Otsi

silt

Statistika

Naised poliitikas

Ilmus väljaanne Naised Eesti parlamendis, 1917-1940 ja 1992-2019.

Väljaanne  annab ülevaate Eesti parlamendi naisliikmete elust ja tegevusest kahel ajaperioodil: 1917-1940 ja 1992-2019. Väljaande põhiosa koostati Eesti Rahvusraamatukogus 2010. aastal veebiväljaandena, mida on hiljem täiendatud. Perioodi 1917–1940 elulood on põhjalikumad ja varustatud mahuka bibliograafilise materjaliga. Kaasaegsete elulugude käsitlus on napisõnalisem ja lingid viitavad enamasti Riigikogu ja Eesti Rahvusraamatukogu väljaannetele.  

Loe edasi “Naised poliitikas”

Ülevaade Põhjamaadest

Üle kahe aasta ilmub Põhjamaade Ministrite Nõukogu ülevaade „State of the Nordic Region“. 2020. aasta väljaandes avaldatakse lootust, et kümne aasta pärast on Põhjamaade majandus kestliku arengu esirinnas.

Demokraatlikele Põhjamaadele teevad siiski muret vananev rahvastik, töö muutuv iseloom ning kasvav ebavõrdsus. Raportist leiab näiteks 1990–2019 rahvastikumuutuse ülevaate – kuigi Põhjamaade rahvastik on hoogsalt kasvanud, tuli ⅔ sisserände arvel ning praegu on Islandi, Norra ja Soome loomulik iive madalam kui kunagi varem. Kui 1971. aastal oli esmasünnitaja keskmine vanus 21 aastat, siis 2018. aastaks on see tõusnud 30-le. Tuuakse andmeid sisserände kohta, sh omavalitsuste kaupa suurima vähemusrahvuse päritolumaa alusel. Vananeva rahvastiku osas loodetakse, et toime aitab tulla aktiivne vananemine, elukeskkonna kohandamine vanemaealistele sobilikumaks ning pensionäride kaasamine ühiskonnaellu.

Eelnevaga seostub ka tööturu areng, kuid veelgi rohkem kardetakse / oodatakse töö automatiseerimisega seotud muutusi. Järeldatakse, et umbes kolmandik Põhjamaade töökohtadest on lähikümnenditel seetõttu kadumisohus. Kasvava ebavõrdsusega seoses tuuakse huvitav fakt, et tänapäeval teistele eeskujuks olev Rootsi oli 1900. aastate algul üks ebavõrdsema sissetulekuga riike – seega, ühiskonna trende saab igal hetkel pöörata. Põhjamaade tugevus on riikidevaheline koostöö ja oskus teiste kogemustest õppida.

Loe ka 2018. aastal ilmunud ülevaadet.

Energeetika, transport ja keskkond – statistiline ülevaade

Energy, transport and environment statistics / European Commission, Statistical Office of the European Communities (Eurostat). – Luxembourg : Office for Official Publications of the European Communities, 2019.

Euroopa Liit (EL) on alustanud üleminekut ressursitõhusale, vähese CO2 heitega kliimaneutraalsele ringmajandusele.

ELi kliima- ja energeetikaeesmärgid 2030 on: 40 % vähem kasvuhoonegaaside heitkoguseid; 32 % energiat toodetakse taastuvatest energiaallikatest; energiatõhusus paraneb 32,5 %, võrreldes 1990. aasta tasemega. Loe edasi “Energeetika, transport ja keskkond – statistiline ülevaade”

„Riigikogu XIII koosseis: statistikat ja ülevaateid“

Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös on valminud juba viies Riigikogu statistikakogumik „Riigikogu XIII koosseis: statistikat ja ülevaateid“. 2019. aasta lõpul ilmunud väljaanne jätkab senist traditsiooni ning seetõttu on lihtne eri koosseisude arvulisi näitajaid võrrelda. Seekord on võrdlusarve toodud alates IX koosseisust. Näiteks:

IX Riigikogus oli liikmeid koos asendusliikmetega 128, X koosseisus 158, XI 141, XII 150 ja XIII 154.

Huvitav on võrrelda uustulnukate osakaalu: X koosseisus oli esmakordselt Riigikokku valituid 61% liikmete koguhulgast, XI koosseisus 38%, XII 35% ning XIII 41%.

Mõistetav on algatatud seaduseelnõude hulga vähenemine: IX koosseisus 1124, X 932, XI 800, XII 668, XIII 586. Kui aga vaadata vastuvõetud seaduste osakaalu algatatud seaduseelnõudest, tuleb välja, et see on väga stabiilne: IX koosseisus 70%, X 71%, XI 70%, XII ja XIII 72%.

Kuigi valdavalt algatab eelnõusid Vabariigi Valitsus, on seadusandlik võim Riigikogul ning seetõttu lasub tal ka kohustus ühiskonna vajadusi tunda ja tunnetada. Ilmselt just selle funktsiooni täitmise ühe osana on järjest enam arutatud olulise tähtsusega riiklikke küsimusi: IX koosseisus 17, X 19, XI 28, XII 29 ja XIII 39 korral.

Viimastel aastatel on avardunud kodanike võimalused seadusloomet mõjutada: Riigikogu XIII koosseisu volituste ajal võeti menetlusse 38 kollektiivset pöördumist ning käes on ka esimesed tulemused: näiteks ühel juhul algatati pöördumisest tulenevalt seaduseelnõu, ühel juhul täiendati pöördumise alusel muudatusettepanekutega menetluses olevat eelnõu jne.

Riigikogu ei võta ainult vastu seadusi, vaid teostab ka parlamentaarset kontrolli. XIII koosseis oli esitatud arupärimiste, kirjalike küsimuste ja vastatud infotunniküsimuste poolest aktiivsem kui eelnevad kolm koosseisu (XIII Riigikogus kokku 1567, X 1346, XI 1449, XII koosseisus 1192).

Kogumikud sisaldavad lisaks statistikale ka ülevaateartikleid.

Kõik kogumikud leiab Riigikogu kodulehelt.

Statistika Rahvusraamatukogus

Olulisemad statistikaväljaanded ajaloost on Eesti Statistika KuukiriVäliskaubandus ja Eesti NSV Rahvamajandus. Samuti leiab digitaalarhiivist DIGAR statistikaväljaannete kogumi, kus on digiteeritud statistika 19. sajandist alates.

Rahvusraamatukogu on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide hoiuraamatukogu ja kättesaadavad on organisatsioonide statistika andmebaasid. Nt: tööturu andmebaas ILOSTAT, finantsstatistika andmebaas IMF Data, maailmamajanduse arengu ülevaate leiab World Bank Open Data andmebaasist, ÜRO süsteemi kuuluvate rahvusvaheliste organisatsioonide ühine statistikaportaal, mis toob ÜRO statistika andmebaasid kasutajale käeulatusse ühtse andmebaasina on UNdata. Lisaks on veel mitmeid andmebaase. Loe edasi “Statistika Rahvusraamatukogus”

Kuidas läheb Põhjamaadel?

Veebruaris avaldas Põhjamaade Ministrite Nõukogu üle kahe aasta ilmuva Põhjamaade sotsiaalmajandusliku olukorra ülevaate “State of the Nordic Region”. Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga –territooriumilt maailmas 7. kohal olev piirkond on globaalses majanduses 12. kohal, selle rahvaarv (praegu 27 miljonit inimest) kasvab kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ning hoolekandesüsteem on osutunud vastupidavaks ka muutuvates oludes. Raport annab hulgaliselt fakte Põhjamaade elanikkonna, urbaniseerumise, migratsiooni, tööturu, hariduse, majanduse, ökoinnovatsiooni jm kohta. Näiteks 2016. aastal oli Euroopa väikseim majanduslikult mitteaktiivsete inimeste osakaal elanikkonnas (u 9%) Islandil; 2017. aastal oli ELi kõige innovaatilisem piirkond Stockholm.

 

 

 

 

 

 

 

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑