Otsi

silt

õigusraamatud

Õigus olla unustatud

The right to be forgotten : a comparative study of the emergent right’s evolution and application in Europe, the Americas and Asia / ed. by Franz Werro. – Cham : Springer, 2020. – VI, 318 lk.

Traditsioonilise arusaama kohaselt annab õigus olla unustatud üksikisikule võimaluse takistada meedias isiklike, eraelu puudutavate faktide avaldamist, kui infol puudub uudisväärtus või avalik huvi. Interneti ja tehnoloogia arengu tõttu on arusaamad ja käsitlused muutunud ning mõiste „õigus unustamisele” tähendus palju mitmetahulisem. Lisandunud on muuhulgas isikuandmetele juurdepääsu, kontrolli ja andmete kustutamise küsimused, ka tasakaalu leidmine sõnavabaduse ja privaatsuse kaitse vahel. Õigust unustamisele tunnustatakse riigiti erinevalt, kuid teema on aktuaalne nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias. Seetõttu on Ius Comparatum – global studies in comparative law sarjas ilmunud kogumik A comparative study of the emergent right’s evolution and application in Europe, the Americas, and Asia hea võrdlusmaterjal 15 riigi (Taani, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Belgia, Tšehhi, Suurbritannia, Rumeenia, Türgi, Argentiina, Brasiilia, Kanada, Jaapani, Taiwani) praktikast. Üldiste väärtuste ja põhimõtete (Euroopa vs. Ameerika) kõrval käsitletakse riigisisest õigust, kohtupraktikat ning andmekaitsega seotud Euroopa Liidu õigust.

Loe ka:
(artiklite puhul tuleb rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida)
Zetoony, David. The EU GDPR : General Data Protection Regulation : answers to the most frequently asked questions. – Chicago, Illinois : American Bar Association, 2018. – XXIII, 359 lk.

Besnik Muçi ; Eugerta Muçi. Defining the right to be forgotten and its relationship with freedom of expression // European Journal of Economics, Law and Social Sciences. Vol. 4 (2020), issue 1, p. 26-37.

De Baets, Antoon. A historian’s view on the right to be forgotten // International Review of Law, Computers & Technology. Vol. 30 (2016), issue 1-2, p. 57-66.

Loe edasi “Õigus olla unustatud”

Saksi õiguspeegel

Lück, Heiner. Der Sachsenspiegel : das berühmteste deutsche Rechtsbuch des Mittelalters. – Darmstadt : Lambert Schneider, 2017. – 176 lk.

Meie lugejatel on suurepärane võimalus tutvuda mõjusa õigusraamatuga keskajast, mida peetakse ühtlasi ka esimeseks saksakeelseks proosateoseks. Õigusajaloolane ja rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert, professor Heiner Lück käsitleb oma raamatus Der Sachsenspiegel : das berühmteste deutsche Rechtsbuch des Mittelalters Saksi õiguspeegli tekkimist, sisu ja levimist, tutvustab selle koostajat Eike von Repgow-d ning vaatleb õiguspeegli mõju kuni tänapäevani, leides nt kohtupidamises üllatavaid paralleele. Raamatu eriliseks väärtuseks on käsikirjadest säilinud miniatuurmaalid, mis aitavad ette kujutada elu hiliskeskaegses ühiskonnas. Nende rikkalikesse detailidesse süüvides saame aimu kehtinud õigussuhetest.

Loe edasi “Saksi õiguspeegel”

Lugejate lemmik – e-raamat Rooma õigusest

Eelmise aasta andmetel oli meie lugejate seas üks loetumaid õiguse e-raamatuid Roman law : an introduction. Hispaania päritolu jurist, õigusajaloo professor ja õppejõud Rafael Domingo toetub oma rohkem kui veerand sajandi pikkusele Rooma õiguse õpetamise kogemusele ning käsitleb Rooma õigussüsteemi seotuna Rooma ajaloo ja õiguskultuuri arenguga.

E-raamatute lugemiseks tuleb rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida.

Teemakohaseid e-raamatuid on meie kogus teisigi:

Apathy, Peter ; Klingenberg, Georg ; Pennitz, Martin. Einführung in das römische Recht. – Köln, Germany ; Wien, Austria : Böhlau Verlag, 2016. – 308 lk.

Westbrook, Raymond. Ex oriente lex : Near Eastern influences on Ancient Greek and Roman law. – Baltimore, Maryland : Johns Hopkins University Press, 2015. – 287 lk.

Law & equity : approaches in Roman law and common law / eds. E. Koops, W. J. Zwalve. – Leiden : Brill, 2014. – 229 lk. Loe edasi “Lugejate lemmik – e-raamat Rooma õigusest”

Rooma õiguse allikad eesti keeles

Siimets-Gross, Hesi ; Ristikivi, Merike. Fontes iuris Romani : Rooma õiguse allikate kogumik. – Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. – 277 lk.

„Euroopa ühtse õiguskultuuri hälliks võib nimetada Rooma õigust. Just Rooma õiguse siirde ehk retseptsiooni kaudu on toimunud Euroopa juristkonna professionaliseerumine ja Rooma õiguse tekste analüüsides on selginud Euroopa õigusmõte.” Nõnda on kirjutanud õigusajaloolased Hesi Siimets-Gross ja Merike Ristikivi sissejuhatuseks Tartu Ülikooli kirjastuses ilmunud kogumikule Fontes iuris Romani : Rooma õiguse allikate kogumik.

Esimest korda jõuab lugejateni sellises mahus Rooma õiguse ladinakeelseid allikaid koos eestikeelsete tõlgetega. Teemade kaupa süstematiseerituna moodustavad need kogumiku põhiosa. Alliktekstide tausta paremaks mõistmiseks antakse ülevaade ka Rooma õiguse periodiseerimisest, juriidilise kirjanduse liikidest ja olulisematest teostest ning Rooma tähtsamatest juristidest. Raamatu lõpuossa on koondatud Rooma ajaloo ja õiguse peamiste sündmuste kronoloogiline ülevaade ning Rooma keisrite loend ja valitsemisaastad. Lisatud on ka põhilisemaid termineid sisaldav ladina-eesti sõnastik, kirjanduse loetelu ja Rooma impeeriumi kaart 125 pKr.

Vaata ka:
Uluots, Jüri. Rooma õiguse ajalugu / dotsent Uluotsa loengute järele programmile wastawalt kokkuseadnud Tartu ülikooli juura üliõpilased. – Tartus : Chr. Jürgens, 1923. – 123 lk. – (TÄISTEKST)

Bonfante, Pietro. Rooma õiguse ajalugu / kolmanda täiendatud väljaande järgi autori loal tõlkinud Ernst Ein. – Tartu : Akadeemiline Kooperatiiv, 1930. – [557] lk. 

Rooma õiguse süsteem : koostatud Grimm’i, Dernburg’i, Windscheid’i, Seeler’i ja Baron’i õpperaamatute järgi vastavalt prof. Grimm’i kavale. – Tartu : Pettai, 1932. – 317 lk. – (TÄISTEKST)

Rooma õiguse ajalugu : konspekt / koostatud loengute ja Bonfante raamatu järele vastavalt eksamikavale. – Tartu : O. Kriisa, 1935. – 149 lk. – (TÄISTEKST)

Loe edasi “Rooma õiguse allikad eesti keeles”

Autori varaliste õiguste uusi mudeleid

Copyright reconstructed : rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change / edited by P. B. Hugenholtz. – Alphen aan den Rijn, The Netherlands : Wolters Kluwer, 2018. – XX, 338 lk.

Meie kogudesse on jõudnud Wolters Kluweri raamatusarja Information Law Series uus väljaanne – autori varaliste õiguste mudeleid käsitlev Copyright reconstructed: rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change. Amsterdami ülikooli infoõiguse instituudi intellektuaalse omandi professor Bernt Hugenholtz on raamatusse koondanud peaaegu kolm aastat (sügis 2014 – suvi 2017) kestnud akadeemilise uurimisprojekti „Reconstructing Rights” tulemused. Projektis osalenud Euroopa autoriõiguse ja majandusekspertide ülesandeks oli mõtestada ümber autori varalised õigused, mis vastaksid ajakohasele majanduse ja tehnoloogia arengule ning kujundada autori varaliste õiguste n-ö ideaalne mudel. Seejuures keskenduti autoriõigustega seotud viiele tegevusele:
1) digitaalne edasimüümine, 2) isiklikul eesmärgil kopeerimine, 3) hüperlinkimine ja manustamine, 4) kordusülekanne kaabellevis ning 5) teksti- ja andmekaeve.

Loe edasi “Autori varaliste õiguste uusi mudeleid”

Aktsionäride lepingud – seadustes, praktikas ja võrdlevalt analüüsituna

International handbook on shareholders’ agreements : regulation, practice and comparative analysis / eds. Sebastian Mock, Kristian Csach, Bohumil Havel. – Berlin ; Boston : de Gruyter, 2018. – XII, 679 lk.

Kuigi aktsionäride lepingud reguleerivad aktsionäride suhteid, õigusi ja kohustusi äriühingu juhtimisel ja majandamisel, avaldavad nad mõju ka äriühingu tegevusele, konkurentsivõimele ning võivad tugevalt mõjutada kapitaliturgu. See muudab aktsionäride lepingute teema oluliseks äriühingu- ja lepinguõiguse üldisel mõistmisel ning vastavate seaduste loomisel. Levinud angloameerika õigusruumist väljapoole, on aktsionäride lepingute sõlmimine üha rohkem jõudmas ka Eestisse. Seega on teemakohane õiguskirjandus igati teretulnud. De Gruyteri kirjastuselt ilmunud raamat International handbook on shareholders’ agreements : regulation, practice and comparative analysis on ühtlasi artiklikogumik ja käsiraamat. Lugejad saavad ülevaate aktsionäride lepingute üldisest kontseptsioonist ja regulatsioonidest Euroopa, rahvusvahelises ja enam kui 20 riigi (sh ka Iisraeli, Brasiilia, Ukraina) õiguses. Käsitletakse teoreetilisi ja praktilisi probleeme nii üldiselt kui ka riikide praktikast lähtuvalt ning rahvusvaheliste korporatsioonide ja piiriüleste tehingute puhul kohaldatava õigusega seotud küsimusi. Raamatu koostajad avaldavad lootust, et raamat võiks olla alus rahvusvahelise arutelu tekkeks aktsionäride lepingutega tegelevate juristide, kohtunike, praktikute ja õigusteadlaste vahel.

Vaata ka:
Maripuu, Siim. Aktsionäride lepingus sisalduvate kokkulepete lubatavus ja õiguslikud tagajärjed Eestis : magistritöö / Tartu Ülikool, õigusteaduskond, äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool ; juhendaja: Andres Vutt. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 85 lk. – TÄISTEKST

 

 

E-raamatud Saksa õigusest – parlamentarismi kriis ning Saksa riigiõiguse praktika inglise keeles

Meinel, Florian. Vertrauensfrage : zur Krise des heutigen Parlamentarismus. – München : C.H. Beck, 2019. – 239 lk.

Bumke, Christian ; Voßkuhle, Andreas. German constitutional law : introduction, cases, and principles. – Oxford (England) : Oxford University Press, 2019. – 606 lk.

Puhkuste aeg pakub ehk rohkem võimalusi raamatute lugemiseks. See on hea põhjus juhtida tähelepanu meie kogudesse lisandunud e-raamatutele. E-raamatuid saab lugeda kõikjal, kui end Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida.

Parlament saab Saksamaal rohkem kriitikat kui ükski teine institutsioon: istungisaal on tühi, saadikud ei viitsi tööd teha, valitsuse otsuseid seadustatakse tagantjärele jne, jne. Autoritaarse poliitika võidukäik paneb kahtlema nii 70 aasta jooksul kujunenud arusaamade paikapidavuses kui ka parlamentaarses demokraatias. Kuidas on Saksamaal sellisesse olukorda jõutud ja mismoodi edasi? Jurist, Würzburgi ülikooli avaliku õiguse ja õigusfilosoofia professor Florian Meinel analüüsib oma raamatus Vertrauensfrage : zur Krise des heutigen Parlamentarismus parlamentarismi kriisi Saksamaal. Lähtudes saksa parlamentarismi eripäradest, käsitleb autor valitsemissüsteemi kriisi põhiseaduse vaates ning osutab võimalikele ohumärkidele (nt konstitutsioonikohtu surve parlamendile õigusloomes, kantsleriameti mõju suurenemine). Selle raamatu puhul on ära märgitud autori teravat pilku parlamentaarsele valitsemissüsteemile ning kaasa aitamist formaalsete ja mitteformaalsete protsesside koostoime sügavamale mõistmisele.

Loe edasi “E-raamatud Saksa õigusest – parlamentarismi kriis ning Saksa riigiõiguse praktika inglise keeles”

Robot, loom, inimene – kes on isik?

Legal personhood : animals, artificial intelligence and the unborn / eds. Visa A. J. Kurki, Tomasz Pietrzykowski. – Cham, Switzerland : Springer, 2017. – IX, 158 lk.

Isiku mõiste annab juristidele ainest aruteludeks erinevatest vaatepunktidest. Eriti siis, kui kõne all on loomade õiguste, robotite vastutuse, inimolendite ja bioeetikaga seotud küsimused. Springeri kirjastuses välja antud artiklikogumik Legal personhood : animals, artificial intelligence and the unborn käsitleb just isiku ja tema õiguste teemat. Vaadeldakse (juriidilise) isiku mõiste määratlemist õigusfilosoofia ja -kultuuri tähenduses, uuritakse isiku õiguslikku seisundit ja õigussubjektsust bioeetika, looma- ja meditsiiniõiguse aspektist. Lisaks riikide (sh Soome, Saksa, Inglise, Poola) õiguse käsitlustele analüüsitakse ka isiku määratlust andmekaitse reguleerimisel Euroopa Liidu õiguses.

Loe ka:

Robotics, AI and the future of law / eds. Marcelo Corrales, Mark Fenwick, Nikolaus Forgó. – Singapore : Springer, 2018. – XII, 237 lk.

 

Chen, Jiahong ; Burgess, Paul. The boundaries of legal personhood: how spontaneous intelligence can problematise differences between humans, artificial intelligence, companies and animals // Artificial Intelligence and Law. Vol. 27 (2019), issue 1, p. 73-92.

 

 

Hans Kelseni õigusteooria eesti keeles

Kelsen, Hans. Puhas õigusõpetus : sissejuhatus õigusteaduse probleemistikku. – Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. – 185 lk.

Maailma mõtteloo võtmetekste tutvustavas raamatusarjas „Avatud Eesti Raamat” ilmus Hans Kelseni Puhas õigusõpetus, mida peetakse üheks 20. sajandi õigusfilosoofia mõjukaimaks teoseks. „Oleks liialdus öelda, et Hans Kelseni (1881–1973) nimi on üldtuntud. „20. sajandi säravaim jurist” leiab isegi õigusteaduslikus erialakirjanduses harva mainimist. Laiema juriidilise publiku ette jõuab ta, kui üldse, siis ainult õigusfilosoofia õpikutes. Kui klassik on see, keda kõik teavad, aga vähesed on lugenud, siis pole Kelsen kindlasti klassik. Ja ometi on tema mõjukust ühiskonnateoreetikuna peetud samaväärseks suurimate klassikute omaga,” kirjutab järelsõnas raamatu eesti keelde tõlkinud Hent Kalmo.

Raamat annab selge ja lühikese ülevaate Austria juristi ja õigusfilosoofi Hans Kelseni õigusteooriast, mis püüab vastata küsimusele, mis on õigus ja kuidas seda luuakse.

Loe lisaks:
Tammar, Atko-Madis. Hans Kelseni õigusõpetuse lähtekoht // Juridica (2005) nr. 2, lk. 133-140.

Loe edasi “Hans Kelseni õigusteooria eesti keeles”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑