Otsi

silt

Majandus

Teadmistepõhine majandus

Tark majandus, tark riik, tark tööstus, tark ettevõtlus… Tarkusekuu alguses on hea uurida, kuidas teadmised ja haridus saavad edendada innovatsiooni ja arengut.

Uurisime, milliseid erinevaid infoallikad võiksid selleteemalisi arutlusi toetada.

The role of information professionals in the knowledge economy : skills, profile and a model for supporting scientific production and communication / Javier Tarango, Juan D. Machin-Mastromatteo (2017)

The triple helix : university-industry-government innovation and entrepreneurship / Henry Etzkowitz, Chunyan Zhou (2018)

Free innovation / Eric von Hippel (2017) Loe edasi “Teadmistepõhine majandus”

E-raamat pikema tööaja mõjust

John H. Pencavel. Diminishing Returns at Work: The Consequences of Long Working Hours (2018)

Raamatu üks eesmärkidest on välja selgitada pika tööaja tagajärjed/tulemused. Sealhulgas analüüsitakse pikema tööaja mõju tootmisele, tööaja seotust töötajate haigestumise ja vigastusega.

Raamatus keskendutakse küll pigem tööaja uurimisele Ameerika ja Suurbritannia kontekstis, kuid ilmselt pakub mõtteainet siiski laiemaltki.

Millist rolli mängib pikk tööaeg kaasaegses majanduses?

Mõned huvitavad järeldused raamatust. Ametiühingutesse kuuluvate töötajate tööaeg on enamasti lühem, kui nendel, kes ametiühingutesse ei kuulu. Briti töötajate tööaeg on lühem kui Ameerika töötajatel. Suurbritannias on ametiühingutesse kuuluvate töötajate osakaal suurem, samuti on ametiühingutel ühiskonnas suurem roll. Pikema tööaja mõju avaldub erinevalt – olenevalt töötajatest ja tööst.

Loe e-raamatuid Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

 

 

 

 

 

Muutused EL innovatsioonipoliitikas

Innovatsioonipoliitika hõlmab endas nii teadusuuringuid ja tehnoloogia arendamise poliitikaid kui ka tööstuspoliitikat. Innovatsioonipoliitika peamine eesmärk on luua ideede turuleviimist soodustav keskkond.

“Revolutionising EU innovation policy” vaatab innovatsioonipoliitikat kui tervikut. Raamatus uuritakse koosmõju Euroopa Liidu innovatsioonipoliitikate ning erinevate seotud valdkondade vahel. Innovatsiooni teke eeldab koostööl põhinevat juhtimist ja akadeemilise tegevuse täiendavat rahastamist. Arvesse võetakse näiteks äride, ettevõtete, aga ka sotsiaalsete või poliitiliste organisatsioonide soove ja võimalusi.

Euroopa Liidus on saatnud edu suurejoonelisi ning innovaatilisi ettevõtmisi nagu ühtse turu loomine ja ühise valuuta kasutusele võtmine. Nüüd on aga õige aeg teha liidu innovatsioonipoliitikas pöördelisi muutuseid, et  luua soodsad tingimused ka edaspidiseks innovatsiooni tekkeks.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑