Otsi

silt

Eesti

100 aastat maareformist Eestis

10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse. Maaga seotud ümberkorraldused olid radikaalsed, samas Eesti riikliku iseseisvuse oluliseks eeltingimuseks.
Selle sündmuse tähistamiseks on Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis 1. oktoobrist 2019 avatud näitus, mis annab ülevaate maareformi eelloost ja maaseaduse vastuvõtmisest. Tutvuda saab artiklite ja raamatutega, mis käsitlevad maareformi läbiviimist ja tähendust. Välja on pandud ka baltisakslaste hinnanguid kajastavaid trükiseid, kus leidub arvamusi nii maareformi poolt kui ka vastu.
Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.

Vaata ka:
Maaseaduse vastuvõtmise kronoloogia Asutavas Kogus

Loe edasi “100 aastat maareformist Eestis”

Peresõbralikud riigid

Are the world’s richest countries family friendly? Policy in the OECD and EU / UNICEF. – Florence :UNICEF, 2019.

UNICEFi andmete põhjal on Eesti neljas OECD ja Euroopa Liidu riikide seas peresõbralikkuse poolest. Esimene on Rootsi, järgnevad Norra ja Island.

UNICEF võttis eri maade tingimusi uurides arvesse erinevad perepoliitika küsimused nagu selle, kui pikk on vanemapuhkus ning kui suur osa sellest on tasustatud, kas eelkooliealistele lastele ja väikelastele on kättesaadav laste hoid ja vanematele taskukohane meditsiinisüsteem. OECD ja Euroopa Liidu riikidest on Eestil aga kõige pikem tasustatud vanemapuhkus, 85 nädalat. Meile järgnevad Ungari (72 nädalat) ja Bulgaaria (65 nädalat).

Laste elu on parem ja vanemad suudavad paremini täita töö- ja kodu-kohustusi riikides, millel on peresõbralik poliitika.

Täpsemalt loe siit

UNICEFi e-raamatuid loe siit

Toimumas on Euroopa Parlamendi valimised

Sel aastal toimuvad Eestis juba neljandat korda Euroopa Parlamendi valimised.

Valimispäev on Eestis 26. mail. Eel- ja e-hääletada saab 16.-22. maini.

Varasematel kordadel ei ole Eesti kodanikud kuigi aktiivselt valimistel osalenud. 2004. aastal oli osalusprotsent 27 %, 2009. aastal – 43 % ja 2014. aastal – 36 %.

2019. aasta valimistulemused selguvad 26. mai öösel, sest reeglite kohaselt ei tohi üheski liikmesriigis valimistulemusi avaldada enne, kui viimased valimisjaoskonnad Euroopa Liidus on suletud. Loe edasi “Toimumas on Euroopa Parlamendi valimised”

Naised parlamenti

Naiste osalemine poliitikas ja nende valimine esinduskogudesse on kõne all nii valimiste eel kui ka järel. Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse värske infograafika Women in parliaments annab ülevaate naiste arvust riikide parlamentides ja võrdleb neid Euroopa Parlamendi näitajatega. Lisaks on äsja valminud uuring Women in political decision-making in view of the next European elections, mis käsitleb naiste esindatust Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidu institutsioonides. Analüüsitakse liikmesriikide valimissüsteemide mõju ja pööratakse tähelepanu liikmesriikide ning erakondade strateegiatele ja tegevusele soolise tasakaalu saavutamiseks järgmistel valimistel. Põhjalikumalt on vaadeldud Poola, Hispaania ja Rootsi kogemust. Siinkohal tasub meelde tuletada ka uuringut Analysis of political parties’ and independent candidates’ policies for gender balance in the European Parliament after the elections of 2014 Euroopa Parlamendi eelmiste valimiste tulemuste kohta soolise tasakaalu aspektist, milles püütakse muuhulgas välja selgitada peamisi tõkkeid naiste valimisel ning antakse soovitusi soolise tasakaalu parandamiseks parlamentides.

Vaata ka:
European Parliament: facts and figures (April 2018)

Mathiesen, Külli. Valimissüsteemi mõju kohustuslike sookvootide efektiivsusele naiste esindatuse määra suurendamisel postkommunistlike riikide parlamentides : magistritöö / Tartu Ülikool, sotsiaal- ja haridusteaduskond, riigiteaduste instituut ; juhendaja: Vello Andres Pettai. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 103 lk.

Moreland, Anne. The effect of hegemonic masculinity in the proportion of women in post-communist parliaments: a case study of Estonia and Poland : master’s thesis for Transatlantic MA Program in East-European studies / University of Tartu, Faculty of Social Sciences and Education, Centre for Baltic Studies ; supervisors: Robert Blobaum, Dagmar Kutsar. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 80 lk.

Loe edasi “Naised parlamenti”

110 aastat esimese eestikeelse õigusajakirja ilmumisest

Jaanuaris 1909 hakkas ilmuma esimene eestikeelne õigusajakiri Seadus ja Kohus : õigusteadline ajakiri. Eessõnas lugejale on eesmärgina kirjas „ajakirja wäljaandmise otstarbeks on rahwa keskel seaduse ja õiguse tundmist laiali laotada”.

Seaduse ja õiguse tundmine on oluline igal ajal. Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis avatud näitus annab ülevaate kõigist eesti keeles ilmunud õigusajakirjadest kuni tänapäevani. Tutvuda saab ilmumisandmetega, vaadata esimesi numbreid ning lugeda käsitlusi ajakirjade väljaandmise kohta.

Näitust saab külastada 30. märtsini.

Vaata ka ajakirjade nimetusi, leidumust ja täisteksti lugemise võimalusi:

Seadus ja Kohus : õigusteadline ajakiri
Ilmunud 1909–1913
Täistekst RR arhiivis DIGAR: http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:110132

Õigus ja Kohus : õigusteadusline ajakiri : Päevalehe, Aja ja Koidu hinnata eralisa

Ilmunud 1912–1914

Täistekst RR arhiivis DIGAR: http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:109504

Õigus : Meie Aastasada, Sakala ja Meie Kodumaa õigusteadline hinnata kaasanne

Ilmunud 1913, nr. 1-6

Täistekst andmebaasis DEA: http://dea.nlib.ee/index.php?lid=41

Õigus

Ilmunud 1914, 1. anne

Täistekst RR arhiivis DIGAR: http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:109572

  Loe edasi “110 aastat esimese eestikeelse õigusajakirja ilmumisest”

Hariduspoliitika ülevaade

Education Policy Outlook 2018 : Putting Student Learning at the Centre / published by the Organisation for Economic Co-operation and Development. –  Paris : OECD, 2018.

OECD analüüsist saame põhjaliku ülevaate riikide haridussüsteemidest, kus võrreldakse kõrghariduse ja elukestva õppega seotud teemasid. Saame lugeda kuidas tõsta kõrghariduse omandamise kvaliteeti ja tähtsustada õpilaste õppimist.

7. peatükis antakse ülevaade OECD riikide hariduspoliitikast ja lk. 208 saab täpsemalt lugeda Eesti hariduspoliitikast ning PISA (Programme for International Student Assessment)  tulemuste analüüsist. Eesti osaleb al. 2006. aastast ja hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi  funktsionaalses lugemises, matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses. Uuring viiakse läbi iga 3 aasta järel.

Täpsemalt Eesti kohta saab lugeda:

https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/pisa

 

 

 

 

 

 

Riigi Teataja elektrooniliselt aastatest 1918–1940

Aasta tagasi tutvustasime elektroonilist juurepääsu väljaannetele ENSV Teataja, ENSV Ülemnõukogu Teataja ning ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja. Vt siinkohal Õigusaktid elektrooniliselt aastatest 1940-1990. Nüüd on Rahvusraamatukogu andmebaasis DIGAR Eesti artiklid digiteerituna  kättesaadavad ka Riigi Teataja aastakäigud 1918–1940.

Kuigi otsingut saab teha traditsiooniliselt sõna või fraasiga, võimaldab rippmenüü valik liikuda ka kohe vastava aasta soovitud numbrile. Ühe aastakäigu piires numbreid sirvides on soovitatav kasutada noolekesi „eelmine/järgmine nr”.

Vajaliku õigusakti leidmisel on oluliseks abiks Riigi Teataja sisujuhid. Elektrooniliselt on saadaval:
Sundnormide (seaduste ja määruste) süstemaatiline nimestik. II väljaanne ; Riigi Teataja süstemaatiline sisujuht : [1918-1930] / koostanud Kohtu- ja siseministeeriumi ülesandel O. Tief. – [Tallinn] : Riigi Teataja, 1931. – XII, 424 lk.

ning paberväljaanded:
Sundnormide (seaduste ja määruste) süsteemiline nimestik ; Riigi Teataja üldine sisujuht : [1918-1925 nr. 91/92] / kokku seadnud Kohtuministeeriumi ülesandel O. Tief. – [Tallinn] : Kohtuministeeriumi kodifikatsiooniosakond, 1925. – XII, 692 lk.

Riigi Teataja süstemaatiline sisujuht : Riigi- ja omavalitsusasutistelt antud ja 1. jaan. … a. kehtivate normide alal / koostanud V. Jõgi. – [Tallinn] : Riigi Trükikoda, 1932-1940 (Tallinn : Riigi Trükikoda). – Ilmub kord aastas.

Head tutvumist ja kasutamist!

 

 

 

 

 

Jõustunud on uued andmekaitsereeglid

Alates 25. maist peavad kõik asutused ja ettevõtted isikuandmete töötlemisel hakkama juhinduma uuest Euroopa Parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärusest (GDPR), mis loob ühtsed reeglid selliste andmete töötlemiseks. Uue seaduse peamisi eesmärke on tugevdada õigust eraelu puutumatusele internetis ja anda inimestele parem kontroll oma andmete üle.

Uus määrus toob kaasa järgmised peamised muudatused:

  • kõik avaliku sektori asutused peavad määrama andmekaitsespetsialisti;
  • andmekaitsespetsialisti peavad määrama ka ettevõtted, kes koguvad või jälgivad andmeid või isikute tegevusi;
  • igal inimesel on õigus liigutada oma andmeid info töötlejate vahel;
  • igal inimesel on õigus keelduda oma andmete töötlemisest ning ettevõte või organisatsioon peab sellest ka teenuse tarbijat teavitama;
  • igal inimesel on võimalik paluda oma andmete kustutamist;
  • laps  peab olema vähemalt 13-aastane, et tema isikuandmeid saaks töödelda infoühiskonna teenuse pakkumisel.

Loe edasi “Jõustunud on uued andmekaitsereeglid”

20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga

Liitumisläbirääkimised algasid 1998. a. 31. märtsil Brüsselis avatud liitumiskonverentsiga, kus tollase eesistujariigi Suurbritannia välisminister Robin Cook esitas ELi nimel Eestile kutse alustada liitumiskõnelustega. Koos Eestiga asusid kõnelustesse ka Küpros, Sloveenia, Tšehhi, Ungari ja Poola, moodustades nn Luksemburgi grupi. Aasta hiljem esitati sama kutse veel kuuele riigile – Lätile, Leedule, Slovakkiale, Bulgaariale, Rumeeniale ja Maltale.

Läbirääkimised keskendusid 31 valdkonnale. Välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas oma konverentsi avakõnes eriti tähtsateks läbirääkimise teemadeks energiapoliitikat, põllumajandust, kalandust, transporti, keskkonda ja regionaalpoliitikat. Loe edasi “20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑