Otsi

silt

Euroopa Liit

Euroopa kaitsepoliitika käsiraamat

The handbook of European defence policies and armed forces / Hugo Meijer and Marco Wyss. –  Oxford : Oxford University Press, 2018. – 1 online resource : illustrations. – First edition. 

Raamatus „The Handbook of European Defence Policies and Armed Forces“ analüüsitakse põhjalikult riiklikke julgeoleku- ja kaitsepoliitikaid, strateegiaid ja riikide võimeid Euroopa julgeoleku väljakutsete valguses.

Muuhulgas leiab raamatust ülevaate Euroopa riikide kaitsepoliitika kujunemisest, julgeolekuprobleemidest ning partnerlussuhetest ja koostöövõimalustest.  Continue reading “Euroopa kaitsepoliitika käsiraamat”

Advertisements

Rahvusparlament ja Euroopa Liit

Winzen, Thomas. Constitutional preferences and parliamentary reform : explaining national parliaments’ adaptation to European integration. – Oxford : Oxford University Press, 2017.

Rahvusvahelise žürii otsusega Šveitsi Poliitikateaduste Assotsiatsiooni 2016. aasta noore teadlase preemia pälvinud Mannheimi ülikooli politoloogiadotsent Thomas Winzen uurib oma raamatus parlamendi õiguste olemust ja muutumist Euroopa Liidu (EL) asjades ning valitsuse tegevuse tasandil. Poliitiliste parteide mõju, koalitsiooni ja opositsiooni suhete ning riigisiseste reformide analüüs aitab mõista erinevusi liikmesriikide parlamentide vahel ja hinnata rahvusparlamentide tulevikku Euroopa Liidus.

Loe e-raamatut Constitutional preferences and parliamentary reform : explaining national parliaments’ adaptation to European integration Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

 

 

 

 

 

 

Brexiti kujunemislugu

Brexit : History, Reasoning and Perspectives / [edited by] David Ramiro Troitiño, Tanel Kerikmäe, Archil Chochia. – [Cham] : Springer, 2018. – xvi, 283 pages : illustrations ; 24 cm.

Sisukord

Käsitledes Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust keskendutakse peamiselt 2016. aasta referendumiga seonduvale. Käesoleva raamatu autorid vaatlevad aga Brexitit kui pikaajalise protsessi kulminatsiooni, mis sai alguse juba aastakümnete eest. Autorid analüüsivad Euroopa Liidu ja Suurbritannia suhteid arvestades nii ajaloolist tausta ja poliitilisi aspekte kui ka õiguslikke ja majanduslikke küsimusi.

Vaata ka Brexiti-teemalist fookuslehte Euroopa Liidu infokeskuse kodulehel.

Brexit ja ELi kodakondsus

Patricia Mindus. (2017). European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence. Palgrave Macmillan.

Suurbritannia lahkumisprotsessiga Euroopa Liidust kaasneb palju muudatusi. Üks mis kindel, Euroopa integratsiooni üheks suuremaks saavutuseks peetav ELi kodakondsus ja brittide positsioon Euroopa Liidus on Suurbritannia lahkumisreferendumi järgselt seatud väga ebakindlasse seisu. Raamatus  “European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence” uuritakse, millised on Brexiti võimalikud tagajärjed rände reguleerimisele ja kodakondsusküsimustele.

Loe raamatut „European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaalisisse logitud.

Rohkem infot ja raamatuid leiab Brexiti-teemaliselt fookuslehelt.

Jõustunud on uued andmekaitsereeglid

Alates 25. maist peavad kõik asutused ja ettevõtted isikuandmete töötlemisel hakkama juhinduma uuest Euroopa Parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärusest (GDPR), mis loob ühtsed reeglid selliste andmete töötlemiseks. Uue seaduse peamisi eesmärke on tugevdada õigust eraelu puutumatusele internetis ja anda inimestele parem kontroll oma andmete üle.

Uus määrus toob kaasa järgmised peamised muudatused:

  • kõik avaliku sektori asutused peavad määrama andmekaitsespetsialisti;
  • andmekaitsespetsialisti peavad määrama ka ettevõtted, kes koguvad või jälgivad andmeid või isikute tegevusi;
  • igal inimesel on õigus liigutada oma andmeid info töötlejate vahel;
  • igal inimesel on õigus keelduda oma andmete töötlemisest ning ettevõte või organisatsioon peab sellest ka teenuse tarbijat teavitama;
  • igal inimesel on võimalik paluda oma andmete kustutamist;
  • laps  peab olema vähemalt 13-aastane, et tema isikuandmeid saaks töödelda infoühiskonna teenuse pakkumisel.

Continue reading “Jõustunud on uued andmekaitsereeglid”

Isikuandmete kaitse ELis

EU data protection law / Denis Kelleher, Karen Murray. – London : Bloomsbury, c2018. –  xxxi, 515 lk. ; 24 cm.
Sisukord

2016. aasta 14. aprillil kiitis Euroopa Parlament heaks isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR), mis asendab muuhulgas ka senist Eesti isikuandmete kaitse seadust. Määrus hakkas kehtima alates 25. maist 2018. Isikuandmete kaitse üldmäärusega kaasneb mitmeid muudatusi ning uusi mõisteid. Määruse laiemaks eesmärgiks on tagada isikutele parem kontroll oma andmete üle.

Raamatus “EU Data Protection Law” analüüsitakse igakülgselt andmekaitse temaatikat Euroopa Liidus. Detailselt käsitletakse nii GDPRga kaasnevaid muudatusi kui ka teemakohaseid direktiive ja kohtupraktikat.

 

20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga

Liitumisläbirääkimised algasid 1998. a. 31. märtsil Brüsselis avatud liitumiskonverentsiga, kus tollase eesistujariigi Suurbritannia välisminister Robin Cook esitas ELi nimel Eestile kutse alustada liitumiskõnelustega. Koos Eestiga asusid kõnelustesse ka Küpros, Sloveenia, Tšehhi, Ungari ja Poola, moodustades nn Luksemburgi grupi. Aasta hiljem esitati sama kutse veel kuuele riigile – Lätile, Leedule, Slovakkiale, Bulgaariale, Rumeeniale ja Maltale.

Läbirääkimised keskendusid 31 valdkonnale. Välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas oma konverentsi avakõnes eriti tähtsateks läbirääkimise teemadeks energiapoliitikat, põllumajandust, kalandust, transporti, keskkonda ja regionaalpoliitikat. Continue reading “20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga”

Kas Euroopa Liidul on tulevikku?

After Europe / Ivan Krastev. – Philadelphia : University of Pennsylvania Press, 2017. –  v, 120 lk. ; 23 cm. 

Euroopa Liidu jätkusuutlikkus on seatud mitmete kriiside valguses küsimärgi alla. Raamatus “After Europe” käsitleb Ivan Krastev praegusel ajahetkel olulisi probleemkohti, et mõista Euroopa Liidu võimalikke tulevikustsenaariume. Vaatluse all on probleeme tekitanud rändekriis, parempopulismi laialdane levik ja ka keeruline julgeolekuolukord Ida-Euroopa liikmesriikides. Krastev toob välja tõsiasja, et Euroopa Liidu tulevik pole sugugi kindel, võimalik on ka suisa tuleviku puudumine.

 

 

 

 

 

Avalik arvamus ja hinnangud Euroopa tulevikule

De Vries, Catherine E. Euroscepticism and the Future of European Integration. – Oxford : Oxford University Press, 2018

Üha rohkem kostub arvamusi, et Euroopa Liit on oma eksisteerimise aja sügavaimas kriisis ning vaja on reforme. Kuidas hinnata selliseid arvamusi Euroopa tulevikust – kas valdavaks on skeptitsism? E-raamatus Euroscepticism and the Future of European Integration uurib Essexi ülikooli poliitikaprofessor Catherine E. De Vries euroskeptitsismi fenomeni ning  avaliku arvamuse osa selles. Autorit huvitab, kuivõrd avalik arvamus peegeldab levivaid vaateid Euroopa ja riigisisele poliitikale, missugused iseloomulikud jooned selle eristuvad ning kui suur on avaliku arvamuse mõju inimeste käitumisele valimistel, rahvahääletustel ja suhtumisel reformidesse.

Loe raamatut „Euroscepticism and the Future of European Integration” Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel. Continue reading “Avalik arvamus ja hinnangud Euroopa tulevikule”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑