Otsi

silt

e-raamatud

I Riigikogu liikmed

Eesti Rahvusraamatukogus valmis Riigikogu I koosseisu elulugude e-väljaanne (2019, koostaja Piret Viljamaa, kujundaja Margit Plink, toimetajad Rita Hillermaa ja Gerli Randjärv, tehniline toimetaja Piret Pärgma).

 

Hintparemf

100-liikmelise Riigikogu I koosseisu volitused kehtisid 20.12.1920−30.05.1923. Parlamenti said kümnest valimisnimekirjast valitud liikmed. Tuuakse kõigi koosseisu kuulunud 168 liikme elulood, mis on jagatud kahte ossa, ees pikemalt, taga väga lühidalt Riigikogus olnud liikmed. Elulugude maht on erinev, mõne liikme kohta on materjali ilmunud väga palju, mõne isiku kohta sai lisainfot arhiividest, kuid on ka neid, kelle kohta eluloolisi andmeid ei õnnestunudki kuigivõrd leida. Võib-olla oskavad väljaande lugejad täiendada?

Kuivade faktide ilmestamiseks on lisatud karikatuure ning tsitaate, need annavad edasi ka ajastu vaimu ning (loodetavasti) toovad selle tänapäeva lugejale lähemale.

E-väljaande ühe plussina tuleb rõhutada, et allikad on võimalusel lingitud.

Loe väljaannet “I Riigikogu liikmed” siit.

 

Täiendavaid eluloolisi andmeid võib saata e-postile: yktsaal@nlib.ee

Featured post

Kuidas selgitada seadusandliku võimu rolli ja arengut Lääne-Euroopas?

Koss, Michael. Parliaments in Time: The Evolution of Legislative Democracy in Western Europe, 1866-2015. – Oxford : Oxford University Press, 2018.

Müncheni Ülikooli võrdleva poliitika professor Michael Koss pakub raamatus “Parliaments in Time: The Evolution of Legislative Democracy in Western Europe, 1866-2015” uudset  lähenemisviisi parlamentaarse institutsiooni arengu mõistmiseks. Nelja Lääne-Euroopa riigi näitel kirjeldatakse parlamendi protseduuriliste reformide ja seadusandliku võimu rolli säilimise põhjuslikku seost.

Autor analüüsis Suurbritannias, Prantsusmaal, Rootsis ja Saksamaal ajavahemikus 1866-2015 algatatud 90 protseduurilist seadusandlikku reformi, mille abil püüti kas tsentraliseerida kontrolli parlamendi tegevuskavade üle või suurendada parlamendikomisjonide volitusi. Selgus, et üheksakümnest reformist vaid üheksateist on muutuste mõttes märkimisväärsed. Ülejäänud olid institutsionaalse konservatiivsuse väljendused, pigem järk-järgulisi ümberkorraldusi  esilekutsuvad või lihtsalt ebaõnnestunud.

Järeldatakse, et Lääne-Euroopa parlamentide protseduuriliste reformide peamine eesmärk  on olnud seadusandliku võimu tugevdamine ning säilitamine.

Loe e-raamatut “Parliaments in Time: The Evolution of Legislative Democracy in Western Europe, 1866-2015“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

Rikud seadust, saad karistada?

Dagger, Richard. Playing Fair : political obligation and the problems of punishment. – Oxford University Press, 2018.

Küsimus kohustuste täitmise (seaduse järgimise) ja karistuste seose kohta on andnud ainest aruteludeks nii politoloogidele kui ka õigusfilosoofidele. Kas seaduse järgimine on poliitiline kohustus? Või hoopis moraalne? Kas kohustuse mittetäitmise eest tuleks karistada? Kui palju? Mis on karistuse eesmärk? Raamatus Playing Fair: political obligation and the problems of punishment käsitleb Richmondi ülikooli professor Richard Dagger neid küsimusi ausa mängu põhimõttest lähtuvalt. Arutledes poliitilise kohustuse mõiste ning  karistuse olemuse ja põhjendatuse üle, vaatleb autor kohustuste teooriat ja karistuste teooriat ühtse tervikuna. Eelkõige just teooriaid ühendav käsitlus ja autori esitatud argumendid on lugejate hinnangul raamatu suurimaks väärtuseks.

Loe raamatut Playing Fair: political obligation and the problems of punishment Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

 

Euroopa kaitsepoliitika käsiraamat

The handbook of European defence policies and armed forces / Hugo Meijer and Marco Wyss. –  Oxford : Oxford University Press, 2018. – 1 online resource : illustrations. – First edition. 

Raamatus „The Handbook of European Defence Policies and Armed Forces“ analüüsitakse põhjalikult riiklikke julgeoleku- ja kaitsepoliitikaid, strateegiaid ja riikide võimeid Euroopa julgeoleku väljakutsete valguses.

Muuhulgas leiab raamatust ülevaate Euroopa riikide kaitsepoliitika kujunemisest, julgeolekuprobleemidest ning partnerlussuhetest ja koostöövõimalustest.  Continue reading “Euroopa kaitsepoliitika käsiraamat”

E-raamat – raamatukogude roll inimõigustes

John Carlo Bertot, Paul T. Jaeger, Ursula Gorham, Natalie Greene Taylor, and Paul T. Jaeger. Perspectives on Libraries as Institutions of Human Rights and Social Justice. – Emerald Publishing Limited, 2016.

Raamatus kirjeldatakse raamatukogude ja arhiivide rolli inimõiguste ja sotsiaalse õigluse tagamisel. Õigusraamatukogud, mis aitavad inimesi, kes kohtus ise ennast esindavad; arhiivid, mis talletavad dokumente inimõiguste rikkumiste kohta; rahvaraamatukogud, mis arendavad digitaalset kirjaoskust ja võimaldavad juurdepääsu sotsiaalsetele teenustele – raamatukogude ühiskondlik vastutus on viimastel aastatel järjest suurenenud. Raamatus on juttu raamatukoguteenustest ühiskonnast kõrvale jäänud, marginaalsetele rühmadele (põgenikud, vangid) ja vähemustele. Näiteid on toodud üle maailma (Põhja-Ameerika, Aafrika, India, Uus-Meremaa). Käsitletud on ka inimõiguste, sotsiaalse õigluse, eetika osa raamatukogundus- ja infospetsialistide hariduses.

Loe e-raamatuid Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

 

 

 

 

Brexit ja ELi kodakondsus

Patricia Mindus. (2017). European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence. Palgrave Macmillan.

Suurbritannia lahkumisprotsessiga Euroopa Liidust kaasneb palju muudatusi. Üks mis kindel, Euroopa integratsiooni üheks suuremaks saavutuseks peetav ELi kodakondsus ja brittide positsioon Euroopa Liidus on Suurbritannia lahkumisreferendumi järgselt seatud väga ebakindlasse seisu. Raamatus  “European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence” uuritakse, millised on Brexiti võimalikud tagajärjed rände reguleerimisele ja kodakondsusküsimustele.

Loe raamatut „European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaalisisse logitud.

Rohkem infot ja raamatuid leiab Brexiti-teemaliselt fookuslehelt.

Töötajateta raamatukogud

Johannsen, Carl Gustav. Staff-less libraries : innovative staff design. – Cambridge, MA : Chandos Publishing, [2017].
Raamatus arutletakse avatud juurdepääsuga raamatukogude eeliste ja puuduste üle. Esimene selline raamatukogu avati Taanis 2004. a. ja alates 2010ndatest on seda raamatukogumudelit rakendatud teistes Põhjamaades, aga ka Suurbritannias, Hollandis jm Euroopas, USAs ning Kaug-Ida riikides (Hiina, Jaapan, Singapur, Taiwan). Raamatukogude lahtiolekuajad on pikemad, mis teeb teenuse kättesaadavamaks, aga abistavat personali pidevalt kohal pole. Vajalik on tehnoloogiline infrastruktuur. Tagada tuleb turvalisus ja mõnus keskkond. Avatud juurdepääsu kontseptsiooni on rakendatud nii teadus- kui rahvaraamatukogude puhul, levinum on see siiski rahvaraamatukogude seas. Käsitletud on kogukondade ja kohalike omavalitsuste rolli ning lugejate arvamust asja kohta.

Loe raamatut „Staff-less libraries : innovative staff design“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

 

 

 

 

Avalik arvamus ja hinnangud Euroopa tulevikule

De Vries, Catherine E. Euroscepticism and the Future of European Integration. – Oxford : Oxford University Press, 2018

Üha rohkem kostub arvamusi, et Euroopa Liit on oma eksisteerimise aja sügavaimas kriisis ning vaja on reforme. Kuidas hinnata selliseid arvamusi Euroopa tulevikust – kas valdavaks on skeptitsism? E-raamatus Euroscepticism and the Future of European Integration uurib Essexi ülikooli poliitikaprofessor Catherine E. De Vries euroskeptitsismi fenomeni ning  avaliku arvamuse osa selles. Autorit huvitab, kuivõrd avalik arvamus peegeldab levivaid vaateid Euroopa ja riigisisele poliitikale, missugused iseloomulikud jooned selle eristuvad ning kui suur on avaliku arvamuse mõju inimeste käitumisele valimistel, rahvahääletustel ja suhtumisel reformidesse.

Loe raamatut „Euroscepticism and the Future of European Integration” Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel. Continue reading “Avalik arvamus ja hinnangud Euroopa tulevikule”

E-raamat majandusteadusest

Schwardt, Henning. The path to a modern economics : dealing with the complexity of economic systems, Palgrave Macmillan US, 2017. – 366 lk. 

E-raamatus antakse ülevaade erinevatest vaatenurkadest majandusteaduse kujunemisel ning missugused tendentsid ja arengud on majanduskeskkonda ja majandusteadust mõjutanud. Sealhulgas ka selgub, kuidas on sajandite jooksul kujunenud raamistik majandusteaduses. 

Saame teada, kuidas on majandusteaduse kujunemisel toimunud pidev muutus sotsiaalsetes ja majanduslikes suhetes ja millised on olnud seejuures kitsaskohad. 

Missugune roll on otsuste ja suundumuste määramisel avalikul ja erasektoril? Kui palju suunavad seda poliitikakujundajad? Ja kuhu asetub siin üksikisik?  

Loe raamatut „The path to modern economics“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.  

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud. 

 

 

 

 

 

 

 

 

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑