Otsi

silt

keskkond

ÜRO 75

ÜRO 75 : kujundame tulevikku koos
Hetke trendid maailmas
ÜRO keskkonnaprogrammi rahandusalgatus (UNEP FI)

ÜRO loodi 24. oktoobril 1945, kui harta olid ratifitseerinud Hiina, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja enamus teisi allakirjutanuid. ÜRO on oma tegevusaja jooksul viinud läbi kümneid rahuvalveoperatsioone, aidanud kaasa koloniaalstaatusest vabanenud riikide taasiseseisvumisele, abistanud näljahädalisi ning suurte keskkonnakatastroofide ohvriks langenud piirkondi. Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991.

ÜRO aruandes „Report of the UN Economist Network for the UN 75th Anniversary: Shaping the Trends of Our Time“ uuritakse viit megatrendi: kliimamuutused; demograafilised muutused, rahvastiku vananemine; linnastumine; digitaalsete tehnoloogiate esile kerkimine ja ebavõrdsus – mis mõjutavad majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tulemusi. Tuleb teha jõupingutusi, et tagada tegevuskava 2030 täielik täitmine ja seada alus järgmise 75 aasta jooksul kaasavale, jätkusuutlikule ja õiglasele tulevikule.

13. oktoobril 2020 Genfis toimunud UNEP FI ülemaailmsel ümarlaual teemal „Finantseeriv ringlus“ arutati, kuidas finantsasutused saavad aidata globaalset majandust ümber kujundada, muutes meie tarbimis- ja tootmisviisi. ÜRO Keskkonnaprogrammi UNEPi uus raport „Financing Circularity: Demystifying Finance for the Circular Economy“ toob välja finantsasutuste kriitilise rolli ringluskasvu edendamisel, investeerides ettevõtetesse, mis lähenevad säästlikumalt tootmisele ja tarbimisele.

Üleminek ringmajandusele, mis kasutab ressursse tõhusamalt, minimeerides samal ajal reostust, jäätmete ja süsinikdioksiidi heitkoguseid, võib tekitada triljoneid dollareid ärivõimalusi, kaitstes samal ajal meie ökosüsteemide tervist. Aruandes tuuakse välja finantsasutuste võimalused ringluse suurendamiseks ja uuritakse mitmes sektoris juba toimuvaid üleminekuid. Ringmajandusse liikumine võib aastaks 2030 toota 4,5 triljonit USA dollarit aastatoodangut, aidates samal ajal saavutada säästva arengu eesmärke, kaitsta meie ökosüsteemide tervist ja võimaldada jätkusuutlikku taastumist pärast COVID-19 pandeemiat. Pangad, kindlustusandjad ja investorid võivad mängida kriitilist rolli, pakkudes ettevõtetele finantstooteid, mis aitavad kaasa ringmajandusele, säästavad
loodusvarasid ja väldivad raiskamist või vähendavad seda. Finantsasutustel puudub praegu teadlikkus ringlusest, samuti teadmised, tooted ja teenused ärivõimaluste ärakasutamiseks.

Ärimudelite kasv nõuab struktuurilisi ja tehnoloogilisi muutusi, sealhulgas innovatsiooni toodete ja teenuste kujundamisel ja tootmisel; põllumajanduse sisendite vähendamine; toidujäätmete vähendamine ja digitaalsete tehnoloogiate kasutamine tarneahelate läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Aruande jaoks küsitletud finantsasutused tõdesid, et ringlusse võtmise suurendamiseks on võimalusi hoonete ning ehituse, toiduainete ja põllumajanduse, kemikaalide ja elektroonika sektoris. Aruandes uuritakse nendes sektorites juba käimasolevaid üleminekuid, samuti töötleva tööstuse, rõivaste ja moe, kaevandamise ja energeetika valdkonnas ning innovatsioonis sellistes valdkondades nagu digitaalne tehnoloogia.

Keskkonnateemalisi raamatuid loe veel Rahvusraamatukogu õigusteaduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis ja ÜRO keskkonnalehelt
https://www.unepfi.org/category/publications/
ÜRO e-raamatuid loe
UN iLibrary

Energeetika, transport ja keskkond – statistiline ülevaade

Energy, transport and environment statistics / European Commission, Statistical Office of the European Communities (Eurostat). – Luxembourg : Office for Official Publications of the European Communities, 2019.

Euroopa Liit (EL) on alustanud üleminekut ressursitõhusale, vähese CO2 heitega kliimaneutraalsele ringmajandusele.

ELi kliima- ja energeetikaeesmärgid 2030 on: 40 % vähem kasvuhoonegaaside heitkoguseid; 32 % energiat toodetakse taastuvatest energiaallikatest; energiatõhusus paraneb 32,5 %, võrreldes 1990. aasta tasemega. Loe edasi “Energeetika, transport ja keskkond – statistiline ülevaade”

Keskkonnateadlikkus lennunduses

2019 Environment Report : Aviation and environment / ICAO Montreal : International Civil Aviation Organization, 2019. – 376 lk.

Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) 2019. aasta keskkonnaaruanne avab erinevate artiklite ja juhtumianalüüside abil lennunduse ja vaatluse all on keskkonna trendid lennunduses, müra, õhukvaliteet, lennukvaliteet, ökonoomsus ja kliimamuutused.

75 aastat tegutsenud organisatsioon viib ellu Chicago konventsiooni missiooni, tagades rahvusvahelise tsiviillennunduse turvalisuse ja säästlikkuse.

Müra osas tähistab 2019. aasta 50 aasta möödumist ajast, kui võeti vastu esimesed ülemaailmsed lennukimüra sertifitseerimise standardid. Pärast poole sajandi pikkust olemasolu viisid need standardid lennukiteni, mis on 75% vaiksemad, kui esimesed reaktiivlennukid.

Kuna õhusõidukite mootorite heitgaasidest on eemaldatud nähtav suits, on ICAO põletustehnoloogiate arenedes mitu korda suurendanud normide ranget taset ning hiljuti töötati välja uus standard õhusõidukite mootoritest lenduvate tahkete osakeste heitkoguste piiramiseks ja hetkel on  arutamiseks ICAO nõukogus. See uus ICAO standard tagab mootori kavandamisel parimate tehnoloogiate kaasamise, et piirata saastamist, mis omakorda vähendab nende saasteainete võimalikku keskkonna- ja tervisemõju. Selle lõplikku vastuvõtmist on oodata 2020. aastaks.

Enneolematu tehnoloogilise arengu tempoga on hetkel lennundusele inspireeriv aeg ning ICAO jätkab edasiminekut, et tagada järgmisele põlvkonnale juurdepääs jätkusuutlikule reisimisele, ilma et see mõjutaks keskkonda.

ICAO väljaandeid ja dokumente loe siit

Säästev areng

Financing for Sustainable Development Report 2019 / United Nations. – New York : United Nations, 2019.

Säästev areng on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine.

Milline paistab Eesti areng ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide taustal?
Statistikaamet on avaldanud kogumiku „Säästva arengu näitajad“.
Täpsemalt loe veel siit

Säästva arengu saavutamiseks on vaja riikidevahelisi meetmed ülemaailmsete probleemide lahendamiseks ja oluline on tugevdada piirkondlikke ja riiklikke suhteid. Maailmas toimuvad muudatused geopoliitikas, tehnoloogias, kliimas ja muudes tegurites. ÜRO aruandes analüüsitakse säästva arengu eesmärkide elluviimise edukust ja rahastamist.

Maailma majanduskasv on jätkuvalt stabiilne, umbes 3 protsenti, kuid on tõenäoliselt saavutanud kõrgema taseme. Üle poole triljoni dollari väärtuses kaupu saavad kauplemispiirangud, mis on 7 korda rohkem kui aasta tagasi. Kliimamuutus jätkub kiirelt, kasvuhoonegaaside heitkogused kasvavad 1,3%.
Täpsemalt loe siit

Hoolime loodusest

ÜRO peasekretär António Guterres rõhutas 2017. aasta keskkonnaassambleel, et me püüdleme puhtama ja tervislikuma planeedi poole, reostuse vähendamine aitab parandada rahvatervist, lahendada kliimamuutusi ning kaitsta elu maal ja merel.
Keskonnaminister Siim Kiisler ÜRO keskkonnaassambleel: Eesti võitleb reostuse vastu innovatsiooniga.

2018 on Euroopa Kultuuripärandi aasta ja tutvume täpsemalt UNESCO looduspärandiga.

Kõigil neil teemadel saab vaadata RR õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis näitust „Hoolime loodusest“
Näitusel eksponeerime ÜRO, UNESCO ja OECD dokumente, raamatuid, fotosid ja rahvusvahelisi lepinguid looduskaitse teemadel. Näitus jääb avatuks 6. aprillini.
Olete oodatud!

Kuidas leida keskkonnaalaseid dokumente ja raamatuid? Loe edasi “Hoolime loodusest”

Eesti keskkonnaülevaade

OECD poolt koostatud Eesti keskonnatoime ülevaade pakub analüüsi ning hinnangut keskonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammudest.
OECD Environmental Performance Reviews: Estonia 2017

OECD aruande kohaselt peab Eesti tegema täiendavaid jõupingutusi põlevkivist sõltuvuse vähendamiseks ning rohelisema majanduse suunas liikumiseks. Samuti tuleb riigil vähendada õhusaastet ning jäätmete teket.

Eestil ei ole eraldi rohelise majanduskasvu strateegiat, kuid keskkonnaprobleeme käsitletakse mitmetes sektoraalsetes kavades ja programmides ning lisaks on töös roheline maksureform. Energia arengukavades julgustatakse taastuvenergiaallikate kasutamist.
5. juunil tähistame keskonnapäeva ja mai on looduskaitsekuu.
World Environment Day

Looduskaitsekuu 2017 “Eestilt Euroopale, Euroopalt Eestile” 

Loe edasi “Eesti keskkonnaülevaade”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑