Otsi

Parlafon

Parlamendiraamatukogu ajaveeb: õigus, majandus, poliitika, Euroopa Liit

Tag

haridus

Lapsed ja noored rahvusvaheliste organisatsioonide pilguga

Laste- ja noortekultuuri aasta tähistamiseks on Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis avatud näitus „Lapsed ja noored rahvusvaheliste organisatsioonide pilguga“. Näha saab ÜRO, UNESCO, UNICEFi, ILO, OECD, WHO ja Euroopa Nõukogu väljaandeid. Veel on väljapanekud lastest migratsioonikriisis ja laste õigustest digitaalses keskkonnas.
Näitus jääb avatuks 21. juulini.

Valik raamatuid näituselt:
ÜRO
Globalization of child law : the role of the Hague conventions (1999)
Lapse õigused (2015)
Laste heaolu (2013) Continue reading “Lapsed ja noored rahvusvaheliste organisatsioonide pilguga”

Advertisements

Eesti keel kui Euroopa keel

Eestis tähistatakse täna, sümboolselt Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil emakeelepäeva. Eesti keele juured ulatuvad koguni 13. sajandisse. Ainsaks riigikeeleks sai eesti keel aga esmakordselt 1918. aastal, esimese Eesti Vabariigi loomisega.

Tundub iseenesestmõistetav, et isegi asjaajamine Euroopa Liidu tasandil toimub meie emakeeles. ELi institutsioonides töötab alaliste ametnikena ligikaudu 4300 tõlkijat ja 800 suulist tõlki. Näiteks kõik üldkohaldatavad dokumendid koostatakse kõigis liidu ametlikes keeltes. Lisaks 24 ametlikule keelele on ELis ka 5 poolametlikku keelt: baski, galeegi, katalaani, gaeli ja kõmri keel. Euroopa Liidu kodanikel on õigus liidu institutsioonide poole pöörduda kõigis neis keeltes, oma emakeeles.

Eesti koolides õpitakse lisaks emakeelele veel teisigi keeli. Paljud eurooplased lõpetavad aga koolid võõrkeeli õppimata. Euroopa Liidu suur eesmärk ühinenud mitmekesisusest kehtib ka keelte puhul. Erinevate keelte valdamine suurendab karjäärivõimalusi ja avab uksed Euroopasse, laia maailma. Seetõttu on eesmärgiks seatud lausa, et inimesed Euroopa Liidus suudaksid kõneleda lisaks oma emakeelele veel kahes erinevas keeles.

Keelte õppimine on tehtud väga lihtsaks ja kättesaadavaks. Loodud on isegi erinevaid rakendusi, tänu millele saab keeli õppida kodust lahkumata. Tänase emakeelepäeva puhul pöörakem aga tähelepanu oma ilusale emakeelele.

Lugemissoovitusi:

Euroopa nimel kõneldes : keeled Euroopa Liidus / [Euroopa Komisjon, Teabevahetuse Peadirektoraat];

Keeled viivad edasi / Euroopa Komisjon, [kommunikatsiooni peadirektoraat];

Tõlkimine ja mitmekeelsus / [Euroopa Komisjon];

Rohkem EL-teemalisi materjale leiab siit .

Pilt: © European Union , 2014  

Education at a Glance 2016

Iga-aastaselt avaldatav „Education at Glance“ on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud võrreldes teiste riikidega. Ülevaade analüüsib 35 OECD liikmesriigi ja lisaks Argentiina, Brasiilia, Hiina, India,Indoneesia, Venemaa, Saudi-Araabia ja Lõuna-Aafrika vabariigi haridussüsteeme.

Eestis, kus pooled õpetajad on üle 50aastased, on vaja õpetajaametisse meelitada uusi talente. Õpetajakoolituse õppekavade lõpetanute keskmine töötasu on võrreldes kõrgharidusega töötajate palkadega üks madalamaid.
Eestis on ajalooliselt olnud elanikkond kõrgelt haritud, nagu näitab 55-64aastaste kõrgharidusega elanike kõrge osakaal (35%) OECD keskmisega (26%) võrreldes.
Naisi on kõrgharidusõppe lõpetajate hulgas enam kui mehi, kuid nende töötasu moodustab vaid 70% meeste töötasust (pisut alla OECD keskmist, mis on 73%).

Loe siit: https://goo.gl/xMsjCw

 

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑