Otsi

silt

Riigikogu

Osalusdemokraatia: kollektiivsed pöördumised, petitsioonid ja kodanikualgatused

Kas me alati tunneme oma võimalusi ühiskonnaelu korraldamises kaasa rääkida? Võib julgelt väita, et osalusdemokraatia on viimaste aastakümnetega tugevnenud.

Näiteks 2014. aastal võttis Riigikogu vastu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse, millega loodi võimalus esitada Riigikogule rahvaalgatuse korras ettepanek (kollektiivne pöördumine) Riigikogu pädevuses oleva kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks. Pöördumisele on vaja koguda vähemalt 1000 Eesti kodaniku toetusallkirja.

Riigikogu XIII koosseisu jooksul võeti menetlusse 38 kollektiivset pöördumist. Kõige rohkem muret teevad nende pöördumiste põhjal otsustades Eesti inimestele keskkonnaküsimused (veelindude tapmine, Narva-Jõesuu metsade säilitamine, põlevkivienergeetikaga seonduv jm) ja sotsiaaltemaatika (esimeste haiguspäevade Loe edasi “Osalusdemokraatia: kollektiivsed pöördumised, petitsioonid ja kodanikualgatused”

Raamat Riigikogu ajaloost

Jaak Valge „Eesti parlament 1917-1940“ on Riigikogu Kantselei tellimusel teostatud uurimus.

Ligi 700 leheküljel on käsitletud parlamendi algusaegu – aastaid Asutava Kogu kokkutulemisest kuni VI Riigikogu viimase istungini 1940. aastal.

Autori sõnul on Eesti ajalugu – kitsamalt Eesti sisepoliitika ajalugu ning selle tuumaks olev Eesti parlamendi ajalugu – kahe maailmasõja vahelises heitlikus Euroopas sedavõrd omapärane, huvitav, täis vapustavaid õnnestumisi, aga ka haledaid ebaõnnestumisi, et selle silumine oleks patustamine ajaloo vastu ning vähendaks nende sündmuste võimsat potentsiaali inspireerida kaasaega.

Kuigi varem on koostatud mõned teemakohased või teemale lähedased lühemad käsitlused, ei ole Eesti Riigikogule keskendunud põhjalikumat teost seni kirjutatud.

Raamatus on esitatud kõigi esinduskogude põhiandmed, liikmete nimekirjad, õigusloome statistika ning parlamendi tööd raamistanud ja reguleerinud peamised dokumendid. Keskendutud on parlamendi sisulisele tööle ja just neile küsimustele, kus parlament tegi Eesti ajalugu kõige rohkem mõjutanud otsuseid.

Taastulemine – VII Riigikogu alustas

Oktoobris avame Riigikogu hoones näituse VII Riigikogu kokkukutsumisest 1992. aastal. Näitus valmis koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Veidi ajaloost. Teatavasti peatus parlamentaarse demokraatia areng Eestis juba 12. märtsil 1934, mil võim koondus riigivanem Konstantin Pätsi ja kaitsevägede ülemjuhataja Johan Laidoneri kätte. V Riigikogu tegevus peatati 2. oktoobril 1934 ning järgmise aasta märtsis keelustati parteide tegevus. 17. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti ja riigi demokraatlik areng katkes kuni iseseisvuse taastamiseni 20. augustil 1991.

Riigikogu valimiste üldreeglid on sätestatud põhiseaduses: „/…/ Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtete alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.”

Loe edasi “Taastulemine – VII Riigikogu alustas”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑