Otsi

silt

tehisintellekt

Robotitest ja tuleviku tööturust

Rise of the robots : technology and the threat of a jobless future / Martin Ford – New York : Basic Books, 2016 – 334 lk.

61H7dubROqL._SX331_BO1,204,203,200_

Raamatu põhisõnumiks on, kuidas automatiseerimine, tehisintellekt ning robotid muutuvad aina  levinumaks pea igas majandusharus ning kuidas see toob kaasa paljude töökohtade kaotuse. Raamat on kirjutatud ehk veidi liiga mustades toonides, kuid just nii Ford seda kõike näeb. Kindlasti on aga tegu väga huvitava teosega, mille ka ise läbi lugesime. Järgnevalt soovimegi teiega veidi pikema postituse näol jagada üht-teist põnevat, mis seal kirjas.

Kui esialgu tehnoloogia lihtsalt toetas töötajaid ning aitas kaasa tööviljakusele, siis nüüd oleme jõudnud aega, kus masinad on muutunud tasapisi ise töötegijateks. Kõik on ilmselt kuulnud, et ohustatud on inimesed, kelle töö ei nõua eriliselt suuri oskuseid. Ford aga juhib tähelepanu sellele, et tegelikult on ohustatud kõik tööd, mis on nö rutiinsed ehk ettearvatavad ning sellised on enamik töid. Ta küsib, et kui kellegi tööülesandeid annaks õpetada inimesele, kes uuriks detailselt senini tehtud tööde ajalugu (kõik, mis on kuidagi fikseeritud), siis miks ei saaks seda õpetada ühel päeval ka robotile.

Legendaarseks näiteks robotite võimekusest on IBM loodud robot  Deep Blue, mis võitis 1997. aastal malemängus Garri Kasparovit. Hiljem arendati seda edasi ning sellest sai Watson – robot, kes võitis mälumängusaate Kuldvillak. Kui malemängus on kindlad reeglid, mida robotile õpetada, siis Kuldvillak on mälumäng ning see ei toetub pea määramatule hulgale teadmistepagasile, mis eeldab head keeletaju ning ka väiksemaid nüansse, nagu näiteks naljadest ja sõnakõlksudest arusaamist. Watsonile õpetati kokku umbes 200 miljonit lehekülge erinevaid fakte (pea kogu Wikipedia, sõnaraamatud, kirjandusteosed, ajalehtede arhiivid, veebilehed jm) ja see oligi tema teadmistebaas, millega saade võita.

Loe edasi “Robotitest ja tuleviku tööturust”

Robot, loom, inimene – kes on isik?

Legal personhood : animals, artificial intelligence and the unborn / eds. Visa A. J. Kurki, Tomasz Pietrzykowski. – Cham, Switzerland : Springer, 2017. – IX, 158 lk.

Isiku mõiste annab juristidele ainest aruteludeks erinevatest vaatepunktidest. Eriti siis, kui kõne all on loomade õiguste, robotite vastutuse, inimolendite ja bioeetikaga seotud küsimused. Springeri kirjastuses välja antud artiklikogumik Legal personhood : animals, artificial intelligence and the unborn käsitleb just isiku ja tema õiguste teemat. Vaadeldakse (juriidilise) isiku mõiste määratlemist õigusfilosoofia ja -kultuuri tähenduses, uuritakse isiku õiguslikku seisundit ja õigussubjektsust bioeetika, looma- ja meditsiiniõiguse aspektist. Lisaks riikide (sh Soome, Saksa, Inglise, Poola) õiguse käsitlustele analüüsitakse ka isiku määratlust andmekaitse reguleerimisel Euroopa Liidu õiguses.

Loe ka:

Robotics, AI and the future of law / eds. Marcelo Corrales, Mark Fenwick, Nikolaus Forgó. – Singapore : Springer, 2018. – XII, 237 lk.

 

Chen, Jiahong ; Burgess, Paul. The boundaries of legal personhood: how spontaneous intelligence can problematise differences between humans, artificial intelligence, companies and animals // Artificial Intelligence and Law. Vol. 27 (2019), issue 1, p. 73-92.

 

 

Väärinfo ja propaganda õiguse vaates

Rahvusvahelised suundumused kinnitavad populismi ja autoritaarsuse levikut tänapäeva maailmas. Kuidas kaitsta sõnavabadust, kuid tõkestada väärinfo levi(ta)mist, on küsimus, millele otsitakse vastust riikide tasandil. Seetõttu on igati asjakohane tutvuda Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse kahe värske uuringuga Disinformation and propaganda – impact on the functioning of the rule of law in the EU and its Member States ja Regulating disinformation with artificial intelligence.

Esimene käsitleb sotsiaalmeedia kaudu levitatava väärinfo ja poliitilise propaganda mõju õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste toimimisele ELis ja liikmesriikides. Suurt tähelepanu pööratakse riikides kehtestud õiguslikele abinõudele, mis on olulised valimispettuste ennetamiseks ja valijate mõjutamise vältimiseks just Euroopa Parlamendi eelseisvate valimiste eel.

Teine peatub mh mõistetel meediapluralism, sõnavabadus, reklaam ja ebaseaduslik sisu ning analüüsib tehisintellekti osa väärinfo leviku tõkestamisel internetis (sh filtrid, blokeerimine jm). Lühiülevaadet uuringust vaata siit.

Loe ka:
https://elik.nlib.ee/fookuses/vaarinfo/

Inimesed ja robotid – sotsiaalne aspekt

Campa, Riccardo. Humans and Automata: A Social Study of Robotics – Frankfurt am Main ; Bern ; Bruxelles ; New York ; Oxford ; Warszawa ; Wien : Peter Lang edition, [2015]. – 165 lk.

Raamat on välja antud küll aastal 2015, kuid selle sisu on jätkuvalt aktuaalne. Raamatus vaadeldakse robootika sotsiaalseid mõõtmeid:  vaadeldakse tehisintellekti kasutamise projekte tööstuses ning nende projektidega seotud unistusi ja lootusi. Samuti selgitatakse, kas automaatika ja töötuse vahel on sotsiaal-majanduslikus süsteemis olemas seos. Peale selle käsitletakse tehisintellekti arendamisega kaasnevaid võimalikke tulevikulahendusi ja kirjeldatakse tehisintelligentsiga seotud eetika põhilisi ideesid. Veel vaadeldakse sõjanduses kasutatavate robotite süsteemi, pöörates erilist tähelepanu eetilistele küsimustele, mis tekivad relvastuse kavandamise, ehitamise ja kasutamise kohta.

Vaata ka vastava sisuga videot:

 

Tehisintellektist loe veel siit.

 

 

 

 

 

 

 

Tehisintellektist

Kuidas tehisintellekt mõjutab tööturgu? Milliseid valdkondi tehisintellekt enim mõjutab? Milline on inimmõistuse roll tehisintellekti arenedes – teevad need koostööd või mitte? Kuidas tehisintellekti kasutada erinevates valdkondades?

Sellised ja paljud teised küsimused võivad tekkida kui kõneletakse tehisintellekti arengust ja algoritmide kasutamisest.

Järgnevalt mitmeid raamatuid, artikleid, veebilehti jms, mis aitavad tehisintellektist rohkem teada saada.

 

Skilton, Mark. The 4th industrial revolution : responding to the impact of artificial intelligence on business / Mark Skilton, Felix Hovsepian. – xxxv, 322 pages.

Chen, Shu-Heng. Agent-based computational economics : how the idea originated and where it is going / Shu-Heng Chen. – London ; New York : Routledge, 2018. – xvii, 507 lk. : ill. – (Routledge advances in experimental and computable economics ; 8).

Aru, Jaan. Ajust ja arust : unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust / Jaan Aru ; [toimetaja Triin Olvet ; kunstnik Anna Ring]. – [Tallinn] : Argo, 2017, c2018. – 159 lk. : ill. ; 22 cm. – (Elav teadus ; 4).

Richardson, Kathleen. An anthropology of robots and AI : annihilation anxiety and machines / Kathleen Richardson. – xi, 135 pages ; 23 cm. – (Routledge studies in anthropology ; 20) Loe edasi “Tehisintellektist”

Robotid ja õigus ehk tehisintellekti seadustamisest

Robotics, autonomics, and the law : legal issues arising from the AUTONOMICS for Industry 4.0 technology programme of the German Federal Ministry for Economic Affairs and Energy / ed. by Eric Hilgendorf, Uwe Seidel. – Baden-Baden : Nomos, 2017. – 267 lk.

Tööstus 4.0, robotid, isejuhtivad  autod on tehnoloogia arenguga tuntuks saanud mõisted. Mida rohkem võetakse kasutusele automaatsüsteeme, seda sagedamini räägitakse tehisintellektiga seotud õigusest ja vajadusest ajakohastada seadusi. Tehnoloogia areneb rahvusvaheliselt, seadusi luuakse riikide tasandil. Kuidas õigus peaks lahendama tehnoloogia üldisest arengust tulenevaid, aga ka näiteks isejuhtivate sõidukite ja droonide kasutamisega kaasnevaid probleeme? Rahvusvahelised eksperdid analüüsisid õiguslikku olukorda Saksamaal, Euroopas tervikuna ning Jaapanis, Koreas, Hiinas ja Ameerika Ühendriikides. Tulemused avaldati artiklikogumikus Robotics, autonomics, and the law, mis on nüüd ka meie lugejatele kättesaadav. Ülevaate kogumikus käsitletud teemadest leiate siit.

Loe edasi “Robotid ja õigus ehk tehisintellekti seadustamisest”

Tulevik robotitega

Robotid ja tehisintellekt on saanud osaks igapäevasest elust ja on mõjutamas erinevaid eluvaldkondi. See on kutsunud ellu vajaduse seada reeglistiku robotite kasutamisele. Euroopa Liidus arutatakse muu hulgas ka selle üle, kuidas robotid mõjutavad tulevikus tööd ja kas oleks vajalik ka robotite maksustamine. Loe analüüse Ethical Aspects of Cyber-Physical Systems ja European civil law rules in robotics : study for the JURI Committee.

Robotite maksustamine on teemaks ka Majandus- ja Koostööorganisatsioonis (OECD). Loe ka ülevaadet automatiseerimise mõjust tuleviku tööle.

Riigikantselei tellitud analüüsis Analüüs SAE tase 4 ja 5 sõidukite kasutusele võtmiseks koos seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kirjeldustega kirjeldatakse seoses tulevikutehnoloogiate kasutuselevõtuga seadusandluse muutmise vajalikkust.

Loe edasi “Tulevik robotitega”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑