Otsi

silt

õigusraamatud

Rooma õiguse allikad eesti keeles

Siimets-Gross, Hesi ; Ristikivi, Merike. Fontes iuris Romani : Rooma õiguse allikate kogumik. – Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. – 277 lk.

„Euroopa ühtse õiguskultuuri hälliks võib nimetada Rooma õigust. Just Rooma õiguse siirde ehk retseptsiooni kaudu on toimunud Euroopa juristkonna professionaliseerumine ja Rooma õiguse tekste analüüsides on selginud Euroopa õigusmõte.” Nõnda on kirjutanud õigusajaloolased Hesi Siimets-Gross ja Merike Ristikivi sissejuhatuseks Tartu Ülikooli kirjastuses ilmunud kogumikule Fontes iuris Romani : Rooma õiguse allikate kogumik.

Esimest korda jõuab lugejateni sellises mahus Rooma õiguse ladinakeelseid allikaid koos eestikeelsete tõlgetega. Teemade kaupa süstematiseerituna moodustavad need kogumiku põhiosa. Alliktekstide tausta paremaks mõistmiseks antakse ülevaade ka Rooma õiguse periodiseerimisest, juriidilise kirjanduse liikidest ja olulisematest teostest ning Rooma tähtsamatest juristidest. Raamatu lõpuossa on koondatud Rooma ajaloo ja õiguse peamiste sündmuste kronoloogiline ülevaade ning Rooma keisrite loend ja valitsemisaastad. Lisatud on ka põhilisemaid termineid sisaldav ladina-eesti sõnastik, kirjanduse loetelu ja Rooma impeeriumi kaart 125 pKr.

Vaata ka:
Uluots, Jüri. Rooma õiguse ajalugu / dotsent Uluotsa loengute järele programmile wastawalt kokkuseadnud Tartu ülikooli juura üliõpilased. – Tartus : Chr. Jürgens, 1923. – 123 lk. – (TÄISTEKST)

Bonfante, Pietro. Rooma õiguse ajalugu / kolmanda täiendatud väljaande järgi autori loal tõlkinud Ernst Ein. – Tartu : Akadeemiline Kooperatiiv, 1930. – [557] lk. 

Rooma õiguse süsteem : koostatud Grimm’i, Dernburg’i, Windscheid’i, Seeler’i ja Baron’i õpperaamatute järgi vastavalt prof. Grimm’i kavale. – Tartu : Pettai, 1932. – 317 lk. – (TÄISTEKST)

Rooma õiguse ajalugu : konspekt / koostatud loengute ja Bonfante raamatu järele vastavalt eksamikavale. – Tartu : O. Kriisa, 1935. – 149 lk. – (TÄISTEKST)

Loe edasi “Rooma õiguse allikad eesti keeles”

Autori varaliste õiguste uusi mudeleid

Copyright reconstructed : rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change / edited by P. B. Hugenholtz. – Alphen aan den Rijn, The Netherlands : Wolters Kluwer, 2018. – XX, 338 lk.

Meie kogudesse on jõudnud Wolters Kluweri raamatusarja Information Law Series uus väljaanne – autori varaliste õiguste mudeleid käsitlev Copyright reconstructed: rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change. Amsterdami ülikooli infoõiguse instituudi intellektuaalse omandi professor Bernt Hugenholtz on raamatusse koondanud peaaegu kolm aastat (sügis 2014 – suvi 2017) kestnud akadeemilise uurimisprojekti „Reconstructing Rights” tulemused. Projektis osalenud Euroopa autoriõiguse ja majandusekspertide ülesandeks oli mõtestada ümber autori varalised õigused, mis vastaksid ajakohasele majanduse ja tehnoloogia arengule ning kujundada autori varaliste õiguste n-ö ideaalne mudel. Seejuures keskenduti autoriõigustega seotud viiele tegevusele:
1) digitaalne edasimüümine, 2) isiklikul eesmärgil kopeerimine, 3) hüperlinkimine ja manustamine, 4) kordusülekanne kaabellevis ning 5) teksti- ja andmekaeve.

Loe edasi “Autori varaliste õiguste uusi mudeleid”

Aktsionäride lepingud – seadustes, praktikas ja võrdlevalt analüüsituna

International handbook on shareholders’ agreements : regulation, practice and comparative analysis / eds. Sebastian Mock, Kristian Csach, Bohumil Havel. – Berlin ; Boston : de Gruyter, 2018. – XII, 679 lk.

Kuigi aktsionäride lepingud reguleerivad aktsionäride suhteid, õigusi ja kohustusi äriühingu juhtimisel ja majandamisel, avaldavad nad mõju ka äriühingu tegevusele, konkurentsivõimele ning võivad tugevalt mõjutada kapitaliturgu. See muudab aktsionäride lepingute teema oluliseks äriühingu- ja lepinguõiguse üldisel mõistmisel ning vastavate seaduste loomisel. Levinud angloameerika õigusruumist väljapoole, on aktsionäride lepingute sõlmimine üha rohkem jõudmas ka Eestisse. Seega on teemakohane õiguskirjandus igati teretulnud. De Gruyteri kirjastuselt ilmunud raamat International handbook on shareholders’ agreements : regulation, practice and comparative analysis on ühtlasi artiklikogumik ja käsiraamat. Lugejad saavad ülevaate aktsionäride lepingute üldisest kontseptsioonist ja regulatsioonidest Euroopa, rahvusvahelises ja enam kui 20 riigi (sh ka Iisraeli, Brasiilia, Ukraina) õiguses. Käsitletakse teoreetilisi ja praktilisi probleeme nii üldiselt kui ka riikide praktikast lähtuvalt ning rahvusvaheliste korporatsioonide ja piiriüleste tehingute puhul kohaldatava õigusega seotud küsimusi. Raamatu koostajad avaldavad lootust, et raamat võiks olla alus rahvusvahelise arutelu tekkeks aktsionäride lepingutega tegelevate juristide, kohtunike, praktikute ja õigusteadlaste vahel.

Vaata ka:
Maripuu, Siim. Aktsionäride lepingus sisalduvate kokkulepete lubatavus ja õiguslikud tagajärjed Eestis : magistritöö / Tartu Ülikool, õigusteaduskond, äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool ; juhendaja: Andres Vutt. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 85 lk. – TÄISTEKST

 

 

E-raamatud Saksa õigusest – parlamentarismi kriis ning Saksa riigiõiguse praktika inglise keeles

Meinel, Florian. Vertrauensfrage : zur Krise des heutigen Parlamentarismus. – München : C.H. Beck, 2019. – 239 lk.

Bumke, Christian ; Voßkuhle, Andreas. German constitutional law : introduction, cases, and principles. – Oxford (England) : Oxford University Press, 2019. – 606 lk.

Puhkuste aeg pakub ehk rohkem võimalusi raamatute lugemiseks. See on hea põhjus juhtida tähelepanu meie kogudesse lisandunud e-raamatutele. E-raamatuid saab lugeda kõikjal, kui end Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida.

Parlament saab Saksamaal rohkem kriitikat kui ükski teine institutsioon: istungisaal on tühi, saadikud ei viitsi tööd teha, valitsuse otsuseid seadustatakse tagantjärele jne, jne. Autoritaarse poliitika võidukäik paneb kahtlema nii 70 aasta jooksul kujunenud arusaamade paikapidavuses kui ka parlamentaarses demokraatias. Kuidas on Saksamaal sellisesse olukorda jõutud ja mismoodi edasi? Jurist, Würzburgi ülikooli avaliku õiguse ja õigusfilosoofia professor Florian Meinel analüüsib oma raamatus Vertrauensfrage : zur Krise des heutigen Parlamentarismus parlamentarismi kriisi Saksamaal. Lähtudes saksa parlamentarismi eripäradest, käsitleb autor valitsemissüsteemi kriisi põhiseaduse vaates ning osutab võimalikele ohumärkidele (nt konstitutsioonikohtu surve parlamendile õigusloomes, kantsleriameti mõju suurenemine). Selle raamatu puhul on ära märgitud autori teravat pilku parlamentaarsele valitsemissüsteemile ning kaasa aitamist formaalsete ja mitteformaalsete protsesside koostoime sügavamale mõistmisele.

Loe edasi “E-raamatud Saksa õigusest – parlamentarismi kriis ning Saksa riigiõiguse praktika inglise keeles”

Robot, loom, inimene – kes on isik?

Legal personhood : animals, artificial intelligence and the unborn / eds. Visa A. J. Kurki, Tomasz Pietrzykowski. – Cham, Switzerland : Springer, 2017. – IX, 158 lk.

Isiku mõiste annab juristidele ainest aruteludeks erinevatest vaatepunktidest. Eriti siis, kui kõne all on loomade õiguste, robotite vastutuse, inimolendite ja bioeetikaga seotud küsimused. Springeri kirjastuses välja antud artiklikogumik Legal personhood : animals, artificial intelligence and the unborn käsitleb just isiku ja tema õiguste teemat. Vaadeldakse (juriidilise) isiku mõiste määratlemist õigusfilosoofia ja -kultuuri tähenduses, uuritakse isiku õiguslikku seisundit ja õigussubjektsust bioeetika, looma- ja meditsiiniõiguse aspektist. Lisaks riikide (sh Soome, Saksa, Inglise, Poola) õiguse käsitlustele analüüsitakse ka isiku määratlust andmekaitse reguleerimisel Euroopa Liidu õiguses.

Loe ka:

Robotics, AI and the future of law / eds. Marcelo Corrales, Mark Fenwick, Nikolaus Forgó. – Singapore : Springer, 2018. – XII, 237 lk.

 

Chen, Jiahong ; Burgess, Paul. The boundaries of legal personhood: how spontaneous intelligence can problematise differences between humans, artificial intelligence, companies and animals // Artificial Intelligence and Law. Vol. 27 (2019), issue 1, p. 73-92.

 

 

Hans Kelseni õigusteooria eesti keeles

Kelsen, Hans. Puhas õigusõpetus : sissejuhatus õigusteaduse probleemistikku. – Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. – 185 lk.

Maailma mõtteloo võtmetekste tutvustavas raamatusarjas „Avatud Eesti Raamat” ilmus Hans Kelseni Puhas õigusõpetus, mida peetakse üheks 20. sajandi õigusfilosoofia mõjukaimaks teoseks. „Oleks liialdus öelda, et Hans Kelseni (1881–1973) nimi on üldtuntud. „20. sajandi säravaim jurist” leiab isegi õigusteaduslikus erialakirjanduses harva mainimist. Laiema juriidilise publiku ette jõuab ta, kui üldse, siis ainult õigusfilosoofia õpikutes. Kui klassik on see, keda kõik teavad, aga vähesed on lugenud, siis pole Kelsen kindlasti klassik. Ja ometi on tema mõjukust ühiskonnateoreetikuna peetud samaväärseks suurimate klassikute omaga,” kirjutab järelsõnas raamatu eesti keelde tõlkinud Hent Kalmo.

Raamat annab selge ja lühikese ülevaate Austria juristi ja õigusfilosoofi Hans Kelseni õigusteooriast, mis püüab vastata küsimusele, mis on õigus ja kuidas seda luuakse.

Loe lisaks:
Tammar, Atko-Madis. Hans Kelseni õigusõpetuse lähtekoht // Juridica (2005) nr. 2, lk. 133-140.

Loe edasi “Hans Kelseni õigusteooria eesti keeles”

Rikud seadust, saad karistada?

Dagger, Richard. Playing Fair : political obligation and the problems of punishment. – Oxford University Press, 2018.

Küsimus kohustuste täitmise (seaduse järgimise) ja karistuste seose kohta on andnud ainest aruteludeks nii politoloogidele kui ka õigusfilosoofidele. Kas seaduse järgimine on poliitiline kohustus? Või hoopis moraalne? Kas kohustuse mittetäitmise eest tuleks karistada? Kui palju? Mis on karistuse eesmärk? Raamatus Playing Fair: political obligation and the problems of punishment käsitleb Richmondi ülikooli professor Richard Dagger neid küsimusi ausa mängu põhimõttest lähtuvalt. Arutledes poliitilise kohustuse mõiste ning  karistuse olemuse ja põhjendatuse üle, vaatleb autor kohustuste teooriat ja karistuste teooriat ühtse tervikuna. Eelkõige just teooriaid ühendav käsitlus ja autori esitatud argumendid on lugejate hinnangul raamatu suurimaks väärtuseks.

Loe raamatut Playing Fair: political obligation and the problems of punishment Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

 

Kuidas tõlgendada inimõigusi ja mõjutada nende kaitsmist?

Contemporary issues of human rights protection in international and national settings / ed. By Stefan Lorenzmaier, Vasilka Sancin. – Baden-Baden : Nomos ; [Oxford] : Hart Publishing, 2018. – 315 lk.

Artiklikogumikus „Contemporary issues of human rights protection in international and national settings” analüüsitakse inimõiguste kaitse aspekte rahvusvahelise, Euroopa Liidu ja riigisisese õiguse vastastikuses mõjus. Erinevate riikide autorid käsitlevad Euroopa inimõiguste konventsiooni mõju riigisisesele õigusele ja kohtupraktikale. Norra, Saksamaa, Poola, Sloveenia ja Türgi näitel saame teada, missuguste katsumustega seisavad riigid silmitsi inimõiguste kaitsmisel ja rahvusvaheliste sätete rakendamisel. Samuti peatutakse inimõiguste osal Euroopa Liidu ja Ukraina vahelises assotsiatsioonilepingus ning vaadeldakse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste eksterritoriaalset avaldumist.

Vaata ka:
Damages for violations of human rights : a comparative study of domestic legal systems / ed. by Ewa Bagińska. – Cham : Springer, 2016. – XII, 486 lk.

Human rights and constitution making / Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. – New York ; Geneva : United Nations, 2018. – IV, 144 lk.

Human rights in contemporary European law / eds. Joakim Nergelius, Eleonor Kristoffersson. – Oxford (UK) ; Portland (Oregon) : Hart Publishing, 2017. – XXIV, 229 lk.

Loe edasi “Kuidas tõlgendada inimõigusi ja mõjutada nende kaitsmist?”

E-KOHUS – KAS JA KUIDAS?

Katsh, M. Ethan ; Rabinovich-Einy, Orna. Digital justice : technology and the internet of disputes. – New York, NY : Oxford University Press, 2017. – XV, 242 lk.

Mida rohkem pakutakse tooteid ja teenuseid internetis, seda sagedamini tekivad konfliktid ja vaidlused, ning mitte ainult Facebooki, Twitteri või Googlega. Kui uued tehnoloogiad tekitavad probleeme, siis kas ja kuidas saaks neid tõhusaimal viisil just konfliktide lahendamisel või ennetamisel kasutada. See on raamatu Digital justice : technology and the internet of disputes eesmärk.

Autorid Ethan Katsh ja Orna Rabinovich-Einy uurivad, miks traditsioonilised õigusnormid osutuvad veebikonfliktide puhul ebapiisavaiks ning tutvustavad  veebipõhise õigusemõistmise võimalusi kohtus ja kohtuväliselt (sh ODR – tarbijavaidluste lahendamise veebipõhine süsteem). Oma käsitluses toetuvad nad  näidetele tehnoloogiliste uuenduste kasutamise juhtivatest, kuid ka enim vaidlusi põhjustavatest valdkondadest – e-kaubandus, tervishoid, sotsiaalmeedia ja töösuhted. Raamat on hinnatud ja soovitatud eelkõige seetõttu, et ta on ühteaegu kirjeldav, analüüsiv ja tulevikku vaatav.

Loe edasi “E-KOHUS – KAS JA KUIDAS?”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑