Otsi

silt

OECD

Alusharidusest ja laste heaolust Eestis, Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides

Early Learning and Child Well-being: A Study of Five-year-Olds in England, Estonia, and the United States / Paris, OECD Publishing, 2020.

Uuringus osales kolm riiki: Inglismaa, Eesti ja USA. Hinnati igas osalevas riigis registreeritud kooli kuuluvate viieaastaste laste kirjaoskust ja arvutamisoskust, eneseregulatsiooni ja sotsiaalseid-emotsionaalseid oskusi ning alushariduse ja lapsehoiu asutusi.

Selle uuringus osalenud riikidel on laste ja nende perede toetamiseks varases kontekstis erinevad süsteemid. Eesti ja Ameerika Ühendriigid erinevad suuruse, jõukuse, võrdsuse, perepoliitika osas ning vähemal määral ka erinevate haridustulemuste osas. Inglismaa on nö. keskteel, olles lapse- ja perepoliitika osas Eestile lähemal, samas USA-le lähemal demograafilise mitmekesisuse teemal. Sellegipoolest on kõigil kolmel riigil suhteliselt hästi arenenud haridussüsteemid, mis pakuvad  lastele ja noortele vajalikud teadmised ja oskused.

Rahvusvaheline aluhariduse ja laste heaolu uuring on loodud selleks, et aidata riikidel hinnata oma laste oskusi ja arengut. Uuring pakub riikide võrdlevaid andmeid laste varajaste oskuste kohta, et aidata paremini tuvastada tegureid, mis soodustavad või takistavad laste koolieelset õppimist.

Lapse elu esimesed viis aastat on suurepäraste võimaluste ja riski periood. Kognitiivsetel, sotsiaalsetel ja emotsionaalsetel oskustel, mida lapsed neil varajastel aastatel arendavad, on pikaajaline mõju nende hilisematele tulemustele kogu kooli- ja täiskasvanueas.

OECD raamatuid loe OECD iLibrary vahendusel.

Maailmamajanduse ülevaade OECD-lt

OECD ajutises aruandes ”OECD Interim Economic Assessment Coronavirus: The world economy at risk” rõhutatakse, et maailmamajandus on hetkel kõige ebakindlamas olukorras pärast eelmist finantskriisi. Koronaviirus (COVID-19) on löögi andnud globaalsele majanduskasvule, mis on viimase kahe aasta jooksul jahenenud tagasihoidlikule tasemele. Majandusnäitajad, näiteks söenõudlus, viitavad Hiina majanduse järsule aeglustumisele 2020. aasta esimeses kvartalis. Loe edasi “Maailmamajanduse ülevaade OECD-lt”

Innovatsioonist hariduses. Mis on koolis muutunud?

Measuring Innovation in Education 2019: What Has Changed in the Classroom?, Educational Research and Innovation / OECD Publishing, Paris, 2019.

Hariduse innovatsiooni mõõtmise uus väljaanne uurib, mis on õpilaste jaoks viimase kümnendi jooksul haridussüsteemides muutunud. Raport heidab valgust süsteemsele innovatsioonile alg- ja keskhariduses.

Kas tehnoloogia kasutamine on levinud? Kas hinnangud on muutunud pedagoogilises praktikas olulisemaks? Kas õpilastele antakse õppetöös rohkem informatsiooni? Kas neil palutakse ikka meelde jätta faktid ja protsessid? Kas õpetajad kaasavad õpilasi üha enam koos õppimisse? Kui palju on muutused ja innovatsioon seotud paremate õpitulemustega? Nendele ja veel teistelegi küsimustele püüab raamat vastata.

Oluline on palju rohkem teada, kuidas õpetajad muudavad oma ametialase arengu tavasid, kuidas koolid muudavad oma suhteid vanematega ja üldisemalt seda, mil määral on muutused ja innovatsioon seotud paremate õpitulemustega.

OECD raamatuid loe OECD iLibrary vahendusel.

Peresõbralikud riigid

Are the world’s richest countries family friendly? Policy in the OECD and EU / UNICEF. – Florence :UNICEF, 2019.

UNICEFi andmete põhjal on Eesti neljas OECD ja Euroopa Liidu riikide seas peresõbralikkuse poolest. Esimene on Rootsi, järgnevad Norra ja Island.

UNICEF võttis eri maade tingimusi uurides arvesse erinevad perepoliitika küsimused nagu selle, kui pikk on vanemapuhkus ning kui suur osa sellest on tasustatud, kas eelkooliealistele lastele ja väikelastele on kättesaadav laste hoid ja vanematele taskukohane meditsiinisüsteem. OECD ja Euroopa Liidu riikidest on Eestil aga kõige pikem tasustatud vanemapuhkus, 85 nädalat. Meile järgnevad Ungari (72 nädalat) ja Bulgaaria (65 nädalat).

Laste elu on parem ja vanemad suudavad paremini täita töö- ja kodu-kohustusi riikides, millel on peresõbralik poliitika.

Täpsemalt loe siit

UNICEFi e-raamatuid loe siit

Kuidas digitaalajastu mõjutab inimest?

How´s Life in the Digital Age? Oppurtunities and Risks of the Digital Transformation for People`s Well-being / published by the Organisation for Economic Co-operation and Development. –  Paris : OECD, 2019.

OECD aruanne dokumenteerib, kuidas digitaalne muutus mõjutab inimeste elu – sissetulekuid, rikkust, töökohti, tulusid, eluaset, tervislikku seisundit, haridust, töö- ja eraelu tasakaalu, kodanikuühiskonna kaasamist ja juhtimist, sotsiaalsed sidemed, keskkonna kvaliteeti, isiklikku turvalisust ja heaolu.

Uuringute kokkuvõttes tuuakse esile 39 digitaalse ümberkujundamise peamist mõju inimeste heaolule. Need mõjud võivad olla positiivsed, kuna digitaaltehnoloogia laiendab teabe kättesaadavuse piire ja suurendab tootlikkust, kuid võib tähendada ka ohtu inimeste heaolule, alates küberkiusamisest kuni desinformatsiooni või küberkuritegevuse tekkimiseni.

Eesti kohta loe siit

OECD raamatuid loe OECD iLibrary vahendusel.

Hariduspoliitika ülevaade

Education Policy Outlook 2018 : Putting Student Learning at the Centre / published by the Organisation for Economic Co-operation and Development. –  Paris : OECD, 2018.

OECD analüüsist saame põhjaliku ülevaate riikide haridussüsteemidest, kus võrreldakse kõrghariduse ja elukestva õppega seotud teemasid. Saame lugeda kuidas tõsta kõrghariduse omandamise kvaliteeti ja tähtsustada õpilaste õppimist.

7. peatükis antakse ülevaade OECD riikide hariduspoliitikast ja lk. 208 saab täpsemalt lugeda Eesti hariduspoliitikast ning PISA (Programme for International Student Assessment)  tulemuste analüüsist. Eesti osaleb al. 2006. aastast ja hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi  funktsionaalses lugemises, matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses. Uuring viiakse läbi iga 3 aasta järel.

Täpsemalt Eesti kohta saab lugeda:

https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/pisa

 

 

 

 

 

 

Hoolime loodusest

ÜRO peasekretär António Guterres rõhutas 2017. aasta keskkonnaassambleel, et me püüdleme puhtama ja tervislikuma planeedi poole, reostuse vähendamine aitab parandada rahvatervist, lahendada kliimamuutusi ning kaitsta elu maal ja merel.
Keskonnaminister Siim Kiisler ÜRO keskkonnaassambleel: Eesti võitleb reostuse vastu innovatsiooniga.

2018 on Euroopa Kultuuripärandi aasta ja tutvume täpsemalt UNESCO looduspärandiga.

Kõigil neil teemadel saab vaadata RR õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis näitust „Hoolime loodusest“
Näitusel eksponeerime ÜRO, UNESCO ja OECD dokumente, raamatuid, fotosid ja rahvusvahelisi lepinguid looduskaitse teemadel. Näitus jääb avatuks 6. aprillini.
Olete oodatud!

Kuidas leida keskkonnaalaseid dokumente ja raamatuid? Loe edasi “Hoolime loodusest”

OECD majandusuuring -Eesti

OECD Economic Surveys: Estonia 2017/ published by the Organisation for Economic Co-operation and Development. –  Paris : OECD, 2017.

OECD tunnustab Eesti majanduspoliitikat ning näeb siin mitmeid tugevusi – eeskujulik ettevõtluskeskkond, kõrge haridustase, kõrge tööjõuturul osalemine, innovaatiline ITK sektor ja tugev eelarvepoliitika.
Täpsemalt loe siit

OECD majandusuuringust leiab vastused  järgmistele teemadele:

kuidas edendada Eestis kaasavamat ja rohelisemat majanduskasvu

kuidas tihendada kaubavahetust välismaailmaga

kuidas panna investeeringud end veel rohkem ära tasuma.

Loe raamatut „OECD Economic Surveys: Estonia 2017“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel. E-raamatut saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

 

 

 

 

 

 

 

 

Marshalli plaan

Euroopa Taastamise programm, tuntud ka kui Marshalli plaan, oli Ameerika Ühendriikide programm, mille eesmärk oli aidata sõjas laastatud Euroopa riike ning takistada kommunismi levimist. Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist, mis kujutas endast USA abi riikidele, keda ähvardas Nõukogude Liidu ekspansioonioht.

Marshalli plaan kestis kokku 4 aastat (1948-1952) ning programmi raames sai 13 miljardi dollari ulatuses abi ja laene koguni 16 Euroopa riiki. Sinna hulka kuulus ka Saksamaa, kes varasemalt igasugusest abist n-ö karistuseks ilma oli jäetud. Ameerika Ühendriikide abimiljarditest keeldus läänemaailma mõju kartuses NSVL. Abi tõrjusid ka nende liitlased, muuhulgas näiteks Soome, tundes hirmu NSV Liiduga suhete jahenemise ees. Loe edasi “Marshalli plaan”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑