Otsi

silt

Euroopa Liit

ELi õiguse põhiprintsiibid ja digiajastu

General principles of EU law and the EU digital order / edited by Ulf Bernitz, Xavier Groussot, Jaan Paju, Sybe de Vries. – Alphen aan den Rijn : Wolters Kluwer, [2020]. – xxvi, 469 lk.

Kas Euroopa Liidu õiguse põhiprintsiibid, mis kujunesid “analoogmaailmas”, on piisavalt vastupidavad ka kiirelt arenevas digitaalses maailmas? Artiklikogumik “General Principles of EU Law and the EU Digital Order’ käsitleb üldiste põhimõtete rolli digiteerimise ajastul ja digiteerimise (võimalikku) mõju ELi õiguse põhiprintsiipide teooriale.

Loe edasi “ELi õiguse põhiprintsiibid ja digiajastu”

Euroopa Kodanikualgatus – võimalus aktiivsele kodanikule

Lissaboni lepinguga kasutusele võetud Euroopa kodanikualgatus on ainulaadne viis, kuidas Euroopa Liidu (EL) kodanikud saavad ELi kujundamises kaasa lüüa neile olulistes teemades, kutsudes Euroopa Komisjoni üles esitama uusi õigusakte, milles liidul on volitus tegutseda.

Kodanikualgatust peab toetama vähemalt 1 miljon ELi kodanikku, kes elavad vähemalt 7 liikmesriigis. Kusjuures kõigi 7 liikmesriigi puhul on nõutav minimaalne allakirjutanute arv, mis Eestil on pärast 1. veebruari 2020 registreeritud algatuste puhul 4 935. Künnised vastavad igast liikmesriigist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arvule, mis on korrutatud Euroopa Parlamendi liikmete koguarvuga.

Euroopa Kodanikualgatuse lehelt saab teada, et hetkel on kokku registreeritud 75 algatust, millest 6 on olnud edukad ja millest 12 osas allkirjade kogumine veel kestab.

Nii on olnud edukad näiteks sellised algatused, milles käsitletakse vee ja kanalisatsiooni inimõigusena; milles keelustatakse põllumajandusloomade puuris pidamist; milles kutsutakse üles kaitsma inimesi, kes on rahvus- või keelelises vähemuses.

Hetkel kogutakse allkirju näiteks sellistele algatustele, kus soovitakse päästa mesilased, muutes põllumajandustootmist kekkonnasõbralikumaks; kus soovitakse kehtestada tingimusteta põhisissetulekud kogu ELis; kus kutsutakse Euroopa Komisjoni üles tugevdama tegevust pakiliste kliimaprobleemide lahendamiseks, et kliima soojenemine ei ületaks 1,5 °C. Nende ja teiste algatuste ning menetluse kohta saab täpsemat infot Euroopa Kodanikualgatuse veebilehelt.

Vt ka Euroopa Parlamendi lehte Teie teenistuses.

Kodanikualgatuse riiklikuks kontaktpunktiks Eestis on Siseministeerium.

Euroopa diskrimineerimisvastane õigus

EU anti-discrimination law beyond gender / edited by Uladzislau Belavusau and Kristin Henrard. – Oxford [etc.] : Hart, 2020. – 377 lk.

Euroopa Liit (EL) on pikkamisi, kuid kindlalt töötanud välja tugeva võrdõiguslikkust käsitleva seadusandluse. Algselt tegeles ühendus normidega, mis toetasid siseturu toimimist ja olid seotud liikmesriigi kodakondsusega ning soolise võrdõiguslikkusega. Amsterdami leping (1997) lisas ELi seadusandlusse viis täiendavat keelatud diskrimineerimisalust.

Loe edasi “Euroopa diskrimineerimisvastane õigus”

Koroonaviirus, korruptsioon ja ajakirjanike kaitse

Koroonakriisi tõttu riikides rakendatud abinõud on puudutanud ka ajakirjandus- ja sõnavabadust ning juurdepääsu teabele. Ajakirjanike ülesandeks on eelkõige teavitada avalikkust, edastada erinevaid seisukohti ja teadmisi, vahendada sõltumatult ühiskonnas toimuvat. Üha rohkem tuleb neil oma tööd tehes (nt korruptsioonijuhtumeid, varjatud tehinguid vms avalikustades) seista silmitsi ähvarduste, laimu ja vägivallaga.

Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse juulis avaldatud uuring Safety of journalists and the fighting of corruption in the EU käsitlebki ajakirjanduse kaitse ning ajakirjanike turvalisuse tagamist. Missugused on õiguslikud ja poliitilised abinõud ning rahaline tugi Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil selleks, et ajakirjanikud saaks täita oma ülesandeid. Analüüsitakse Taani, Ungari, Itaalia, Malta, Hollandi, Poola, Slovakkia, Hispaania ja Rootsi kogemust ning tuuakse välja positiivsed ja negatiivsed arengusuunad. Juhtumitele tuginedes uuritakse kehtestatud piirangute ja erakorraliste meetmete mõju meedia-, ajakirjandus- ja sõnavabadusele, tehakse järeldusi ja antakse soovitusi. 

Vaata ka:
Platform to promote the protection of journalism and safety of journalists

Loe lisaks:
Freedom of expression and media in transition : studies and reflections in the digital age / ed. by Ulla Carlsson. – Göteborg : Nordicom, 2016. – 199 lk.

Awesta, Ambrogino G. Freedom of expression in a pluralistic world order (2015)
E-raamatu lugemiseks tuleb rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida.

Avatud juurdepääsust teadmistele

Koutras, Nikos. Building Equitable Access to Knowledge Through Open Access Repositories. – IGI Global, 2020. – 319 lk.

Kaasaja teabeühiskonnas on intellektuaalsest omandist ja selle kaitsest kujunenud oluline aspekt majandusarengu tagamisel.

Avatud juurdepääs (open access) võimaldab autoritel avaldada oma teoseid väga suurele lugejaskonnale ja muudab teadusinformatsiooni vabalt ja tasuta kättesaadavaks.

Kuid teadlased vajavad terviklikku lähenemist avatud juurdepääsu mõistele, põhimõtetele ja hetkeolukorrale. Lünka aitab täita värskelt ilmunud monograafia “Building Equitable Access to Knowledge Through Open Access Repositories”.

Autor analüüsib põhjalikult avatud juurdepääsu teoreetilisi ja praktilisi aspekte digiajastul. Käsitlemist leiab lai teemadering: autoriõiguse kaitse, sotsiaalne õigus, Euroopa autoriõiguse raamistik. Raamat on suunatud intellektuaalomandi kaitse valdkonnaga tegelevatele teadlastele, poliitikakujundajatele, raamatukogutöötajatele, IT spetsialistidele, autoritele, kirjastajatele, õppejõududele ja üliõpilastele.

Raamatut saab lugeda IGI platvormi vahendusel. Tegemist on e-raamatute platvormiga, mida rahvusraamatukogu katsetab aprillis ja mais.

Täistekstide lugemiseks tuleb sisse logida kasutajatunnuste, ID-kaardi või mobiilID-ga. Registreerida saab kasutajaks ka raamatukogu kodulehe kaudu.

Foto: Felix Lichtenfeld,  Pixabay

 

Euroopa Liidu vastus koroonaviirusele. Kriisi mõju ühiskonnale ja majandusele

Täiendatud 29.05.2020

Kuidas mõjutab COVID-19 puhang meie ühiskonda ja majandust? Mida teeb Euroopa Liit (EL) kriisi mõjude leevendamiseks? Kuidas olla valmis kriisijärgseks majanduse taastumiseks?

Tutvustame valikut teemakohaseid vaba juurdepääsuga veebilehti, võrguväljaandeid, artikleid, e-raamatuid, infograafikat. Loe edasi “Euroopa Liidu vastus koroonaviirusele. Kriisi mõju ühiskonnale ja majandusele”

Abiks meediapädevuse arendamisel

30.03-03.04.2020 toimuma pidanud üleeuroopaline meediapädevuse nädal on lükatud sügisesse, kuid meedia-, digi- ja infokirjaoskuse arendamine on oluline igal ajal.

Meediapädevuse nädala eesmärk on tõsta nii laste ja noorte kui õpetajate ja laiema avalikkuse teadlikkust ümbritseva inforuumi võimalustest ja ohtudest ning pöörata tähelepanu kriitilise mõtlemise olulisusele.

Loe edasi “Abiks meediapädevuse arendamisel”

Energeetika, transport ja keskkond – statistiline ülevaade

Energy, transport and environment statistics / European Commission, Statistical Office of the European Communities (Eurostat). – Luxembourg : Office for Official Publications of the European Communities, 2019.

Euroopa Liit (EL) on alustanud üleminekut ressursitõhusale, vähese CO2 heitega kliimaneutraalsele ringmajandusele.

ELi kliima- ja energeetikaeesmärgid 2030 on: 40 % vähem kasvuhoonegaaside heitkoguseid; 32 % energiat toodetakse taastuvatest energiaallikatest; energiatõhusus paraneb 32,5 %, võrreldes 1990. aasta tasemega. Loe edasi “Energeetika, transport ja keskkond – statistiline ülevaade”

Horvaatiast sai uus eesistujariik

Uue aasta algus tõi kaasa ka uue Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi.

1. jaanuaril andis Soome teatepulga Euroopa Liidu värskeimale liikmesriigile, algas 6 kuud kestev Horvaatia eesistumisperiood. Horvaatia sai Euroopa Liidu liikmeks 2013. aastal ja kannab eesistujariigi kohustusi esmakordselt. Loe edasi “Horvaatiast sai uus eesistujariik”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑