Otsi

silt

rahvusvaheline õigus

ÜRO 75

ÜRO 75 : kujundame tulevikku koos
Hetke trendid maailmas
ÜRO keskkonnaprogrammi rahandusalgatus (UNEP FI)

ÜRO loodi 24. oktoobril 1945, kui harta olid ratifitseerinud Hiina, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja enamus teisi allakirjutanuid. ÜRO on oma tegevusaja jooksul viinud läbi kümneid rahuvalveoperatsioone, aidanud kaasa koloniaalstaatusest vabanenud riikide taasiseseisvumisele, abistanud näljahädalisi ning suurte keskkonnakatastroofide ohvriks langenud piirkondi. Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991.

ÜRO aruandes „Report of the UN Economist Network for the UN 75th Anniversary: Shaping the Trends of Our Time“ uuritakse viit megatrendi: kliimamuutused; demograafilised muutused, rahvastiku vananemine; linnastumine; digitaalsete tehnoloogiate esile kerkimine ja ebavõrdsus – mis mõjutavad majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tulemusi. Tuleb teha jõupingutusi, et tagada tegevuskava 2030 täielik täitmine ja seada alus järgmise 75 aasta jooksul kaasavale, jätkusuutlikule ja õiglasele tulevikule.

13. oktoobril 2020 Genfis toimunud UNEP FI ülemaailmsel ümarlaual teemal „Finantseeriv ringlus“ arutati, kuidas finantsasutused saavad aidata globaalset majandust ümber kujundada, muutes meie tarbimis- ja tootmisviisi. ÜRO Keskkonnaprogrammi UNEPi uus raport „Financing Circularity: Demystifying Finance for the Circular Economy“ toob välja finantsasutuste kriitilise rolli ringluskasvu edendamisel, investeerides ettevõtetesse, mis lähenevad säästlikumalt tootmisele ja tarbimisele.

Üleminek ringmajandusele, mis kasutab ressursse tõhusamalt, minimeerides samal ajal reostust, jäätmete ja süsinikdioksiidi heitkoguseid, võib tekitada triljoneid dollareid ärivõimalusi, kaitstes samal ajal meie ökosüsteemide tervist. Aruandes tuuakse välja finantsasutuste võimalused ringluse suurendamiseks ja uuritakse mitmes sektoris juba toimuvaid üleminekuid. Ringmajandusse liikumine võib aastaks 2030 toota 4,5 triljonit USA dollarit aastatoodangut, aidates samal ajal saavutada säästva arengu eesmärke, kaitsta meie ökosüsteemide tervist ja võimaldada jätkusuutlikku taastumist pärast COVID-19 pandeemiat. Pangad, kindlustusandjad ja investorid võivad mängida kriitilist rolli, pakkudes ettevõtetele finantstooteid, mis aitavad kaasa ringmajandusele, säästavad
loodusvarasid ja väldivad raiskamist või vähendavad seda. Finantsasutustel puudub praegu teadlikkus ringlusest, samuti teadmised, tooted ja teenused ärivõimaluste ärakasutamiseks.

Ärimudelite kasv nõuab struktuurilisi ja tehnoloogilisi muutusi, sealhulgas innovatsiooni toodete ja teenuste kujundamisel ja tootmisel; põllumajanduse sisendite vähendamine; toidujäätmete vähendamine ja digitaalsete tehnoloogiate kasutamine tarneahelate läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Aruande jaoks küsitletud finantsasutused tõdesid, et ringlusse võtmise suurendamiseks on võimalusi hoonete ning ehituse, toiduainete ja põllumajanduse, kemikaalide ja elektroonika sektoris. Aruandes uuritakse nendes sektorites juba käimasolevaid üleminekuid, samuti töötleva tööstuse, rõivaste ja moe, kaevandamise ja energeetika valdkonnas ning innovatsioonis sellistes valdkondades nagu digitaalne tehnoloogia.

Keskkonnateemalisi raamatuid loe veel Rahvusraamatukogu õigusteaduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis ja ÜRO keskkonnalehelt
https://www.unepfi.org/category/publications/
ÜRO e-raamatuid loe
UN iLibrary

Aktsionäride lepingud – seadustes, praktikas ja võrdlevalt analüüsituna

International handbook on shareholders’ agreements : regulation, practice and comparative analysis / eds. Sebastian Mock, Kristian Csach, Bohumil Havel. – Berlin ; Boston : de Gruyter, 2018. – XII, 679 lk.

Kuigi aktsionäride lepingud reguleerivad aktsionäride suhteid, õigusi ja kohustusi äriühingu juhtimisel ja majandamisel, avaldavad nad mõju ka äriühingu tegevusele, konkurentsivõimele ning võivad tugevalt mõjutada kapitaliturgu. See muudab aktsionäride lepingute teema oluliseks äriühingu- ja lepinguõiguse üldisel mõistmisel ning vastavate seaduste loomisel. Levinud angloameerika õigusruumist väljapoole, on aktsionäride lepingute sõlmimine üha rohkem jõudmas ka Eestisse. Seega on teemakohane õiguskirjandus igati teretulnud. De Gruyteri kirjastuselt ilmunud raamat International handbook on shareholders’ agreements : regulation, practice and comparative analysis on ühtlasi artiklikogumik ja käsiraamat. Lugejad saavad ülevaate aktsionäride lepingute üldisest kontseptsioonist ja regulatsioonidest Euroopa, rahvusvahelises ja enam kui 20 riigi (sh ka Iisraeli, Brasiilia, Ukraina) õiguses. Käsitletakse teoreetilisi ja praktilisi probleeme nii üldiselt kui ka riikide praktikast lähtuvalt ning rahvusvaheliste korporatsioonide ja piiriüleste tehingute puhul kohaldatava õigusega seotud küsimusi. Raamatu koostajad avaldavad lootust, et raamat võiks olla alus rahvusvahelise arutelu tekkeks aktsionäride lepingutega tegelevate juristide, kohtunike, praktikute ja õigusteadlaste vahel.

Vaata ka:
Maripuu, Siim. Aktsionäride lepingus sisalduvate kokkulepete lubatavus ja õiguslikud tagajärjed Eestis : magistritöö / Tartu Ülikool, õigusteaduskond, äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool ; juhendaja: Andres Vutt. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 85 lk. – TÄISTEKST

 

 

Kuidas tõlgendada inimõigusi ja mõjutada nende kaitsmist?

Contemporary issues of human rights protection in international and national settings / ed. By Stefan Lorenzmaier, Vasilka Sancin. – Baden-Baden : Nomos ; [Oxford] : Hart Publishing, 2018. – 315 lk.

Artiklikogumikus „Contemporary issues of human rights protection in international and national settings” analüüsitakse inimõiguste kaitse aspekte rahvusvahelise, Euroopa Liidu ja riigisisese õiguse vastastikuses mõjus. Erinevate riikide autorid käsitlevad Euroopa inimõiguste konventsiooni mõju riigisisesele õigusele ja kohtupraktikale. Norra, Saksamaa, Poola, Sloveenia ja Türgi näitel saame teada, missuguste katsumustega seisavad riigid silmitsi inimõiguste kaitsmisel ja rahvusvaheliste sätete rakendamisel. Samuti peatutakse inimõiguste osal Euroopa Liidu ja Ukraina vahelises assotsiatsioonilepingus ning vaadeldakse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste eksterritoriaalset avaldumist.

Vaata ka:
Damages for violations of human rights : a comparative study of domestic legal systems / ed. by Ewa Bagińska. – Cham : Springer, 2016. – XII, 486 lk.

Human rights and constitution making / Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. – New York ; Geneva : United Nations, 2018. – IV, 144 lk.

Human rights in contemporary European law / eds. Joakim Nergelius, Eleonor Kristoffersson. – Oxford (UK) ; Portland (Oregon) : Hart Publishing, 2017. – XXIV, 229 lk.

Loe edasi “Kuidas tõlgendada inimõigusi ja mõjutada nende kaitsmist?”

Õigusfilosoof ILMAR TAMMELO 100

Eestist pärit maailmanimega õigusteadlase ja filosoofi Ilmar Tammelo 100. sünniaastapäeva tähistamiseks on  Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis avatud Ilmar Tammelo elule ja loomingule pühendatud näitus.

Ilmar Tammelo sündis 25. veebruaril 1917 Narvas. Ta oli Tartu Ülikooli kasvandik, Bologna Ülikooli audoktor, Soome Teaduste Akadeemia välisliige ja Austraalia õigusfilosoofia ühingu asutaja; ta töötas Heidelbergi, Sydney ja Salzburgi ülikoolides. Ilmar Tammelo on tunnustatud õigusteadlane, õigusloogik ja filosoof. Ta on avaldanud töid õiguse, riigiteooria, õigusfilosoofia ja rahvusvahelise õiguse alal. Tema kaks põhjalikumalt käsitletud teemat olid õiguse loogika ja õiglus. Ilmar Tammelo suri 7. veebruaril 1982 Sydneys.

Näitus tutvustab Rahvusraamatukogu kogudes olevaid Ilmar Tammelo kirjutatud raamatuid ja artikleid, aga ka noorusluuletusi ja teda käsitlevaid trükiseid.

Näitus jääb avatuks 10. aprillini.

Valik Ilmar Tammelo artikleid:
About legal philosophy // International Journal for the Semiotics of Law (2005) no. 1, pp. 83-94. Loe edasi “Õigusfilosoof ILMAR TAMMELO 100”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑