Otsi

silt

Eesti

Riigi Teataja elektrooniliselt aastatest 1918–1940

Aasta tagasi tutvustasime elektroonilist juurepääsu väljaannetele ENSV Teataja, ENSV Ülemnõukogu Teataja ning ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja. Vt siinkohal Õigusaktid elektrooniliselt aastatest 1940-1990. Nüüd on Rahvusraamatukogu andmebaasis DIGAR Eesti artiklid digiteerituna  kättesaadavad ka Riigi Teataja aastakäigud 1918–1940.

Kuigi otsingut saab teha traditsiooniliselt sõna või fraasiga, võimaldab rippmenüü valik liikuda ka kohe vastava aasta soovitud numbrile. Ühe aastakäigu piires numbreid sirvides on soovitatav kasutada noolekesi „eelmine/järgmine nr”.

Vajaliku õigusakti leidmisel on oluliseks abiks Riigi Teataja sisujuhid. Elektrooniliselt on saadaval:
Sundnormide (seaduste ja määruste) süstemaatiline nimestik. II väljaanne ; Riigi Teataja süstemaatiline sisujuht : [1918-1930] / koostanud Kohtu- ja siseministeeriumi ülesandel O. Tief. – [Tallinn] : Riigi Teataja, 1931. – XII, 424 lk.

ning paberväljaanded:
Sundnormide (seaduste ja määruste) süsteemiline nimestik ; Riigi Teataja üldine sisujuht : [1918-1925 nr. 91/92] / kokku seadnud Kohtuministeeriumi ülesandel O. Tief. – [Tallinn] : Kohtuministeeriumi kodifikatsiooniosakond, 1925. – XII, 692 lk.

Riigi Teataja süstemaatiline sisujuht : Riigi- ja omavalitsusasutistelt antud ja 1. jaan. … a. kehtivate normide alal / koostanud V. Jõgi. – [Tallinn] : Riigi Trükikoda, 1932-1940 (Tallinn : Riigi Trükikoda). – Ilmub kord aastas.

Head tutvumist ja kasutamist!

 

 

 

 

 

Advertisements

Jõustunud on uued andmekaitsereeglid

Alates 25. maist peavad kõik asutused ja ettevõtted isikuandmete töötlemisel hakkama juhinduma uuest Euroopa Parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärusest (GDPR), mis loob ühtsed reeglid selliste andmete töötlemiseks. Uue seaduse peamisi eesmärke on tugevdada õigust eraelu puutumatusele internetis ja anda inimestele parem kontroll oma andmete üle.

Uus määrus toob kaasa järgmised peamised muudatused:

  • kõik avaliku sektori asutused peavad määrama andmekaitsespetsialisti;
  • andmekaitsespetsialisti peavad määrama ka ettevõtted, kes koguvad või jälgivad andmeid või isikute tegevusi;
  • igal inimesel on õigus liigutada oma andmeid info töötlejate vahel;
  • igal inimesel on õigus keelduda oma andmete töötlemisest ning ettevõte või organisatsioon peab sellest ka teenuse tarbijat teavitama;
  • igal inimesel on võimalik paluda oma andmete kustutamist;
  • laps  peab olema vähemalt 13-aastane, et tema isikuandmeid saaks töödelda infoühiskonna teenuse pakkumisel.

Continue reading “Jõustunud on uued andmekaitsereeglid”

20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga

Liitumisläbirääkimised algasid 1998. a. 31. märtsil Brüsselis avatud liitumiskonverentsiga, kus tollase eesistujariigi Suurbritannia välisminister Robin Cook esitas ELi nimel Eestile kutse alustada liitumiskõnelustega. Koos Eestiga asusid kõnelustesse ka Küpros, Sloveenia, Tšehhi, Ungari ja Poola, moodustades nn Luksemburgi grupi. Aasta hiljem esitati sama kutse veel kuuele riigile – Lätile, Leedule, Slovakkiale, Bulgaariale, Rumeeniale ja Maltale.

Läbirääkimised keskendusid 31 valdkonnale. Välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas oma konverentsi avakõnes eriti tähtsateks läbirääkimise teemadeks energiapoliitikat, põllumajandust, kalandust, transporti, keskkonda ja regionaalpoliitikat. Continue reading “20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga”

Kuidas läheb Põhjamaadel?

Veebruaris avaldas Põhjamaade Ministrite Nõukogu üle kahe aasta ilmuva Põhjamaade sotsiaalmajandusliku olukorra ülevaate “State of the Nordic Region”. Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga –territooriumilt maailmas 7. kohal olev piirkond on globaalses majanduses 12. kohal, selle rahvaarv (praegu 27 miljonit inimest) kasvab kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ning hoolekandesüsteem on osutunud vastupidavaks ka muutuvates oludes. Raport annab hulgaliselt fakte Põhjamaade elanikkonna, urbaniseerumise, migratsiooni, tööturu, hariduse, majanduse, ökoinnovatsiooni jm kohta. Näiteks 2016. aastal oli Euroopa väikseim majanduslikult mitteaktiivsete inimeste osakaal elanikkonnas (u 9%) Islandil; 2017. aastal oli ELi kõige innovaatilisem piirkond Stockholm.

 

 

 

 

 

 

 

Eesti on Maailmapanga raportis 12. kohal

Doing Business 2018 : Reforming to Create Jobs / World Bank Independent Evaluation Group. – Washington, DC : World Bank, 2018. – 312 lk.

Maailmapanga uuring Doing Business 2018 paigutab Eesti ettevõtluse lihtsuse poolest maailmas 12. kohale 190 riigi väikeettevõtjate hulgas. Parim on Uus-Meremaa, teine Singapur ja kolmas Taani.

Uuringus küsitakse ettevõtetelt kui lihtne on riigis alustada ettevõtlusega, saada ehitusluba, elektriühendust ja laenu, registreerida vara, maksta makse, kaubelda piiriüleselt, jõustada lepinguid, lahendada maksejõuetust ja kuivõrd kaitstud on väikeosanike huvid.

Hea tulemuse sai Eesti üldtabelis veel kinnisvara registreerimisel, ehituslubade saamisel ja lepingute jõustamisel. 2017. aastal avaldatud raportis oli Eesti samuti 12. kohal.

Maailmapanga väljaandeid loe andmebaasist – Open Knowledge Repository

https://openknowledge.worldbank.org/

 

 

 

 

 

 

 

Liikluskindlustusest – kommenteeritud seadus

Lahe, Janno ; Luik, Olavi-Jüri ; Merila, Martti. Liikluskindlustuse seadus : kommenteeritud väljaanne. – Tallinn : Juura, 2017. – 248 lk.

Kommenteeritud seadused aitavad seadusesätetest paremini aru saada. Kuigi põhiosas 1. oktoobril 2014 jõustunud liikluskindlustuse seadus on Eestis juba neljas, on teemakohast õiguskirjandust vähe. Seetõttu on oktoobris 2017 ilmunud liikluskindlustuse seaduse kommenteeritud väljaanne oluliseks abiks liikluskindlustuse üksikasjade selgitamisel. Suurt tähelepanu pööravad autorid ka liikluskindlustuse seaduse seostele võlaõigusseaduse ja teiste seadustega ning käsitlevad asjakohast kohtupraktikat. Kommentaaride koostamisel on aluseks võetud õigusaktid ja kohtupraktika seisuga 1. mai 2017.

Continue reading “Liikluskindlustusest – kommenteeritud seadus”

Hoolime loodusest

ÜRO peasekretär António Guterres rõhutas 2017. aasta keskkonnaassambleel, et me püüdleme puhtama ja tervislikuma planeedi poole, reostuse vähendamine aitab parandada rahvatervist, lahendada kliimamuutusi ning kaitsta elu maal ja merel.
Keskonnaminister Siim Kiisler ÜRO keskkonnaassambleel: Eesti võitleb reostuse vastu innovatsiooniga.

2018 on Euroopa Kultuuripärandi aasta ja tutvume täpsemalt UNESCO looduspärandiga.

Kõigil neil teemadel saab vaadata RR õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis näitust „Hoolime loodusest“
Näitusel eksponeerime ÜRO, UNESCO ja OECD dokumente, raamatuid, fotosid ja rahvusvahelisi lepinguid looduskaitse teemadel. Näitus jääb avatuks 6. aprillini.
Olete oodatud!

Kuidas leida keskkonnaalaseid dokumente ja raamatuid? Continue reading “Hoolime loodusest”

Balti riikide õiguse võrdlev analüüs – esimene kolme riigi koostöös

The law of the Baltic States / ed. by Tanel Kerikmäe, Kristi Joamets, Jānis Pleps, Anita Rodiņa, Tomas Berkmanas, Edita Gruodytė. – Cham : Springer, 2017. – XV, 534 lk.

Eesti, Läti ja Leedu õigusteadlaste esimese rahvusvahelise koostööprojekti tulemusena on valminud kolme riigi õigussüsteemi võrdlev analüüs – The law of the Baltic States. Projekti eesmärgiks oli anda süsteemne ülevaade kolme riigi õiguse arengust ja õigussüsteemist, analüüsida õigusvaldkondade eripärasid, aga ka õppida üksteiselt ja leida ühiselt parimaid lahendusi kogu regioonile. Mahukas teos tutvustab iga riigi õiguse hetkeolukorda, arengusuundi ja eripärasid ning käsitleb riikide õiguskorda ka rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse vaates. Continue reading “Balti riikide õiguse võrdlev analüüs – esimene kolme riigi koostöös”

OECD majandusuuring -Eesti

OECD Economic Surveys: Estonia 2017/ published by the Organisation for Economic Co-operation and Development. –  Paris : OECD, 2017.

OECD tunnustab Eesti majanduspoliitikat ning näeb siin mitmeid tugevusi – eeskujulik ettevõtluskeskkond, kõrge haridustase, kõrge tööjõuturul osalemine, innovaatiline ITK sektor ja tugev eelarvepoliitika.
Täpsemalt loe siit

OECD majandusuuringust leiab vastused  järgmistele teemadele:

kuidas edendada Eestis kaasavamat ja rohelisemat majanduskasvu

kuidas tihendada kaubavahetust välismaailmaga

kuidas panna investeeringud end veel rohkem ära tasuma.

Loe raamatut „OECD Economic Surveys: Estonia 2017“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel. E-raamatut saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

 

 

 

 

 

 

 

 

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑