Otsi

silt

parlamendid

Parlamentaarne koostöö ja diplomaatia

Parliamentary cooperation and diplomacy in EU external relations : an essential companion / edited by Kolja Raube, Meltem Müftüler-Baç, Jan Wouters. – Cheltenham, UK ; Northampton, MA, USA : Edward Elgar Publishing, [2019]. – xxx, 514 lk.

Euroopa Liidu lugemissaalist leiab nüüd põhjaliku artiklikogumiku parlamentide, sh Euroopa Parlamendi rollist Euroopa Liidu (EL) välissuhetes. Tegu on seni suhteliselt vähe käsitletud teemaga. Kogumikus analüüsitakse parlamentide rolli politoloogia ja õiguse vaatenurgast, vaatluse alla võetakse olulised juhtumiuuringud. Tõestust leiab parlamentide kasvav võrgustumine ja koostöö nii ELi sees kui ka väliste osalejatega. Loe edasi “Parlamentaarne koostöö ja diplomaatia”

Parlamentidevaheline Liit

Sel aastal tähistas 130. aastapäeva üks oluline rahvusvaheline organisatsioon. Esimene parlamendiliikmete tegevust koordineeriv rahvusvaheline organisatsioon Parlamentidevaheline Liit (Inter-Parliamentary Union, IPU) moodustati 30. juunil 1889.

IPU assamblee tuleb kokku kaks korda aastas. 13.–17. oktoobril 2019 toimub 141. assamblee Belgradis Serbias. Üldarutelu teema on „Rahvusvahelise õiguse tugevdamine: parlamentaarsed rollid ja mehhanismid ning regionaalsesse koostöösse panustamine“. Lisaks arutletakse näiteks universaalse tervisekaitse üle, kokku saavad parlamentide nais- ja noorliikmed jne. Ülekandeid assambleelt saab jälgida siit. Näiteks kutsuti osalejaid üles arutlema teemadel, kuidas saavad parlamendid ja parlamendiliikmete organisatsioonid mõjutada rahvusvaheliste organisatsioonide läbipaistvust ning kuidas saavad parlamendiliikmed paremini tuvastada konfliktide algpõhjusi ja lahendada neid enne, kui need kontrolli alt väljuvad.

Parlamentidevahelise Liidu veebilehel on lühiülevaade organisatsiooni ajaloost. Põhjalikust andmebaasist leiab andmeid maailma parlamentide, nende liikmete, valimiste ja töökorralduse kohta. Andmeid saab ka võrrelda: näiteks võib 2019. aasta seisuga leida parlamentide alamkodade ja ühekojaliste parlamentide liikmete arvu. Andmetest nähtub, et täpselt sama palju liikmeid kui Riigikogus on veel ühes parlamendis – vaata järgi!

Fotol Serbia parlament. Allikas: Pixabay

Naised parlamenti

Naiste osalemine poliitikas ja nende valimine esinduskogudesse on kõne all nii valimiste eel kui ka järel. Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse värske infograafika Women in parliaments annab ülevaate naiste arvust riikide parlamentides ja võrdleb neid Euroopa Parlamendi näitajatega. Lisaks on äsja valminud uuring Women in political decision-making in view of the next European elections, mis käsitleb naiste esindatust Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidu institutsioonides. Analüüsitakse liikmesriikide valimissüsteemide mõju ja pööratakse tähelepanu liikmesriikide ning erakondade strateegiatele ja tegevusele soolise tasakaalu saavutamiseks järgmistel valimistel. Põhjalikumalt on vaadeldud Poola, Hispaania ja Rootsi kogemust. Siinkohal tasub meelde tuletada ka uuringut Analysis of political parties’ and independent candidates’ policies for gender balance in the European Parliament after the elections of 2014 Euroopa Parlamendi eelmiste valimiste tulemuste kohta soolise tasakaalu aspektist, milles püütakse muuhulgas välja selgitada peamisi tõkkeid naiste valimisel ning antakse soovitusi soolise tasakaalu parandamiseks parlamentides.

Vaata ka:
European Parliament: facts and figures (April 2018)

Mathiesen, Külli. Valimissüsteemi mõju kohustuslike sookvootide efektiivsusele naiste esindatuse määra suurendamisel postkommunistlike riikide parlamentides : magistritöö / Tartu Ülikool, sotsiaal- ja haridusteaduskond, riigiteaduste instituut ; juhendaja: Vello Andres Pettai. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 103 lk.

Moreland, Anne. The effect of hegemonic masculinity in the proportion of women in post-communist parliaments: a case study of Estonia and Poland : master’s thesis for Transatlantic MA Program in East-European studies / University of Tartu, Faculty of Social Sciences and Education, Centre for Baltic Studies ; supervisors: Robert Blobaum, Dagmar Kutsar. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 80 lk.

Loe edasi “Naised parlamenti”

Kuidas selgitada seadusandliku võimu rolli ja arengut Lääne-Euroopas?

Koss, Michael. Parliaments in Time: The Evolution of Legislative Democracy in Western Europe, 1866-2015. – Oxford : Oxford University Press, 2018.

Müncheni Ülikooli võrdleva poliitika professor Michael Koss pakub raamatus “Parliaments in Time: The Evolution of Legislative Democracy in Western Europe, 1866-2015” uudset  lähenemisviisi parlamentaarse institutsiooni arengu mõistmiseks. Nelja Lääne-Euroopa riigi näitel kirjeldatakse parlamendi protseduuriliste reformide ja seadusandliku võimu rolli säilimise põhjuslikku seost.

Autor analüüsis Suurbritannias, Prantsusmaal, Rootsis ja Saksamaal ajavahemikus 1866-2015 algatatud 90 protseduurilist seadusandlikku reformi, mille abil püüti kas tsentraliseerida kontrolli parlamendi tegevuskavade üle või suurendada parlamendikomisjonide volitusi. Selgus, et üheksakümnest reformist vaid üheksateist on muutuste mõttes märkimisväärsed. Ülejäänud olid institutsionaalse konservatiivsuse väljendused, pigem järk-järgulisi ümberkorraldusi  esilekutsuvad või lihtsalt ebaõnnestunud.

Järeldatakse, et Lääne-Euroopa parlamentide protseduuriliste reformide peamine eesmärk  on olnud seadusandliku võimu tugevdamine ning säilitamine.

Loe e-raamatut “Parliaments in Time: The Evolution of Legislative Democracy in Western Europe, 1866-2015“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

Rahvusparlamendid Euroopa Liidus

Rahvusparlamentide vajalikkus ja tulevik muutub seoses euroopastumisega aina ebakindlamaks. „The Palgrave handbook of national parliaments and the European Union“ toob välja rahvusparlamentide tegevusalad ja nende olulisuse, samuti parlamentide vahelise koostöö Euroopa Liitu puudutavates aspektides. Sealjuures võetakse arvesse uusimaid konstitutsionaalseid ja õiguslikke muudatusi ning majanduskriisi mõju kõikidele liikmesriikidele.

Loe edasi “Rahvusparlamendid Euroopa Liidus”

Raamat parlamentidest Euroopas

Ihalainen, Pasi; Ilie, Cornelia. Ja Parlonen, Kari. Parliament and parliamentarism: a comparative history of European concept. – New York ; Oxford : Berghahn, 2016. – xi, 327 lk.

Selles interdistsiplinaarses ning uuenduslikus raamatus otsitakse parlamentarismi olemust läbi nelja võtmeaspekti: arutelu, esindatuse, vastutuse ning suveräänsuse. Fookuses on debatid parlamendi ja parlamentarismi olemuse üle erinevates Euroopa riikides, esindusinstitutsioonides ning poliitiliste diskursuste žanrites.

Raamatu koostajateks on Pasi Ihalainen (Jyväskylä Ülikool, võrdleva Euroopa ajaloo professor) , Cornelia Ilie (Zayedi Ülikool, ärikommunikatsiooni professor) ja Kari Palonen (Jyväskylä Ülikool, politoloogia professor).

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑