Otsi

silt

Eesti

Alusharidusest ja laste heaolust Eestis, Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides

Early Learning and Child Well-being: A Study of Five-year-Olds in England, Estonia, and the United States / Paris, OECD Publishing, 2020.

Uuringus osales kolm riiki: Inglismaa, Eesti ja USA. Hinnati igas osalevas riigis registreeritud kooli kuuluvate viieaastaste laste kirjaoskust ja arvutamisoskust, eneseregulatsiooni ja sotsiaalseid-emotsionaalseid oskusi ning alushariduse ja lapsehoiu asutusi.

Selle uuringus osalenud riikidel on laste ja nende perede toetamiseks varases kontekstis erinevad süsteemid. Eesti ja Ameerika Ühendriigid erinevad suuruse, jõukuse, võrdsuse, perepoliitika osas ning vähemal määral ka erinevate haridustulemuste osas. Inglismaa on nö. keskteel, olles lapse- ja perepoliitika osas Eestile lähemal, samas USA-le lähemal demograafilise mitmekesisuse teemal. Sellegipoolest on kõigil kolmel riigil suhteliselt hästi arenenud haridussüsteemid, mis pakuvad  lastele ja noortele vajalikud teadmised ja oskused.

Rahvusvaheline aluhariduse ja laste heaolu uuring on loodud selleks, et aidata riikidel hinnata oma laste oskusi ja arengut. Uuring pakub riikide võrdlevaid andmeid laste varajaste oskuste kohta, et aidata paremini tuvastada tegureid, mis soodustavad või takistavad laste koolieelset õppimist.

Lapse elu esimesed viis aastat on suurepäraste võimaluste ja riski periood. Kognitiivsetel, sotsiaalsetel ja emotsionaalsetel oskustel, mida lapsed neil varajastel aastatel arendavad, on pikaajaline mõju nende hilisematele tulemustele kogu kooli- ja täiskasvanueas.

OECD raamatuid loe OECD iLibrary vahendusel.

Eesti ÜRO Julgeolekunõukogus

Eesti valimine Julgeolekunõukogu liikmete hulka on märk diplomaatia küpsusest: oleme valmis osalema maailma probleemide lahendamises ja konfliktide haldamises. Julgeolekunõukogu liikmelisus aastail 2020-21 annab võimaluse tugevdada Eesti julgeolekut. Eesti on 2020. aasta maikuus ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja.
Lisaks loe Välisministeeriumi kodulehelt.

ÜRO Julgeolekunõukogu ülesanne on seista maailmas rahu ja julgeoleku eest. Iga kuu täidab üks ÜRO Julgeolekunõukogu 15 riigist eesistuja rolli. Eesistuja ülesanne on olla professionaalne partner Julgeolekunõukogu istungite korraldamisel ning paista silma läbipaistva ja ladusa asjaajamisega. Kuna eesistujaid määratakse tähestiku järgi, jõuab Eesti oma liikmesuse ajal olla eesistuja tervelt kaks korda: 2020. aasta kevadel ja 2021. aasta suvel.
Lisaks loe Eesti ÜRO-s kodulehelt.

Eesti ja teiste riikide tegemistega aitab kursis olla, kui lugeda resolutsioone ja dokumente ning tutvuda ÜRO Julgeolekunõukogu koduleheküljel uuema infoga.

Julgeolekunõukogu protseduurireeglid
Julgeolekunõukogu dokumendid
2020. aasta dokumendid

Loe publikatsioone ja dokumente UN iLibrary vahendusel.

Lisaks vaata Eesti diplomaatide tegemisi ÜRO Julgeolekunõukogus

Ülevaade Põhjamaadest

Üle kahe aasta ilmub Põhjamaade Ministrite Nõukogu ülevaade „State of the Nordic Region“. 2020. aasta väljaandes avaldatakse lootust, et kümne aasta pärast on Põhjamaade majandus kestliku arengu esirinnas.

Demokraatlikele Põhjamaadele teevad siiski muret vananev rahvastik, töö muutuv iseloom ning kasvav ebavõrdsus. Raportist leiab näiteks 1990–2019 rahvastikumuutuse ülevaate – kuigi Põhjamaade rahvastik on hoogsalt kasvanud, tuli ⅔ sisserände arvel ning praegu on Islandi, Norra ja Soome loomulik iive madalam kui kunagi varem. Kui 1971. aastal oli esmasünnitaja keskmine vanus 21 aastat, siis 2018. aastaks on see tõusnud 30-le. Tuuakse andmeid sisserände kohta, sh omavalitsuste kaupa suurima vähemusrahvuse päritolumaa alusel. Vananeva rahvastiku osas loodetakse, et toime aitab tulla aktiivne vananemine, elukeskkonna kohandamine vanemaealistele sobilikumaks ning pensionäride kaasamine ühiskonnaellu.

Eelnevaga seostub ka tööturu areng, kuid veelgi rohkem kardetakse / oodatakse töö automatiseerimisega seotud muutusi. Järeldatakse, et umbes kolmandik Põhjamaade töökohtadest on lähikümnenditel seetõttu kadumisohus. Kasvava ebavõrdsusega seoses tuuakse huvitav fakt, et tänapäeval teistele eeskujuks olev Rootsi oli 1900. aastate algul üks ebavõrdsema sissetulekuga riike – seega, ühiskonna trende saab igal hetkel pöörata. Põhjamaade tugevus on riikidevaheline koostöö ja oskus teiste kogemustest õppida.

Loe ka 2018. aastal ilmunud ülevaadet.

100 aastat maareformist Eestis

10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse. Maaga seotud ümberkorraldused olid radikaalsed, samas Eesti riikliku iseseisvuse oluliseks eeltingimuseks.
Selle sündmuse tähistamiseks on Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis 1. oktoobrist 2019 avatud näitus, mis annab ülevaate maareformi eelloost ja maaseaduse vastuvõtmisest. Tutvuda saab artiklite ja raamatutega, mis käsitlevad maareformi läbiviimist ja tähendust. Välja on pandud ka baltisakslaste hinnanguid kajastavaid trükiseid, kus leidub arvamusi nii maareformi poolt kui ka vastu.
Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.

Vaata ka:
Maaseaduse vastuvõtmise kronoloogia Asutavas Kogus

Loe edasi “100 aastat maareformist Eestis”

Peresõbralikud riigid

Are the world’s richest countries family friendly? Policy in the OECD and EU / UNICEF. – Florence :UNICEF, 2019.

UNICEFi andmete põhjal on Eesti neljas OECD ja Euroopa Liidu riikide seas peresõbralikkuse poolest. Esimene on Rootsi, järgnevad Norra ja Island.

UNICEF võttis eri maade tingimusi uurides arvesse erinevad perepoliitika küsimused nagu selle, kui pikk on vanemapuhkus ning kui suur osa sellest on tasustatud, kas eelkooliealistele lastele ja väikelastele on kättesaadav laste hoid ja vanematele taskukohane meditsiinisüsteem. OECD ja Euroopa Liidu riikidest on Eestil aga kõige pikem tasustatud vanemapuhkus, 85 nädalat. Meile järgnevad Ungari (72 nädalat) ja Bulgaaria (65 nädalat).

Laste elu on parem ja vanemad suudavad paremini täita töö- ja kodu-kohustusi riikides, millel on peresõbralik poliitika.

Täpsemalt loe siit

UNICEFi e-raamatuid loe siit

Toimumas on Euroopa Parlamendi valimised

Sel aastal toimuvad Eestis juba neljandat korda Euroopa Parlamendi valimised.

Valimispäev on Eestis 26. mail. Eel- ja e-hääletada saab 16.-22. maini.

Varasematel kordadel ei ole Eesti kodanikud kuigi aktiivselt valimistel osalenud. 2004. aastal oli osalusprotsent 27 %, 2009. aastal – 43 % ja 2014. aastal – 36 %.

2019. aasta valimistulemused selguvad 26. mai öösel, sest reeglite kohaselt ei tohi üheski liikmesriigis valimistulemusi avaldada enne, kui viimased valimisjaoskonnad Euroopa Liidus on suletud. Loe edasi “Toimumas on Euroopa Parlamendi valimised”

Naised parlamenti

Naiste osalemine poliitikas ja nende valimine esinduskogudesse on kõne all nii valimiste eel kui ka järel. Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse värske infograafika Women in parliaments annab ülevaate naiste arvust riikide parlamentides ja võrdleb neid Euroopa Parlamendi näitajatega. Lisaks on äsja valminud uuring Women in political decision-making in view of the next European elections, mis käsitleb naiste esindatust Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidu institutsioonides. Analüüsitakse liikmesriikide valimissüsteemide mõju ja pööratakse tähelepanu liikmesriikide ning erakondade strateegiatele ja tegevusele soolise tasakaalu saavutamiseks järgmistel valimistel. Põhjalikumalt on vaadeldud Poola, Hispaania ja Rootsi kogemust. Siinkohal tasub meelde tuletada ka uuringut Analysis of political parties’ and independent candidates’ policies for gender balance in the European Parliament after the elections of 2014 Euroopa Parlamendi eelmiste valimiste tulemuste kohta soolise tasakaalu aspektist, milles püütakse muuhulgas välja selgitada peamisi tõkkeid naiste valimisel ning antakse soovitusi soolise tasakaalu parandamiseks parlamentides.

Vaata ka:
European Parliament: facts and figures (April 2018)

Mathiesen, Külli. Valimissüsteemi mõju kohustuslike sookvootide efektiivsusele naiste esindatuse määra suurendamisel postkommunistlike riikide parlamentides : magistritöö / Tartu Ülikool, sotsiaal- ja haridusteaduskond, riigiteaduste instituut ; juhendaja: Vello Andres Pettai. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 103 lk.

Moreland, Anne. The effect of hegemonic masculinity in the proportion of women in post-communist parliaments: a case study of Estonia and Poland : master’s thesis for Transatlantic MA Program in East-European studies / University of Tartu, Faculty of Social Sciences and Education, Centre for Baltic Studies ; supervisors: Robert Blobaum, Dagmar Kutsar. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 80 lk.

Loe edasi “Naised parlamenti”

110 aastat esimese eestikeelse õigusajakirja ilmumisest

Jaanuaris 1909 hakkas ilmuma esimene eestikeelne õigusajakiri Seadus ja Kohus : õigusteadline ajakiri. Eessõnas lugejale on eesmärgina kirjas „ajakirja wäljaandmise otstarbeks on rahwa keskel seaduse ja õiguse tundmist laiali laotada”.

Seaduse ja õiguse tundmine on oluline igal ajal. Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis avatud näitus annab ülevaate kõigist eesti keeles ilmunud õigusajakirjadest kuni tänapäevani. Tutvuda saab ilmumisandmetega, vaadata esimesi numbreid ning lugeda käsitlusi ajakirjade väljaandmise kohta.

Näitust saab külastada 30. märtsini.

Vaata ka ajakirjade nimetusi, leidumust ja täisteksti lugemise võimalusi:

Seadus ja Kohus : õigusteadline ajakiri
Ilmunud 1909–1913
Täistekst RR arhiivis DIGAR: http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:110132

Õigus ja Kohus : õigusteadusline ajakiri : Päevalehe, Aja ja Koidu hinnata eralisa

Ilmunud 1912–1914

Täistekst RR arhiivis DIGAR: http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:109504

Õigus : Meie Aastasada, Sakala ja Meie Kodumaa õigusteadline hinnata kaasanne

Ilmunud 1913, nr. 1-6

Täistekst andmebaasis DEA: http://dea.nlib.ee/index.php?lid=41

Õigus

Ilmunud 1914, 1. anne

Täistekst RR arhiivis DIGAR: http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:109572

  Loe edasi “110 aastat esimese eestikeelse õigusajakirja ilmumisest”

Hariduspoliitika ülevaade

Education Policy Outlook 2018 : Putting Student Learning at the Centre / published by the Organisation for Economic Co-operation and Development. –  Paris : OECD, 2018.

OECD analüüsist saame põhjaliku ülevaate riikide haridussüsteemidest, kus võrreldakse kõrghariduse ja elukestva õppega seotud teemasid. Saame lugeda kuidas tõsta kõrghariduse omandamise kvaliteeti ja tähtsustada õpilaste õppimist.

7. peatükis antakse ülevaade OECD riikide hariduspoliitikast ja lk. 208 saab täpsemalt lugeda Eesti hariduspoliitikast ning PISA (Programme for International Student Assessment)  tulemuste analüüsist. Eesti osaleb al. 2006. aastast ja hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi  funktsionaalses lugemises, matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses. Uuring viiakse läbi iga 3 aasta järel.

Täpsemalt Eesti kohta saab lugeda:

https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/pisa

 

 

 

 

 

 

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑