb teenuse kättesaadavamaks, aga abistavat personali pidevalt kohal pole. Vajalik on tehnoloogiline infrastruktuur. Tagada tuleb turvalisus ja mõnus keskkond. Avatud juurdepääsu kontseptsiooni on rakendatud nii teadus- kui rahvaraamatukogude puhul, levinum on see siiski rahvaraamatukogude seas. Käsitletud on kogukondade ja kohalike omavalitsuste rolli ning lugejate arvamust asja kohta.

Loe raamatut „Staff-less libraries : innovative staff design“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

 

 

 

 

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑