Otsi

silt

lepingud

Aktsionäride lepingud – seadustes, praktikas ja võrdlevalt analüüsituna

International handbook on shareholders’ agreements : regulation, practice and comparative analysis / eds. Sebastian Mock, Kristian Csach, Bohumil Havel. – Berlin ; Boston : de Gruyter, 2018. – XII, 679 lk.

Kuigi aktsionäride lepingud reguleerivad aktsionäride suhteid, õigusi ja kohustusi äriühingu juhtimisel ja majandamisel, avaldavad nad mõju ka äriühingu tegevusele, konkurentsivõimele ning võivad tugevalt mõjutada kapitaliturgu. See muudab aktsionäride lepingute teema oluliseks äriühingu- ja lepinguõiguse üldisel mõistmisel ning vastavate seaduste loomisel. Levinud angloameerika õigusruumist väljapoole, on aktsionäride lepingute sõlmimine üha rohkem jõudmas ka Eestisse. Seega on teemakohane õiguskirjandus igati teretulnud. De Gruyteri kirjastuselt ilmunud raamat International handbook on shareholders’ agreements : regulation, practice and comparative analysis on ühtlasi artiklikogumik ja käsiraamat. Lugejad saavad ülevaate aktsionäride lepingute üldisest kontseptsioonist ja regulatsioonidest Euroopa, rahvusvahelises ja enam kui 20 riigi (sh ka Iisraeli, Brasiilia, Ukraina) õiguses. Käsitletakse teoreetilisi ja praktilisi probleeme nii üldiselt kui ka riikide praktikast lähtuvalt ning rahvusvaheliste korporatsioonide ja piiriüleste tehingute puhul kohaldatava õigusega seotud küsimusi. Raamatu koostajad avaldavad lootust, et raamat võiks olla alus rahvusvahelise arutelu tekkeks aktsionäride lepingutega tegelevate juristide, kohtunike, praktikute ja õigusteadlaste vahel.

Vaata ka:
Maripuu, Siim. Aktsionäride lepingus sisalduvate kokkulepete lubatavus ja õiguslikud tagajärjed Eestis : magistritöö / Tartu Ülikool, õigusteaduskond, äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool ; juhendaja: Andres Vutt. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 85 lk. – TÄISTEKST

 

 

Inglise lepinguõigus – aasta õigusraamat 2016

A restatement of the English law of contract / Andrew Burrows. – Oxford (UK) : Oxford University Press, 2016.

Igal aastal valitakse Saksamaal õigusalase uudiskirjanduse seast välja 5-7 olulisemat ja tähendusrikkamat teost, mida soovitatakse kindlasti lugeda. Valiku teeb erinevate õigusvaldkondade esindajatest koosnev teadlaste kolleegium professor Reinhard Zimmermanni juhtimisel. See traditsioon on kestnud juba üle kümne aasta. Tulemused avaldatakse ajakirjas Neue Juristische Wochenschrift (vt andmebaasist BECK).

2016. aastal osutus üheks valitutest Inglismaa ja Walesi lepinguõigust käsitlev A restatement of the English law of contract, mis on nüüd ka Rahvusraamatukogu lugejatele kättesaadav. Raamatu autoriks on Oxfordi ülikooli õppejõud Andrew Burrows. Selle teose puhul rõhutatakse ebatraditsioonilist, pigem ameerikalikku, juhtumipõhist lähenemist. Juhtumitele tuginedes selgitab autor lühidalt ja täpselt seadusesätteid, kommenteerib neid ning viitab allikatele ja toob näiteid praktikas rakendamiseks. Seetõttu annab raamat väga hea ülevaate Inglise üldisest lepinguõigusest, mis on kasulik ka teiste riikide juristidele.

Loe edasi “Inglise lepinguõigus – aasta õigusraamat 2016”

Rooma lepingute 60. aastapäev

25. märtsil 1957. aastal kirjutasid kuue riigi – Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa Liitvabariigi  – esindajad Roomas alla lepingutele, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom). Parlamendid ratifitseerisid need sama aasta suvel.

EMÜ sihiks oli kaubavahetuspiirangute kaotamine liikmesriikide vahel, ühisturu ja ühise tolliliidu loomine. Euratom garanteeris aatomienergia rahumeelse kasutamise. Lisaks lepiti kokku ühises põllumajanduspoliitikas ja loodi esimesed ühised institutsioonid.

Tänaseks on kuue riigi majanduskoostööst sündinud unikaalne riikide ja rahvaste ülene õigusühendus – Euroopa Liit. Koostöö on laienenud regionaalpoliitika, sise- ja justiitsküsimuste, välispoliitika, ühisraha ja paljudele muudele valdkondadele. Loe edasi “Rooma lepingute 60. aastapäev”

35 aastat Gröönimaa referendumist

Gröönimaa on omavalitsuslik ala, mis kuulub Taani koosseisu. Taani Kuningriigi osana sai ka Gröönimaa 1973. aastal Euroopa Ühenduse liikmeks. 1979. aastal kehtestati aga Gröönimaa autonoomia. See tõstatas küsimuse, kas Gröönimaa peaks endiselt Euroopa Ühendusse kuuluma või mitte.

23. veebruaril, 1982. aastal korraldatigi nõuandev rahvahääletus. 1982. aastal oli Gröönimaa rahvaarv suurusjärgus 52 000 elanikku. Neist valimas käis koguni 74,9% hääleõiguslikest isikutest ehk peaaegu 39 000 inimest. Analoogselt hiljuti Suurbritannias aset leidnud referendumile hääletas ka Gröönimaal vaid napp enamus hääletajatest Euroopa Majandusühendusest lahkumise poolt. 53% häälteenamusega otsustasid Gröönimaa elanikud Ühendusest välja astumise kasuks.

Gröönimaa säilitas liikmesriikide nõusolekul assotsieerunud ülemeremaa staatuse. Seda kinnitab 1984. aasta 13. märtsil allkirjastatud Gröönimaa leping.

Gröönimaa leping on Euroopa Liidu seisukohalt oluline dokument, sest antud lepinguga tehti parandusi ka varasemalt sõlmitud Ühenduse lepingutes. Seeläbi on Gröönimaa leping Euroopa Liidu põhiseadusliku aluse eraldamatu osa. Loe edasi “35 aastat Gröönimaa referendumist”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑