Otsi

silt

uuringud

Naised parlamenti

Naiste osalemine poliitikas ja nende valimine esinduskogudesse on kõne all nii valimiste eel kui ka järel. Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse värske infograafika Women in parliaments annab ülevaate naiste arvust riikide parlamentides ja võrdleb neid Euroopa Parlamendi näitajatega. Lisaks on äsja valminud uuring Women in political decision-making in view of the next European elections, mis käsitleb naiste esindatust Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidu institutsioonides. Analüüsitakse liikmesriikide valimissüsteemide mõju ja pööratakse tähelepanu liikmesriikide ning erakondade strateegiatele ja tegevusele soolise tasakaalu saavutamiseks järgmistel valimistel. Põhjalikumalt on vaadeldud Poola, Hispaania ja Rootsi kogemust. Siinkohal tasub meelde tuletada ka uuringut Analysis of political parties’ and independent candidates’ policies for gender balance in the European Parliament after the elections of 2014 Euroopa Parlamendi eelmiste valimiste tulemuste kohta soolise tasakaalu aspektist, milles püütakse muuhulgas välja selgitada peamisi tõkkeid naiste valimisel ning antakse soovitusi soolise tasakaalu parandamiseks parlamentides.

Vaata ka:
European Parliament: facts and figures (April 2018)

Mathiesen, Külli. Valimissüsteemi mõju kohustuslike sookvootide efektiivsusele naiste esindatuse määra suurendamisel postkommunistlike riikide parlamentides : magistritöö / Tartu Ülikool, sotsiaal- ja haridusteaduskond, riigiteaduste instituut ; juhendaja: Vello Andres Pettai. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 103 lk.

Moreland, Anne. The effect of hegemonic masculinity in the proportion of women in post-communist parliaments: a case study of Estonia and Poland : master’s thesis for Transatlantic MA Program in East-European studies / University of Tartu, Faculty of Social Sciences and Education, Centre for Baltic Studies ; supervisors: Robert Blobaum, Dagmar Kutsar. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 80 lk.

Loe edasi “Naised parlamenti”

Droonid ja õigus

Detsembri keskel avalikustati Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni tellimusel valminud uuring Artificial Intelligence and civil law; liability rules for drones. Tehisintellekti ja robotite kasutamine on tekitanud hulgaliselt õiguslikke probleeme, mis ootavad lahendamist. Uuring annab ülevaate drooni mõiste määratlemisest, droonide liigitamisest ning tsiviilkasutuse reguleerimisest 13 liikmesriigi (Hispaania, Prantsusmaa, Belgia, Suurbritannia, Itaalia, Taani, Rootsi, Tšehhi, Poola, Hollandi, Austria, Saksamaa, Iirimaa) ja Euroopa Liidu õiguses. Käsitletakse ka sertifitseerimise ja registreerimise nõudeid ning vastutuse, kindlustuse ja riskijuhtimise küsimusi.

Vaata ka:

Hodgkinson, David ; Johnston, Rebecca. Aviation law and drones : unmanned aircraft and the future of aviation. – New York, NY : Routledge, 2018. – XV, 159 lk.

Wolf, Harrison G. Drones : safety risk management for the next evolution of flight. – London ; New York : Routledge, 2017. – IX, 172 lk.

The future of drone use : opportunities and threats from ethical and legal perspectives / ed. by Bart Custers. – The Hague : Asser Press ; Berlin : Springer, 2016. – XXIII, 386 lk.

 

 

 

 

 

 

Terrorismis kahtlustatavad isikud Euroopa riikide õiguses

Kes on terrorismis kahtlustatav isik? Kuidas vahetavad riigid infot selliste isikute kohta? Missugused on abinõud terrorikuritegude ennetamiseks? Need on terrorismi ennetamise ja terrorikuritegude uurimisega seotud küsimused, mida käsitletakse 2017. aasta detsembris avaldatud uuringus EU and Member States’ policies and laws on persons suspected of terrorism-related crimes. Analüüsitakse Euroopa Liidu ja liikmesriikide poliitikat ning õigusloomet Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Hollandi, Poola, Hispaania, Rootsi ja Suurbritannia näitel.

Loe lisaks:
Kastemäe, Merri. Õiguslikud probleemid välisvõitlejatega seotud terrorikuritegude menetluses : [magistritöö]. – Tartu Ülikool, õigusteaduskond, avaliku õiguse osakond; juhendaja René Värk. – Tartu : Tartu Ülikool, 2016. – 70 lk.

Vainola, Liis. Terrorikuriteo ettevalmistamise karistatavusala piiritlemine : [magistritöö]. – Tartu Ülikool, õigusteaduskond, karistusõiguse osakond; juhendaja Rauno Kiris. – Tallinn : Tartu Ülikool, 2017. – 93 lk. Loe edasi “Terrorismis kahtlustatavad isikud Euroopa riikide õiguses”

Piirikontroll, põhiõigused ja andmekaitse – uus reisiinfo ja -lubade süsteem ETIAS

2016. aasta septembris esitas Euroopa Komisjon rea meetmeid Euroopa julgeoleku tõhusamaks tagamiseks. Euroopa piiri- ja rannikuvalve operatiivse tegutsemise kiirendamise, ELi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi vastuvõtmise ja rakendamise kõrval tehti ettepanek ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi ETIAS loomiseks. Vastava määruse võttis komisjon vastu 16. novembril 2016. Sellega seoses avaldati 18. mail 2017 Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE) tellitud uuring European Travel Information and Authorisation System (ETIAS): Border management, fundamental rights and data protection, mis käsitleb kavandatavat kontrollisüsteemi põhiõiguste, isikuandmete kaitse ja privaatsuse tagamise aspektist.

Eesti seisukohta ETIASe suhtes vaata siit.

Vaata ka:
Interoperability of European information systems for border management and security (15.06.2017)

EDPS Opinion on the Proposal for a European Travel Information and Authorisation System (ETIAS) (2017) Loe edasi “Piirikontroll, põhiõigused ja andmekaitse – uus reisiinfo ja -lubade süsteem ETIAS”

Julgeolek ja põhiõigused

Tänapäeva ühiskond seisab silmitsi nii majanduskriiside, inimtegevusest põhjustatud kliimamuutuste, toidunappuse, keskkonnakatastroofide, terrori- ja küberrünnakute kui ka isikliku julgeoleku ja inimõiguste rikkumise probleemidega. Järjest olulisemaks on muutumas tavakodanike julgeoleku tagamine riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil. Artiklite kogumikus Security and international law käsitletakse julgeoleku ja rahvusvahelise õiguse vastastikust mõju, põhimõtteid ja väärtusi erinevates julgeolekuvaldkondades.

Üha rohkem räägitakse ka põhiõiguste piiramisest julgeoleku tagamise eesmärgil. Inimõiguste Instituut avaldas 6. detsembril 2016 uuringu Avaliku arvamuse uuring inimõigustest Eestis, milles uuriti muuhulgas Eesti elanike valmisolekut teha järeleandmisi oma põhiõigustes. Uuringu kokkuvõtet loe siit, ülevaatlikke graafikuid vaata siit.

Julgeoleku tagamise ja põhiõiguste kaitse teema oli fookuses ka meie väljaande Summaria Iuridica selle aasta neljandas numbris.

Inimeste privaatsuse kaitsmisega on seotud Euroopa Kohtu 21. detsembril 2016 tehtud otsus, mis puudutab mobiilside kohta andmete kogumist erinevate organisatsioonide poolt.  Kuna andmete kogumise ja kasutamise regulatsioon on liikmesriigiti erinev, annab otsus selge suunise, et mobiilioperaatorid tohivad andmeid väljastada vaid raskete kuritegude avastamise ja ennetamise puhul. Tutvu kohtuotsusega siin.

Parlamendiraamatukogu väljaanded

Ühiskonnauuringud – väljaanne annab ülevaate Eesti avaliku sektori asutuste ja mõttekodade koostatud uuringutest ja väljaannetest.

Dixi. Riigikogu liige on öelnud – väljaanne pakub põhjalikku ülevaadet parlamendiliikmete veebis ja trükis avaldatust.

Summaria Iuridica – võrguväljaanne, mis sisaldab eestikeelseid kokkuvõtteid ja valiknimestikku välisajakirjades ilmunud õigusalastest kirjutistest, ilmub 5 korda aastas. Loe edasi “Parlamendiraamatukogu väljaanded”

Ühiskonnauuringud

Kogume kokku ministeeriumites, mõttekodades ja muudes asutustes läbi viidud uuringud.

Värskelt valminud Ühiskonnauuringute numbris saab näha ülevaadet nii finantsstabiilsusest kui tööturu olukorrast; kirjeldatud on noorsootöös osalevate noorte rahulolu; ülevaade on antud tervishoiutöötajate tunnipalkadest 2016. aasta märtsi seisuga; edastatud on riikliku vanaduspensioni kui ka tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse analüüsid ning veel palju muud.

Tutvu viimase Ühiskonnauuringute numbriga siin.

Varasemaid Ühiskonnauuringute numbreid saab vaadata DIGARis.

Kes on pagulane?

Mille alusel tunnistada keegi pagulaseks? Mida tähendab pagulase staatus õiguslikult? Kas inimõigustest võiks olla abi pagulase staatuse määratlemisel? Nendele suure põgenikevooluga esile kerkinud küsimustele otsib vastuseid ja lahendusi artiklite kogumik

Human rights and the refugee definition : comparative legal practice and theory

Kogumik sisaldab uuringuid ja võrdlevaid analüüse. Ülevaate saab pagulasõigust käsitlevatest rahvusvahelistest dokumentidest ja pagulasseisundi konventsiooni tõlgendamisest. Käsitletakse nt Saksamaal, Kanadas, Suurbritannias, Austraalias pagulaste ja sisserändajatega seotud regulatsioone teoorias ja praktikas. Tähtsal kohal on inimõiguste kaitse pagulasprobleemide lahendamisel ja ka majanduspõgenike temaatika.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑