Otsi

silt

tööturg

Noorte tööhõive – probleemid ja võimalused Euroopas

Suur majanduslangus aastatel 2008-2009 muutis noorte ülemineku täiskasvanuellu ning sisenemise tööturule keerulisemaks. Noorte tööelust kõrvale jäämisel on kõrge hind ning selle  vähendamiseks tuleb ka riiklikul tasandil rakendada sihtotstarbelisi meetmeid.

Raamatus “Youth Labor in Transition: Inequalities, Mobility, and Policies in Europe” analüüsitakse noorte tööellu siirdumise probleeme Euroopas. Autorid on välja toonud mitmed tulevikuväljakutsed noorte tööturule kaasamisel – niinimetatud NEET-noored ehk noored, kes ei õpi ega tööta, ülekvalifitseeritus, pikaajaline töötus,  tööturu killustatus. Continue reading “Noorte tööhõive – probleemid ja võimalused Euroopas”

Vanus ja töösuhted

Vananev elanikkond mõjutab tööturgu. Töösuhted on muutunud paindlikumaks ning tööturg peab kohanema muutustega, sh tööjõu vanusega. Vanuselise diskrimineerimisega seotud küsimused nõuavad üha suuremat tähelepanu. Eraõiguse professorite, Lundi ülikooli õigusteaduskonna uurimisprogrammi Norma juhi Ann Numhauser-Henningi ja dekaani Mia Rönmari koostatud mahukas käsitlus Age discrimination and labour law : comparative and conceptual perspectives in the EU and beyond analüüsib mittediskrimineerimise regulatsioonide ja tööõiguse vastastikuseid seoseid Euroopa Liidu ja üheksa liikmesriigi (sh Soome ja Leedu) riigisiseses õiguses. Vaadeldakse ka arenguid Austraalias, Jaapanis, Ladina-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas ja Ameerika Ühendriikides ning Euroopa Kohtu praktika mõju.

Teemakohaseks lisalugemiseks väike valik uuemat kirjandust ja artikleid otsinguportaalist:

Challenges of active ageing : equality law and the workplace / Simonetta Manfredi, Lucy Vickers (eds.). – London : Palgrave Macmillan, 2016. – XXVIII, 345 lk. Continue reading “Vanus ja töösuhted”

Uus raamat naistest tööelus

Rahvusraamatukogu lugejateni on jõudnud kaasaja ühe väljapaistvama sotsioloogi Catherine Hakimi raamat „Key issues in women’s work. Female diversity and the polarisation of women’s employment”, mida võib lugeda kohustuslikuks kirjanduseks kõigile tööhõivega tegelevatele sotsiaalteadlastele. Teos algab küsimusega: kas naisi rõhutakse tänapäeval, ja sellele vastust otsides analüüsib Hakim töö ja tööturu erinevaid aspekte – tööhõivet, kodutööde koormust, tööväärtusi, töömobiilsust, laste ja perekonna mõju tööle, meeste ja naiste töökultuuri, ametialast segregatsiooni jt aspekte. Kuhu ta välja jõuab, jääb igaühel endal avastada.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑